Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

05.01.2010. a esitas AS MiniCredit Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse (tl 2-4) Hellerin Elenurme vastu 6 000 krooni nõudes poolte vahel sõlmitud laenulepingu (tl 33-42) alusel. 22.01.2010. a tehti kostjale makseettepanek, mis toimetati talle kätte 19.07.2010. a. Kostja esitas vastuväite makseettepanekule seaduses ettenähtud tähtaega ületades 09.08.2010. a. 24.08.2010. a esitas kostja Pärnu Maakohtule vastuväite esitamise tähtaja ennistamise avalduse. Pärnu Maakohus ennistas 28.09.2010. a kohtumäärusega Hellerin Elenurme poolt esitatud vastuväite esitamise tähtaja ning luges 09.08.2010. a kohtule esitatud vastuväite esitatuks tähtaegselt. Hageja ei ole soovinud kostja vastuväite esitamise korral menetluse lõpetamist. Harju Maakohtu 01.10.2010.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-10-295 jätkati AS MiniCredit poolt Hellerin Elenurm vastu esitatud nõude menetlemist hagimenetluses. 15.10.2010. a esitas AS MiniCredit Hellerin Elenurm vastu Harju Maakohtule hagi 6 400 krooni nõudes. Harju Maakohtu 19.10.2010. a määrusega saadeti tsiviilasi nr 2-10-295 menetlemiseks kohtualluvuse järgi Tartu Maakohtule. 15.12.2010. a määrusega määras kohus tsiviilasjas 2-10-295 kirjaliku menetluse. AS-i MiniCredit 15.10.2010. a esitatud hagiavalduse (tl-d 23-28) järgi sõlmisid hageja ja kostja 22.01.2009. a interneti vahendusel laenulepingu, mille alusel on kostjale 22.01.2009. a üle kantud tema poolt taotletud laenusumma 3 000 krooni kostja poolt taotletud perioodiks 30 päeva. Laenusumma ja intresside tasumise tähtajaks oli 21.02.2009. a. Kostja ei ole oma kohustusi tähtaegselt täitnud ega laenu tähtaegselt tagastanud. Poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 4.1.2.3 kohaselt on 3 000 krooni laenu puhul intressi summa 60 % laenusummast aastas, millele lisanduvad muud kulud, mida ei arvestata krediidikulukuse määra hulka, ehk intressi ning muude kulude kogusumma kolmekümnepäevaseks perioodiks on 675 krooni. Tulenevalt eeltoodust on laenu õigeaegsel tagasi maksmisel ühe osamaksena osamakse suurus 3 675 krooni. Poolte vahel sõlmitud laenulepingu punktis 9.1 on pooled kokku leppinud, et kui laenusaaja ei tagasta laenu lepingus märgitud lõpptähtpäevaks, on laenusaaja kohustatud tasuma laenuandjale tähtaegselt tasumata laenult viivist 0,75 % tagastamisele kuulunud summast kalendripäevas. Kostja ei tagastanud rahasummat tähtaegselt ning tema viivisvõlgnevus oli 05.01.2010. a seisuga 7 155 krooni. Tulenevalt sellest, et kõrvalnõuded ületavad põhivõlga ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, pidades ühtlasi silmas Eesti Vabariigi kohtupraktikat, nõuab hageja kostjalt viivist summas 2 325 krooni. Poolte vahel sõlmitud laenulepingu punkt 7.4 kohaselt võib laenuandja edastada laenusaajale meeldetuletuse laenu maksmise kohta laenutaotluses märgitud posti, e-posti aadressile ja/või SMS-i teel laenusaaja poolt laenutaotluses märgitud mobiiltelefoni numbrile. Kui laenusaaja ei tagasta laenu tähtaegselt, siis kohustub laenusaaja tasuma laenuandja nõudel võlgnevuse menetlemise eest tasu laenuandja hinnakirja kohaselt, mille järgi on iga väljastatud meeldetuletuse tasu 200 Eesti krooni. Hageja on saatnud kostjale kaks meeldetuletust 28.02.2009. a ja 10.03.2009. a, kuid sellest hoolimata pole kostja oma kohustusi täitnud. Hageja nõuab eeltoodust tulenevalt kostjalt 400 krooni tasumist meeldetuletuste saatmise eest. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 6 400 krooni, millest 3 000 krooni moodustab põhivõlg, 675 krooni intress, 2 325 krooni viivis ja 400 krooni meeldetuletuse tasu.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED JA MENETLUSE KÄIK

