2-10-18731
tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
29.detsember 2010 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus
Tsiviilasja number
2-10-18731
Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad
23 940 krooni AS Paloma Papp hagi Timmo Puutöökoda OÜ vastu võlgnevuse nõudes. hageja AS Paloma Papp, registrikood xxxxxxxx, asukoht Ihamaru küla Kõlleste vald Põlva maakond, seaduslik esindaja juhatuse liige Laine Zirnask; kostja Timmo Puutöökoda OÜ, registrikood xxxxxxxx, asukoht Verijärve küla Võru vald Võru maakond.
rahuldada AS Paloma Papp hagi Timmo Puutöökoda OÜ vastu. Välja mõista Timmo Puutööda OÜ-lt AS Paloma Papp kasuks 2 685 (kaks tuhat kuussada kaheksakümmend viis) krooni ja 47 senti. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus AS Paloma Papp menetluskulud jätta Timmo Puutöökoda OÜ kanda. Välja mõista Timmo Puutöökoda OÜ-lt AS Paloma Papp kasuks menetluskulu 8 500 (kaheksa tuhat viissada) krooni AS Paloma Papp arveldusarvele nr 1120100148 AS-s Swedbank. Edasikaebamise kord AS Paloma Papp võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Timmo Puutöökoda OÜ võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult
allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ning kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).
Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 37-40), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostjale kättetoimetatud TsMS §-des 318 lg 2; 322 lg 1 sätestatud korras 09.novembril 2010 (tl 43). Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab TsMS §-s 407 lg 1, lg 3, lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hagiavalduse kohaselt müüs hageja kostjale ajavahemikus 15.04.2009 kuni 26.05.2009 kaupa kogumaksumusega 33 940, 16 krooni. Kostja ei ole ostetud kauba eest nõuetekohaselt tasunud, mille tulemusena võlgneb hagejale põhisumma 23 940, 16 krooni, millele lisandub viivis. Seisuga 23.09.2010 on kostja viivisevõlgnevus 2365, 41 krooni. Neil asjaoludel nõuab AS Paloma Papp hagis Timmo Puutöökoda vastu põhivõlgnevuse 23 940, 16 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivise 2365, 41 krooni väljamõistmist. Samuti on hageja esitanud nõude viivise, mis ei olnud hagi esitamise seisuga veel sissenõutavaks muutunud VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni, väljamõistmiseks. Hageja on kohtule esitanud avalduse haginõude vähendamiseks kuna kostja on tasunud võlgnevuse põhinõude ning seega palub hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 2365, 41 krooni ja hagi esitamiseks ajaks veel sissenõutavaks mittemuutunud viivise osa, st alates hagi esitamisest kuni 24.11.2010 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhisummalt (tl 48-54).
2 (4)
Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-de 76 lg 1, 100; 101 lg 1 p 1, 6; 94; 113 lg 1; 108 lg 1; 208 lg 1, millede kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusejärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista seisuga 23.09.2010 viivis 2 365, 41 krooni ning viivis perioodi eest 24.09.2010 kuni 23.11.2010 summas 320,06 krooni, seega kokku 2685, 47 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Kuna kostja on hagi põhinõude tasunud pärast hageja poolt hagi esitamist, on põhjendatud kõigi hageja menetluskulude kostja kanda jätmine. Vastavalt TsMS § 174 1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras. Hageja taotleb kostjalt menetluskuluna välja mõista riigilõiv hagiavalduse esitamisel summas 5000 krooni (tl 52, 4) ning õigusabikulud summas 3 600 krooni. Menetluskulu nimekirja kohaselt on hageja esindaja osutanud õigusabi: materjali kogumise ja sellega tutvumise, kliendiga kohtumise ning hagiavalduse koostamise, koopiate valmistamise ja edastamise eest, kokku 3,75 h ( 1h=800 krooni, lisandub käibemaks kokku 600 krooni). TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 139 lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna hagihinda arvestades tasutud riigilõiv hagiavalduse esitamisel 5 000 krooni. Vastavalt TsMS § 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohus leiab, et hageja õigusabi kulu 3 600 krooni on põhjendatud ja vajalik ning on tunduvalt alla Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 kehtestatud teistelt
3 (4)
menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja ja nõustaja kulude maksimaalse kulu suurusest ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades TsMS § 174 1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjalt Timmo Puutöökoda OÜ välja mõista AS Paloma Papp kasuks menetluskuluna tasutud riigilõiv hagiavalduse esitamisel 5 000 krooni ja hageja esindaja kulu summas 3 600 krooni, kokku seega menetluskulu 8 600 krooni.
Kohtunik:
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.