Kohtulahend

2.4 Riigi kasuks väljamõistetud menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvele 10220034800017 SEB Pangas või 221023778606 Swedbankis viitenumbrile 2800049874 (näidates makse selgituses ära tsiviilasja numbri ja isiku nime, kelle menetluskulu tasutakse). 2.5 Riigi kasuks väljamõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2 (6)

Kostja omapoolset menetluskulude kindlaksmääramise avaldust esitanud ei ole, kuid on hageja menetluskulude nõudele esitanud kirjaliku vastuväite. Kostja leiab, et menetluskuludena saab arvestada üksnes riigilõivu, eksperdile logarite saatmise kulu ja bussisõidukulu so kokku 4681 krooni, millest 35 % on 1638,35 krooni. Õigusabikulude nõuet 4400 krooni peab kostja põhjendamatuks, kuna hagejat ei ole L. esindanud. Hagiavaldustes pole märgitud seda, et need oleks koostatud L. . Pealegi on pärineb osa õigusabikulude kviitungitest 2007.aastast, mil tsiviilasi ei olnudki veel kohtumenetluses. Peale selle leiab hageja, et kostja esitatud dokumentidel pangalaenu ja katlamaja renoveerimistööde kohta puudub käesoleva asjaga seos. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hageja avaldusest nähtuvalt hageja nõuab kostjalt oma menetluskulude hüvitamist täies ulatuses, peale selle palub jätta eksperditasu täies ulatuses kostja kanda. Hageja selline nõue on vastuolus TsMS §-s 174 lg 1 sätestatuga, sest kohtuotsusega ei ole kõiki menetluskulud jäetud kostja kanda. Menetluskulude jaotus poolte vahel on kindlaks määratud Tartu Maakohtu 20.09.2010.a. otsuses. Sellise jaotusega mittenõustumise korral tulnuks hagejal vaidlustada kohtuotsust, kuid hageja seda ei teinud. Seega tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel lähtuda kulude jaotuse kohta tehtud Tartu Maakohtu 20.09.2010.a. otsusest, mille kohaselt kostja peab kandma üksnes 35 % hageja menetluskuludest ning 10 % eksperditasust, hageja ise peab kandma 65 % kõigist menetluskuludest. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv üheks kohtukuluks. Maksekorraldustega on tõendatud, et hageja on käesolevas asjas tasunud riigilõivuna kokku 4500 krooni. TsMS § 144 punkti 1 kohaselt on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning punkti 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu- ja postikulud, mis kantud seoses menetlusega. Hageja poolt postikulude kandmine kokku summas 121 krooni on tõendatud Eesti Posti kviitungite ja aadresskaardiga. Kohtule teadaolevalt toimusid asjas määratud ehitusfüüsika ekspertiisi käigus xxxxx x elamus õhutemperatuuri mõõtmised. Hageja väitel, mida tõendab ka Eesti Posti aadresskaart, on hageja eksperdile hiljem mõõteaparatuuri järgi saatnud. Seega on postikulude 121 krooni näol kahtlemata tegemist käesoleva menetlusega seoses kantud kuluga. Kostja ei hageja menetluskulude nõudele postikulude osas ka vastu vaielnud. Kostja ei ole vastu vaielnud ka hageja sõidukulu 60 krooni nõudele. Sõidukulu suurust tõendavaid dokumente ole hageja menetluskulude avaldusele lisanud viidates, bussipiletid on kohtule 01.04.2010.a. esitatud. Kohtule teadaolevalt ei ole hageja selliseid dokumente kohtule esitanud. 05.04.2010.a. on kohtule saabunud hageja poolt 01.04.2010.a. allkirjastatud avaldus hagi hinna muutmiseks ( tl 165), milles oli ära toodud muuhulgas ka hageja menetluskulude loetelu. Kuid sellele avaldusele polnud lisatud loetelus märgitud kulude dokumente. Samas on eluliselt usutav, et hageja on kandnud seoses käesoleva menetlusega sõidukulusid. Kohtule teadaolevalt on hageja esindaja kohtumaja kantseleisse korduvalt menetlusdokumente isiklikult kohale toimetanud. Kuna kostja on hageja menetluskulude nõude sõidukulu osas ka sisuliselt õigeks võtnud, peab kohus võimalikuks selle nõude ka rahuldada.

