2-09-51643
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
30.detsember 2010 Võru kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-51643
Hagi ese
Swedbank AS hagi R. R. vastu 17 381,26 krooni ja lisanduva viivise nõudes. 12 962,64 krooni hageja Swedbank AS (registrikood xxxxxxxx, asukoht Liivalaia 8 Tallinn Harju maakond, lepinguline esindaja Silva Kark); kostja R. R. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xx-x xxxx xxxx xxxxxxx, esindaja Mehis Adamson)
Tsiviilasja hind Pooled ja nende esindajad
Kohtuistungi aeg
30.novembril 2010.a.
rahuldada Swedbank AS hagi R. R. vastu osaliselt. Välja mõista R. R. Swedbank AS kasuks17 083 (seitseteist tuhat kaheksakümmend kolm) krooni ja 18 senti ning alates 24.augustist 2010 kuni põhinõude, so 12 962,64 krooni, täieliku tasumiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses. Menetluskulude jaotus Swedbank AS menetluskulud jätta 98% ulatuses R. R. kanda ja R. R. menetluskulud jätta 2 % ulatuses Swedbank AS kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 19.05.2006 käenduseta väikelaenulepingu, mille alusel hageja andis kostjale väikelaenu summas 30 000 krooni intressiga 18 % aastas ja laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 10.11.2009.a. Laenusumma tagasimaksete ja intressi maksete tasumise tähtpäevaks määrati laenulepinguga iga kuu 10.kuupäev. Vastavalt laenulepingu punktidele 6.1., 7.1. ja 7.3. kohustus kostja tagama varaliste kohustuste täitmise tähtpäevadel vajamineva summa olemasolu oma arvelduskontol. Kostja ei täitnud laenusumma tagastamise ja intressi tasumise kohustust nõuetekohaselt alates 10.07.2008, millega kostja on rikkunud laenulepingu punkte 6.1, 7.1. ja 7.3. Vastavalt laenulepingu punktidele 13.1. ja 13.1.2. on hagejal õigus laenuleping üles öelda ja nõuda varaliste kohustuste kohest täitmist teatades sellest kostjale kirjalikult, kui kostja on täielikult või osaliselt viivituses kolme üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega ning ei tasu võlgnevust ka pärast kahe nädala möödumist hagejalt vastavasisulise nõude saamisest. Hageja saatis kostjale 10.06.2009 teatise võlgnevuse kohta, hoiatades samas, et võlgnevuse mittetasumisel hiljemalt 25.06.2009 ütleb hageja kostjaga sõlmitud laenulepingu üles ning on sunnitud võlgnevuse sissenõudmiseks alustama kohtumenetlust. Kuna kostja võlgnevusi ei tasunud, ütles hageja laenulepingu 10.08.2009.a. ennetähtaegselt üles. Kostja laenulepingust tulenev võlgnevus hageja ees seisuga 23.08.2010 on kokku 17 381,26 krooni, mis koosneb järgmistest summadest: põhiosa võlgnevus 12 962,64 krooni, intressivõlgnevus 2878,22 krooni, viivised põhiosalt 1540,40 krooni. Kostja võlgneb hagejale tagastamata laenusummana laenulepingu alusel 12 962,64 krooni Hageja on intressi arvutamisel lähtunud lepingus sätestatud määrast ja - tingimustest, saades laenulepingust tuleneva laenusumma kasutamise eest (intress 18% aastas, tasumisega igakuuliselt 10.kuupäevaks) intressivõla suuruseks 2878,22 krooni. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud seadusjärgsest viivisemäärast, saades laenulepingu järgseks viivise suuruseks kokku 1540,40 krooni. Hageja on esitanud viivisnõuded seisuga 23.08.2010. TsMS § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et viivist ei nõuta kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Neil asjaoludel ning juhindudes VÕS §-dest 8 lg 2, 94, 100, 101 lg 1 p 1 ja p 6, 103, 108 lg 1, 396 lg 1, 397, 401 lg 1 palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust tulenev võlgnevus summas 17 381,26 krooni ning viivis põhiosa võlgnevuselt summas 12 962,64 krooni alates 24.08.2010 kuni kohtuotsuse tegemiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ja sealt edasi viivis protsendina põhinõudest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7%, hetkel määr 0, 022% päevas).