Kostja tunnustab 09.08.2010. a esitatud vastuväites makseettepanekule (tl 4) nõuet osaliselt. Kostja tunnustab nõuet summas 4 000 krooni, millest 3 000 krooni on põhinõue, 350 krooni viivis ja 650 krooni intress. Kostja selgitab, et tal on tekkinud makseraskused seoses abikaasal avastatud raske puudega, mistõttu abikaasa ei käi tööl. Seoses eelnevaga on kostja majanduslik olukord raske. Kostja kasvatab abikaasaga kolme alaealist last. Kostja soovib kompromissi kinnitamist tagasimaksegraafiku näol. 24.08.2010. a kohtule esitatud avalduses palub kostja kohtul vähendada hageja poolt nõutavaid intresse. Kostja väidab oma 13.12.2010. a kohtule edastatud vastuses hagiavaldusele, et on saatnud hagejale kokkuleppe saavutamise ettepaneku. Samuti väidab kostja, et raske majandusliku olukorra tõttu pole tal võimalik maksta hagejale üle 200 krooni kuus. Kostja

töötasu on pisut üle Eesti Vabariigis kehtestatud palga alammäära kuus. Käesolevaks ajaks ei ole pooled kohtule teadaolevalt kompromissi kinnitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kostja kohustus tagastada laenusumma tuleneb poolte vahel sõlmitud laenulepingu punktist 7.2, mille kohaselt laenusaaja kohustub tagastama laenusumma vastavalt lepingule kuumaksetena või kui on tegemist maksimaalselt 30päevalise laenuga, siis ühekordselt kogusummas koos intressidega laenu tagastamise lõpptähtpäeval. Kostja ei ole tasunud laenusummat koos intressidega laenu tagastamise lõpptähtpäeval 21.02.2009. a. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Lepinguga on ette nähtud intressimäär 60 % laenusummast aastas, millele lisanduvad muud kulud, mida ei arvata krediidikulukuse määra hulka ehk 3 000-kroonise laenu õigeaegsel tagasi maksmisel ühe osamaksena on osamakse suurus 3 675 krooni ja intressi ning muude kulude kogusumma kolmekümnepäevaseks perioodiks on 675 krooni. Seega on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja intress 675 krooni. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks on VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ette nähtud intressimäär. Poolte vahel sõlmitud lepinguga on ette nähtud õigus nõuda viivist 0,75 % päevas. Viivise nõudmise eeldused – rahalise kohustuse olemasolu, kohustuse täitmisega viivitamine ja nõude sissenõutavaks muutumine – on käesoleval juhul täidetud. Hageja on vähendanud viivise nõuet põhjusel, et kõrvalnõuded ületavad põhivõlga, samuti lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning pidades silmas Eesti Vabariigi kohtupraktikat. Vastavalt VÕS § 113 lg 8 võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS § 162 sätestatule. Ka Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-128-07 väljendanud seisukohta, et kohus ei saa viivist vähendada omal algatusel, vaid üksnes võlgniku taotlusel. Käesolevas asjas on võlgnik taotlenud kohtult intresside vähendamist. VÕS § 113 lg 8 ja VÕS § 162 lg 1 järgi kui tasumisele kuuluv viivis on ebamõistlikult suur, võib kohus seda maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoole majanduslikku seisundit. Kohus leiab, et kuna hageja on juba vähendanud kostjalt nõutavat viivitusintressi, ei ole intresside täiendav vähendamine põhjendatud. Samuti on kostja laenusumma tagasi maksmisega viivitanud alates 21.02.2009. a ning ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis kinnitaksid väiteid tema raske majandusliku seisundi kohta. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et viivise vähendamine ei ole põhjendatud ning kostjalt tuleb välja mõista viivis hageja poolt nõutavas ulatuses. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega on põhjendatud mõista kostjalt alates 05.01.2010. a kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni viivis tagastamata laenusummalt VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivisemääras.

Võlgnevuse menetlemisega seotud kulude osas on hageja põhjendanud, et vastavalt laenulepingu punktile 7.4 on pooled kokku leppinud, et kui laenusaaja ei tagasta laenu tähtaegselt, siis kohustub laenusaaja tasuma laenuandja nõudel võlgnevuse menetlemise eest tasu laenuandja hinnakirja kohaselt, mille järgi on iga väljastatud meeldetuletuse (mis on saadetud sms-ga, e-postiga või tavapostiga) tasu 200 Eesti krooni. Hageja on kostjale saadetud meeldetuletustega seotud kulude nõude esitamisel arvestanud hinnakirjaga, seega on nõue 400 krooni põhjendatud. Ülaltoodust lähtudes leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb välja mõista tagastamata laenusumma 3 000 krooni, intress summas 675 krooni, viivis summas 2 325 krooni, võlgnevuse menetlemise tasu 400 krooni ning viivis alates 05.01.2010. a kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni tagastamata laenusummalt VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivisemääras.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab antud asjas menetluskulud Hellerin Elenurm.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.