3 (6)

Avalduse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid kokku 4400 krooni. Sellise kulu kandmist tõendavad L. . TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja näidatud õigusabikulude väljamõistmine käesolevas asjas ei ole põhjendatud. Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et tema esindajaks käesolevas asjas oleks olnud mõni OÜ-ga L. isik. TsMS § 221 lg 2 kohaselt lepingulise esindaja volitust tõendab volikiri, mis esitatakse kohtule. TsMS § 221 lg 3 kohaselt võib volituse anda kohtuistungil ka suuliselt. Kordagi pole kohtuistungitel osalenud hageja esindajana mõni OÜ-ga L. isik. Samuti ei nähtu ühestki hageja esitatud menetlusdokumendist, et selle oleks esitanud hageja esindajana mõni OÜ-ga L. isik. Seega ei ole hageja näidatud õigusabikulude puhul tegemist lepingulise esindaja kuluga TsMS § 175 lg 1 mõttes. Peale selle peab kohus vajalikuks märkida, et menetluskuludeks TsMS-i mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude ( nagu on Oü-le L. .10.2007.a., 04.12.2007.a. ja 30.01.2008.a. tasutud summad) hüvitamist ei saa nõuda ei saa nõuda TsMS-i menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel. Sellisele seisukohale on asutud ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22.06.2010.a. määruses asjas nr 3-2-1-63-10 ( punktis 12). Eeltoodu alusel tuleb hageja nõue õigusabikulude väljamõistmiseks kostjalt täies ulatuses jätta rahuldamata. Seega menetluskuludeks, mille osalist hüvitamist hagejal on õigus kostjalt nõuda, on hageja tasutud riigilõiv 4500 krooni , posti- ja sõidukulud 181 krooni so kokku 4681 krooni. Vastavalt kohtuotsusega kindlaks määratud menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 35 % nimetatud kuludest so 0,35 x 4681 so 1638,35 krooni. Peale selle on asjas menetluskuludeks kostja esindajale Tartu Maakohtu 20.09.2010.a. määruse alusel väljamakstud riigi õigusabi tasu 7476 krooni ning kohtu eelarvelistest vahenditest Tartu Maakohtu 16.07.2009.a. määruse ( tl 146-147) alusel väljamakstud eksperditasu 12 000 krooni. Nimetatud menetluskulude Eesti Vabariigi kasuks väljamõistmise küsimuse peab kohus otstarbekaks lahendada samuti käesoleva määrusega. TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Vastavalt kohtuotsusega kindlaks määratud menetluskulude jaotusele tuleb hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista 65 % riigi õigusabi tasust ja eksperditasust so 0,65 x 19476 so 12659,40 krooni. Kostjalt tuleb välja mõista 10 % eksperditasust so 0,10 x 12000 so 1200 krooni. TsMS §-s 179 lg 5 on sätestatud, et kohtulahendi kohaselt riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud, kui lahend kuulub viivitamatult täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. TsMS §-s 445 lg 1 on sätestatud, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kostja pole omapoolseid taotlusi menetluskulude tasumise tähtaja osas kohtule esitanud. Samas on Tartu Maakohtu 22.12.2008.a. määrusega kostjale menetlusabi andmise kohta ( tl 126-127) kindlaks määratud, et kostja võib eksperdikulu tasuda võrdsete osamaksetena pärast kohtuotsuse jõustumist. 4 (6)

