Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja (endine AS Hansapank) ja kostja sõlmisid 12.10.2007 väikelaenulepingu nr 07-187008VL), mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 25 000 krooni. Lepingu p 7.1 järgi kohustus kostja hagejale tagasi maksmata laenusummalt tasuma igakuiselt intressi lepingu p 2.5 fikseeritud intressimäära alusel – 21 % aastas. Kostja kohustus laenusumma tagastama osade kaupa iga kuu 10. kuupäeval. Tagastamise lõpptähtpäevaks märgiti lepingu punktis 2.4 10.10.2011. Lepingu punkti 6.1 kohaselt kohustus kostja tagama igakuiselt maksegraafikus fikseeritud summade olemasolu oma arvelduskontol, et hageja saaks debiteerida lepingujärgseid makseid. Kostja ei täitnud oma lepingulisi laenusumma tagasimaksmise ja intressi tasumise kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu tekkis tal hageja ees võlgnevus. Hageja arvestas kohustuste mittekohase täitmise eest viivist hageja hinnakirjas fikseeritud määra alusel. Hinnakirjas fikseeritud viivise määr on võrdne VÕS § 113 lg 1 sätestatud seadusjärgse viivise määraga. Lepingu punktide 13.1.2 alusel oli hagejal õigus leping üles öelda ja nõuda varaliste kohustuste ja teiste lepingust tulenevate nõuete kohest täitmist, teatades sellest laenusaajale kirjalikult , kui laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses kolme üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega ning ei tasu võlgnevust ka pärast kahe nädala möödumist pangalt vastavasisulise nõude saamisest. 04.08.2008 saatis hageja kostjale teatise lepingu erakorralise ülesütlemise kohta, milles palus kostjal lepingust tulenev võlgnevus tasuda hiljemalt 19.08.2008, hoiatades kostjat, et nimetatud tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmisel loeb hageja lepingu ülesöelduks. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu hageja luges lepingu ülesöelduks. Hagi esitamise päeva seisuga ei ole kostja võlgnevust tasunud. Lepingust tulenev võlgnevus moodustab kokku summas 28 377.51 krooni, millest põhiosa moodustab 23 233.43 krooni, intress 2236.48 krooni ja viivis 2907.60 krooni. Hageja esitas Harju Maakohtule avalduse kostja vastu maksekäsu kiirmenetluses, mis jäeti kohtumäärusega 10.11.2009 tsiviilasjas nr 2-08-73915 rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule kätte toimetada. Hageja sai kohtumääruse kätte 25.11.2009. Maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 250 krooni loetakse TsMS § 144 p 7 kohaselt kohtuvälisteks kuludeks ka hagimenetluses. Hageja tugineb oma nõudes Võlaõiguseaduse (VÕS) §-idele 8 lg 2; 23 lg 1; 76 lg 1; 100; 101 lg1 p 1 ja 6; 102, 113 lg 1 ning TsMS § 367 sätestatule ja taotleb kostjalt võlgnevuse katteks kokku 28 377.51 krooni väljamõistmist, samuti alates hagi esitamisest (16.12.2009) kuni põhinõude (23 233.43 krooni) täitmiseni viivist põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hagi tõendamiseks on hageja esitanud poolte vahel sõlmitud laenulepingu ja laenu tagastamise graafiku, laenulepingust tuleneva võlgnevuse arvestuse, kostjale väljastatud kirjaliku teate laenulepingu ülesütlemise kohta, Harju Maakohtu määruse maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmisest.