Kostja tunnistab hagis esitatud nõuet (põhivõlga 12 962,64 krooni, intressi nõuet 2 878,22 krooni ja viivise nõuet 1 540,40 krooni) kokku summas 17 381, 26 krooni. Kostja on töötu ja otsib tööd, mistõttu on viibinud käesoleva laenukohustuse lõplik tasumine. Kostja elatub praegusel hetkel ehituse juhutöödest. Kostja teeb hagejale kompromissi ettepaneku (tl 58). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,
Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja on esitanud kohtule koopia poolte vahel sõlmitud käenduseta väikelaenulepingust nr 06078087-VL koos lepingul sooritatud operatsioonide ja laenu andmetega (tl 31-36); koopia lepingu ülesütlemishoiatusest (tl 37). 2 (5)
Poolte vahel ei ole vaidlust, et pooled sõlmisid 19.05.2006 käenduseta väikelaenulepingu, millega hageja andis kostjale väikelaenu summas 30 000 krooni intressiga 18 % aastas ja laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 10.11.2009.a.; kostja ei ole täitnud laenusumma tagastamise ja intressi tasumise kohustust nõuetekohaselt alates 10.07.2008. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Lepingu ülesütlemise hoiatusest (tl 37) nähtub, et kostja võlgnevus on 10.06.2009.a. seisuga 10 068,97 krooni (s.h. põhiosa võlgnevus 7 455,26 krooni; intresside võlgnevus 2 275,58 krooni; viiviste võlgnevus 338,13 krooni) ja hageja andis võlgnevuste tasumiseks tähtaja hiljemalt 25.juunil 2009.a.; nimetatud tähtajaks kohustuste täitmata jätmisel on hageja sunnitud lugema sõlmitud lepingu ennetähtaegselt lõppenuks. Poolte vahel ei ole vaidlust, et võlgnik oli viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja hageja on teinud krediidisaajale hoiatuse, et ta ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et võlgnik oleks oma kohustusi täitnud. Kohus nõustub hagejaga, et kuna kostja ei ole täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi ega tasunud kokkulepitud summasid kohaselt, siis ei ole ta täitnud oma kohustusi nõuetekohasel viisil. Kostja ei ole vaidlustanud hageja poolt nõutava põhivõla 12 962,64 krooni suurust. Eeltoodud tõendite ja kostja õigeksvõtuga on tõendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele laenulepingujärgne põhivõlgnevus 12 962,64 krooni. Hageja nõuab kostjalt intresse juulist 2008-10.augustini 2009 kokku 2878,22 krooni; intresside arvestus on toodud lepingul sooritatud operatsioonides (tl 33-34). Kostja leiab, et leping on üles öeldud 10.juunil 2009, mistõttu on põhjendamatult intresse arvestatud augustini 2009. Riigikohtu Tsiviilkolleegium on otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-137-06 asunud seisukohale, et alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahju hüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest).
3 (5)
Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et laenuleping on üles öeldud 10.augustil 2009, mistõttu loeb kohus lepingu ülesöelduks lepingu ülesütlemise hoiatuses märgitud 25.juunile 2009 järgneval päeval, s.o.26.juunil 2009.a. Seega saab intresse arvestada kuni selle ajani. Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole näidanud intresside korrektset arvestust. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Lepingu p 2.5 järgi kohustus kostja tasuma hagejale intresse18% aastas. Samas ei ole kostja esitanud vastuväidet, et intressid on valesti arvestatud, vaid on vaidlustanud arvestuse näitamise korrektsust ja intressi tasumise perioodi. Hageja arvutuste kohaselt on intress 10.06.2009 seisuga 2 476,46 krooni, millele lisandub 10.07.2009 194,40 krooni; seega moodustavad lepingu ülesütlemise ajaks 26.juunil 2009 sissenõutavaks muutunud tasumata intressid 2 476,46+ 103,68 = 2 580,14 krooni. VÕS § 113 lg 1 sätestab et, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusejärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Riigikohtu otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-89-08 Tsiviilkolleegium selgitab, et kuna VÕS § 116 lg 6 keelab viivise nõudmise intressi maksmisega viivitamise korral, siis peab laenusaaja maksma viivist üksnes põhivõla osamaksete (mitte neilt arvestatud intressi) tasumisega viivitamise aja eest. Pärast laenulepingu ülesütlemist peab laenusaaja lisaks eelnevale viivisele (s.o viivisele sissenõutavaks muutunud osamaksete maksmisega viivitamise eest) maksma viivist laenulepingu ülesütlemise ajaks võlgu oleva laenu põhisummalt kuni laenu tagastamise kohustuse täitmiseni. Hageja nõuab seadusega ettenähtud viiviseid alates 10.07.2008 kuni 23.08.2010 VÕS §113 lg 1 järgi sätestatud määras kokku 1540,40 krooni (tl 80). Kohus leiab, et põhjendatud on viivise väljamõistmine kostjalt alates kostja poolt kohustuse sissenõutavaks muutumise päevale järgnevast päevast, s.o. alates 11.juulist 2008.a. VÕS § 113 lg 1 kohaselt loetakse viivise määraks VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 kohaselt on juhul; kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhifinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja
rahuldada. Kuna Euroopa Keskpanga põhifinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär on muutuv suurus, mis määratakse kaks korda aastas, ei ole põhjendatud tulenevalt TsMS § 367 viivise väljamõistmine kostja poolt kohustuste nõuetekohase täitmiseni kindlas suuruses, vaid alates 24.augustist 2010 kuni põhinõude 12 962,64 krooni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses. Neil asjaoludel tuleb hagi rahuldada osaliselt ja kostjalt välja mõista hageja kasuks 17 083,18 krooni, millest 12 962,64 krooni on tagastamata krediidisumma; 2 580,14 krooni intressivõlgnevus; 1540,40 krooni viivised 11.juulist 2008.a. -23.augustini 2010; alates 24.augustist 2010 kuni põhinõude, so 12 962,64 krooni, täieliku tasumiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, loeb põhjendatuks jätta TsMS § 163 lg 1 alusel poolte menetluskulud kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega: Swebank AS menetluskulud jätta 98 % ulatuses R. R. kanda ja R. R. menetluskulud jätta 2 % ulatuses Swedbank AS kanda
Kohtunik:
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.