Vastavalt nimetatud kohtumäärusele määrab kohus kostjalt riigituludesse väljamõistetava menetluskulu tasumise ositi. Arvestades tasumisele kuuluva summa suurust, kostja majanduslikku olukorda ja asjaolu, et kostja peab tasuma hagejale ka kohtuotsusega mõistetud võla ning käesoleva määrusega väljamõistetud menetluskulud, määrab kohus igakuise osamakse suuruseks 200 krooni. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses on esitatud taotlus määrata hagejalt väljamõistetavate menetluskulude tasumine ositi mitte rohkem kui 500 krooni kaupa kuus. Hageja on oma taotlust põhjendanud muude väljaminekutega pangalaenu ning katlamaja renoveerimisega seoses. Hageja on selliste kulutuste tegemise kohta esitanud ka tõendeid (laenuleping, katlamaja renoveerimisega seonduv dokumentatsioon). Kohus ei nõustu kostja esindaja seisukohaga, et esitatud tõendite näol oleks tegemist asjasse mittepuutuvate dokumentidega. Nimetatud tõendid on asjakohased seoses hageja taotlusega määrata menetluskulude tasumine ositi. Samas kohus leiab, et hageja esitatud asjaolud ja tõendid ei anna alust määrata menetluskulude tasumist täpselt hageja soovitud viisil. Hageja pole esitanud ühtegi tõendit oma majandusliku seisundi kohta üldiselt, mistõttu kohus ei saa täpselt hinnata seda, kas riigi kasuks väljamõistetavate menetluskulude tasumine ühekorraga võiks käia hagejale üle jõu. Puuduvad andmed selle kohta, millist vara hageja omab. Esitatud laenulepingust ei nähtu, milline on igakuise laenu tagasimakse suurus, sest maksegraafikut pole hageja lisanud. Mayer Projekt 18.12.2009.a. ja 12.01.2010.a. arved katla eest tasumise kohta peaksid hagejal eelduslikult olema juba tasutud, sest arvete kohaselt maksetähtaeg oli 7 päeva. Hageja pole esitanud tõendeid selle kohta, et ta peaks makseid katla eest tegema ka veel käesoleval ajal. 05.07.2010.a. töövõtulepingust UÜ-ga Madesaare nähtub, et tööde lõpptähtaeg oli 20.08.2010.a. ja lõplik arve esitatakse peale seda. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta katlamaja renoveerimistööde eest peaks tegema makseid ka veel käesoleval ajal. Samas, kuna tegemist on korteriühistuga, mille peamise vara moodustavad ilmselt ühistu liikmete tehtavad maksed, on tõenäoline, et menetluskulude tasumine 15 päeva jooksul ei ole hagejale jõukohane. Eeltoodu alusel määrab kohus ka hagejalt riigituludesse väljamõistatavate menetluskulude tasumise ositi, kohustades hagejat tasuma menetluskulude katteks vähemalt 1000 krooni kuus. TsMS §-s 179 lg 9 on sätestatud, et riigi kasuks väljamõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. Kuna käesolevas asjas taotles hageja menetluskulude väljamõistmist 9081 krooni ulatuses ja kohus mõistis kostjalt välja üksnes 1638,35 krooni, ületab eelduslikult hageja kaebuse hind 3000 krooni, mistõttu hageja saab temalt kostja kasuks väljamõistetud menetluskulude osas määrust vaidlustada. Peale selle on TsMS §-s 179 lg 3 sätestatud, et menetluskulude väljamõistmisel Eesti Vabariigi kasuks võib kohtumääruse peale esitada määruskaebuse menetluskulusid kandma kohustatud isik või Eesti Vabariik Justiitsministeeriumi või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu, kui kaebuse hind ületab 1000 krooni. Kuna nii kostjalt kui hagejalt Eesti Vabariigi kasuks on välja mõistetud üle 1000 krooni ja

5 (6)

kaebuse hind seega eelduslikult on samuti üle 1000 krooni, võivad määrust Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud summade osas vaidlustada TsMS §-s 179 lg 3 sätestatud isikud.

Kohtunik Rita Kulberg

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.