Kohtumenetluse käik 18.01.2010 võttis Tartu Maakohus hagi menetlusse ja väljastas hagimaterjalid hagiavalduses märgitud kostja elukoha aadressil – xxxx. Nimetatud aadressil hagimaterjale kostjale kätte anda ei õnnestunud. 06.04.2010 Tartu Maakohtu kohtumäärusega edastati tsiviilasi kohtualluvuse järgi läbivaatamiseks Viru Maakohtu kohtumajale. Määruses märgiti, et kostja elukohaks on xxxx. 05.05.2010 võttis Viru Maakohus hagi menetlusse ja väljastas hagimaterjalid eelnimetatud kostja elukoha aadressile. Hagimaterjalid tagastati hoiutähtaja möödumisel – kostjat nimetatud aadressil ei teatud. Kohus palus hagejal täpsustada andmeid kostja tegeliku elukoha kohta. 10.08.2010 esitas hageja kohtule TsMS § 317 alusel taotluse kostjale hagimaterjalide avalikuks kättetoimetamiseks. Kostja elukoha suhtes puudusid andmed nii Tartu Linnavalitsusel kui ka Lõuna Politseiprefektuuril ning Ida Politseiprefektuuril. 26.08.2010 kohtumäärusega rahuldas kohus hageja taotluse kostjale hagimaterjalide avalikuks kättetoimetamiseks, määrates ühtlasi hagi läbivaatamiseks kohtuistungil – 16.11.2010. 26.08.2010 avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded hagiavalduses esitatud hageja nõude, samuti kohtukutse kostja 16.11.2010 kohtuistungile ilmumiseks. 15.11.2010 on tuvastatud Maksu- ja Tolliameti elektroonilisest andmebaasist kostja tööandja. Kostja teatas telefoni teel, et soovib hagimaterjalidega tutvuda. Hageja edastas 16.11.2010 kohtule taotluse asjas menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks (kokku summas 5350 krooni) ning VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras menetluskuludelt ka viivise väljamõistmiseks kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kohus määras asjas uue kohtuistungi aja – 17.12.2010 - ning väljastas hagimaterjalid koos kohtukutsega kostjale tema poolt teatatud aadressil – xxxx. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. Kohtuistungile 17.12.2010 kostja ei ilmunud ilmunud, munud oma mitteilmumise põhjust kohtule ei teatanud. Hageja on edastanud kohtule kirjaliku taotluse asja sisuliseks lahendamiseks hageja osavõtuta ja hagi rahuldamiseks hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses. Taotluses hageja märgib, et kostja on teatanud võlgnevuse tasumiseks rahaliste vahendite puudumisest. Kompromissile jõudmine eeldaks vähemalt 1000-krooniste kuumaksete tasumist, mida aga kostja sõnul ta endale lubada ei saaks. III. Kohtu otsustus ja selle põhistus. põhistus. Kohus leiab, et asi on võimalik sisuliselt läbi vaadata poolte osavõtuta. TsMS § 408 kohaselt, kui kumbki pool ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, võib kohus: 1) lahendada asja sisuliselt; 2) jätta hagi läbi vaatamata; 3) menetluse peatada; 4) lükata asja arutamise edasi. TsMS § 414 lg 1 tulenevalt, kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Hageja on nõustunud hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtuistungile ei ilmu, asja sisuliseks arutamiseks poolte osavõtuta. Kohus leiab, et hagi aluseks olevad asjaolud on otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud, samuti ei esine TsMS § 414 lg 2 sätestatud asjaolusid, mis takistaks asja sisulist lahendamist

poolte osavõtuta. Kohtu poolt Eesti Posti vahendusel kostjale väljastatud hagimaterjalid ja kohtukutse 17.12.2010 kohtuistungile ilmumiseks on kostja poolt teatatud aadressil vastu võetud 29.11.2010 kostja elukaaslase (E L) poolt edasiandmiseks kostjale. Dokumentide edastamise võimatusest ei ole kohtule teatatud. Hagimaterjalide ja kohtukutse väljastamisel selgitati kostjale kohtuistungile ilmumata jätmise tagajärgi, kuid vaatamata hoiatusele ei ole kostja kohtuistungile ilmunud ega ka mitteilmumise põhjustest teatanud. Samuti ei ole kostja hagile kirjalikult vastuväiteid esitanud. Kostja kohustused hageja ees tulenevad poolte vahel sõlmitud väikelaenulepingust nr 07187008-VL. Lepingu koopia on hagiavaldusele lisatud, samuti on lisatud laenu tagastamise graafik. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hagiavaldusele lisatud dokumentidest - võlgnevuse arvestusest ja kostjale 04.08.2998 edastatud kirjast laenulepingu ülesütlemise kohta nähtub, et võlgnik rikkus lepingut, jättes tagastamata intressi- ja laenu tagasimaksed temaga sõlmitud laenulepingus sätestatud summades ja tähtaegadeks. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Hageja esitatud kirjalikest tõenditest nähtuvalt on hageja VÕS § 416 ja poolte vahel sõlmitud lepinguga sätestatud tingimusi võlgniku poolt kohustuste rikkumisel lepingu ülesütlemisel järginud. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses, s.o. kokku summas 28 377.51 krooni, millest põhivõlgnevus moodustab 23 233.43 krooni, 2336.48 krooni moodustavad intressid ning 2907.60 krooni viivis. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud ka hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks põhivõlalt hagiavalduses märgitud tähtajast alates - 16.12.2010 - VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Kohtukulude jaotusest

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 405 lg 1 sätestatu kohaselt võib kohus menetleda hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel p 3 tulenevalt näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja on oma menetluskulude nimekirja esitanud, samuti esitanud taotluse TsMS § 177 lg 2 tulenevalt menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks. Hageja on esitanud ka menetluskulusid tõendavad dokumendid – maksekorralduse nr 19076, 06.11.2008 250 krooni tasumisest ja maksekorralduse nr 45612, 15.12.2009 riigilõivu tasumisest summas 5000 krooni, samuti 100 krooni lõivu tasumisest 31.08.2010 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamiseks. TsMS § 177 lg 2 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude suurust kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 637 lg 21 tulenevalt võetakse käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus juhindus veel TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 408; 414 ja § 632 nõudeist. Kohtunik:

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 03. veebruaril 2011. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.