Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-10-26846 deposiiti tsiviilasjas nr 2-09-23219 makstud likvideerija tasu ettemaksu 24 000 krooni arvelt ja piires.

2-10-26846 - laen SEB Pank AS’ilt 3 837 766.70 krooni; - maksuvõlgnevus 13 232.81 krooni. Ajutise halduri aruande koostamise käigus on seega tuvastatud võlgniku rahalisi kohustusi kokku 3 850 999.50 krooni Hinnang võlgniku majanduslikule seisundile Haldur leiab, et hiljemalt 23.09.2008, mil SEB Pank AS avalduse alusel algatati täitemenetlus, pidi võlgniku juhatuse liige aru saama, et on tekkinud pankrotiolukord. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Maksejõuetuse tekkimise põhjus Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on majandustegevuse puudumine ja ühe korteriomandi arendamist hõlmanud äriplaan. Haldur on arvamusel, et aprillis 2008 ilmnesid esimesed pankrotiolukorra tunnused, kui äriühing ei suutnud tagasi maksta laenumakseid. Pankrotiavalduse esitamata jätmise tõttu suurenes võlgnevus, pandieseme müügist saadud raha ei ole sisuliselt võlgnevust vähendanud. Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on puudulikust äriplaanist, majandustegevuse puudumisest ja pankrotiavalduse esitamata jätmisest tingitud raske juhtimisviga. Tagasivõitmise võimalusi hinnates märgib ajutine haldur, et pandieseme müügiga ei ole eelistatud ühte võlausaldajat teistele. Svetlana P palub määrata ajutise halduri töötasuks 15 000 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks, muud kulud on summas 725 krooni. 02.06.2010 esitas OÜ T (likvideerimisel) esindaja likvideerija Andres T, taotluse määrata likvideerija tasu ja hüvitatavad kulutused OÜ T (likvideerimisel) likvideerimismenetluse aja eest tasu summas 24 000 krooni ja kulud summas 2 000 krooni. Juhul, kui võlausaldajad või kolmandad isikud ei tasu OÜ T (likvideerimisel) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summat, teeb ajutine haldur ettepaneku lõpetada OÜ T (likvideerimisel) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS §

2-10-26846 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 5 sätestab, et kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 1 500 krooni. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6 200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Justiitsministri 09.07.1999 määrusega kehtestatud „Äriseadustiku paragrahvi 519 alusel äriühingute sundlõpetamise korra“ p 12 sätestab, et kui sundlõpetatud äriühingu likvideerimismenetlus kasvab üle pankrotimenetluseks, ei maksta likvideerijale käesoleva korra alusel tasu. Sel juhul on likvideerijal õigus tasule samadel alustel ja korras pankrotihalduriga. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on OÜ T (likvideerimisel) varaks sõiduauto, mille tehniline olukord ja asukoht on teadmata, teadaolevaid rahalisi kohustusi on vähemalt summas 3 850 999.50 krooni, võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 12.10.2010 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 50 000 krooni. 14.10.2010 kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 15.10.2010. Seisuga 29.12.2010 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Kohus leiab, et OÜ T (likvideerimisel) pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ükski isik ei ole kohtu deposiiti tasunud OÜ T (likvideerimisel) pankrotimenetluse raugemise

2-10-26846 vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks kohtu poolt määratud rahasummat. OÜ T (likvideerimisel) tuleb kustutada äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. 02.06.2010 esitas OÜ T (likvideerimisel) esindaja likvideerija Andres T, töö aruande ja taotluse määrata likvideerija tasu ja hüvitatavad kulutused OÜ T (likvideerimisel) likvideerimismenetluse aja eest tasu summas 24 000 krooni ja kulud summas 2 000 krooni. Andres T on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 24 tundi, s.h dokumentatsiooniga tutvumine, analüüs, võlgniku vara ja võlgade väljaselgitamine, vara valdamine, suhtlemine võlausaldaja, täituri ja maakleriga, likvideerija aruande koostamine. Kohus leiab, tuginedes Justiitsministri 09.07.1999 määrusega kehtestatud „Äriseadustiku paragrahvi 519 alusel äriühingute sundlõpetamise korra“ punktile 12, et likvideerija poolt taotletavad tasu ja kulutused on põhjendatud ja vastavad tehtud tööle ja kvalifikatsioonile ning et likvideerija tasu summas 24 000 krooni ja kulutuste summat 2 000 krooni tuleb tunnustada. AS SEB Pank poolt on kohtu deposiiti tasutud likvideerimismenetluse algatamisel tsiviilasjas nr 2-09-23219 likvideerija tasu ettemaks 25.09.2009 summas 24 000 krooni. Kohtu poolt tunnustatud tasu ja kulutuste summast tuleb Kohtute Raamatupidamiskeskusel kohtu deposiidis oleva summa piires maksta välja Andres T’ile 24 000 krooni. 23.08.2010 on Svetlana P esitanud kohtule OÜ T (likvideerimisel) ajutise pankrotihalduri töö aruande ning tasu arvestuse, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 15 tundi (tunnitasuga 1 000 krooni), s.h päringute koostamine krediidiasutustele ja registritele võlgniku vara ja võlgade väljaselgitamiseks ning varanduslikule seisule hinnangu andmiseks, võlgniku esindaja otsimine, kogutud dokumentide ja raamatupidamisaruannete kontrollimine ja analüüs, võlgniku varale võõrandamise ja koormamise keelumärke seadmise taotlemine, ajutise pankrotihalduri aruande koostamine, osalemine pankrotiavalduse läbivaatamise kohtuistungil. Kulude summa 725 krooni koosneb tasuliste päringute tasust, bürookuludest ja sõidukulust. Võlgniku esindaja Andres T ei ole tasu ja kulude suurusele kohtuistungil vastu vaielnud. Kohus leiab, et taotletav tasu ja kulude summa on mõistlik ning vastab halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu summas 15 000 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks, samuti ajutise halduri kulude summa 725 krooni tuleb võlgnikult välja mõista. Väljamõistetud tasu tuleb hüvitada riigi vahenditest 6 200 krooni (ei sisalda sotsiaalmaksu). Kohtute Raamatupidamiskeskusel tuleb 6 200 krooni (ei sisalda sotsiaalmaksu) kanda riigi vahenditest Svetlana P’i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXX SEB pangas. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Svetlana P esitanud kohtule taotluse määrata dokumentide hoidjaks OÜ T (likvideerimisel) likvideerija Andres T. Kohus leiab, et OÜ T (likvideerimisel) raamatupidamise dokumendid ja muu dokumentatsioon tuleb üle anda võlgniku seaduslikule esindajale likvideerijale Andres T’ile.

2-10-26846

Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.