Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so alates 20.09.2010.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse xx, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. I Hageja nõuded ja põhjendused Hagiaxxxx ( tl 194-195) kohaselt kuulub kostjale korteriomand asukohaga xxxxx x - x, L. xxxxx xxxxxxxx. xxxxx xxxxx x korteriomanike baasil on moodustatud korteriühistu xxxxx x, mille liikmeteks on elamu xxxxx x korteriomanikud, s.h. ka kostja. KÜ xxxxx x üldkoosoleku otsusega nr l 01.04.2004.a. kinnitati küttepuude normiks kütteperioodiks 2004/2005.a. kolmetoalistele korteritele 24 ruumimeetrit puid, selle koguse puid kostja andis hagejale üle. KÜ xxxxx x üldkoosoleku otsusega nr x xx.xx.xxxx.a. kinnitati küttepuude normiks kütteperioodiks xxxx/xxxx.x. kahetoalistele korteritele 16 ruumimeetrit puid ja kolmetoalistele korteritele 24 ruumimeetrit puid. Kostja loovutas oma kolmetoalisest korterist ühe toa K. K. , teatades pinna muutusest hagejale oma kirjaga xx.xx.xxxx.x. korteri suuruse muutus kanti sisse ka kinnistusraamatusse. Peale korrigeerimist arvestati kostja küttepuude normiks 18,5 ruumimeetrit puid. Sellest kogusest andis ta tegelikult üle 9 ruumimeetrit puid, võlgu jäi hagejale 9,5 ruumimeetrit puid. KÜ xxxxx x üldkoosoleku otsusega nr 2 19.05. 2006.a. kinnitati küttepuude normiks kütteperioodiks 2006/2007.a. kostja kahetoalisele korterile 16 ruumimeetrit puid, millist kohustust ta üldse ei täitnud. Küttepuude norm kütteperioodiks 2007/2008.a (kehtestati KÜ xxxxx x erakorralise üldkoosoleku otsusega nr 9, 27.08.2007.a.) oli kostja jaoks samuti 16 ruumimeetrit puid. Kostja kohustus seega varuma kütteperioodideks 2005–2008.a. 50,5 ruumimeetrit puid, kuid tegelikult andis ta hagejale üle 17 ruumimeetrit puid. Seega kostja võlgnevus hagejale on 33,5 ruumimeetrit puid. Küttepuude kohalikuks turuhinnaks arvestab hageja 440 krooni/ruumimeeter. Seega kostja võlgneb hagejale kütteperioodi 2005/2008.a eest kohale toimetamata küttepuude arvelt 14740 krooni. Kütteperioodi 2008/2009.a. küttepuude normiks oli kinnitatud kostja kahetoalisele korterile 16 ruumimeetrit puid. Kostja nimetatud kohustust üldse ei täitnud. Kütteperioodi 2008/2009.a. küttepuude kohalikuks turuhinnaks arvestab hageja 430 krooni/ruumimeeter, seega kostja võlgnevus hagejale on 6880 krooni. Kütteperioodi 2009/2010.a. küttepuude normiks oli kinnitatud kostja kahetoalisele korterile 16 ruumimeetrit puid. Kostja nimetatud kohustust üldse ei täitnud. Kütteperioodi 2009/2010.a. küttepuude kohalikuks turuhinnaks arvestab hageja 350 krooni/ruumimeeter, seega kostja võlgnevus hagejale on 5600 krooni. Kohale toimetamata küttepuude eest võlgneb kostja hagejale kokku 27220 krooni. KÜ xxxxx x erakorralisel üldkoosolekul 27.08.2007.a. otsustati, et Tilsi staadioni kuuseheki puude töötlemise tasuks on kuni 150 krooni/ruumimeeter ja nimetatud tööde eest tasumine toimub vastavalt korteri pinnale. Hageja sai eelnimetatud moel 18 ruumimeetrit küttepuid ja tasus nende eest kokku 2340 krooni, seega 130 krooni/ruumimeeter. Kostjal tekkis kohustus tasuda hagejale ühispuude töötlemise tasu 146 krooni, mis on käesoleva ajani tasumata. KÜ xxxxx x üldkoosolekul xx.xx.xxxx.a. võeti vastu otsus, et korteriomanikud kütavad elamut vastavalt graafikule. Kostja jättis täitmata oma kütmise kohustuse kütteperioodil xxxx/xxxx.x. - 0,5 päeva ulatuses; kütteperioodil 2006/2007.a. - 11 päeva ulatuses; kütteperioodil 2007/2008.a. (2008.a. 1.jaanuari seisuga ) - 5 päeva ulatuses. Sellega jättis

2 (15)

kostja kütmise kohustuse täitmata 16,5 päeva ulatuses. Iga graafikujärgse kütmata jätmise päeva eest kohustub ühistu liige KÜ xxxxx x üldkoosoleku 26.oktoobri 2007.a. otsuse alusel tasuma 100 krooni. Seega kostja võlgneb hagejale seisuga 01.01.2008.a. 1650 krooni. Kostja jättis täitmata oma kütmise kohustuse 2008.aasta märtsi ja aprilli kuus kokku 5 päeva ulatuses. Samuti jättis kostja täitmata oma kütmise kohustuse kütteperioodidel 2008/2009.a. ja 2009/2010.a. kokku 22 päeva ulatuses. Kokku on kostjal kütmise kohustus täitmata 43,5 päeva ulatuses. Kostja on hagejale tasunud kütmise kohustuse täitmata jätmise kolme päeva eest 300 krooni. Seega võlgneb kostja hagejale kütmise kohustuse täitmata jätmise 40,5 päeva eest kokku 4050 krooni. Kostja võlgnes hagejale kaasomandis oleva maja katelde pumba ja 2 katla hoolduskulude eest hagi esitamise seisuga 68,10 krooni. 2008.aasta märtsikuus ja aprillikuus teostatud hooldustööde eest võlgneb kostja hagejale 24,80 krooni. Kütteperioodi12008/2009.a. ja kütteperioodil 2009/2010.a. teostatud hooldustööde eest võlgneb kostja hagejale 127,05 krooni. Seega kostja võlgnevus hagejale elumaja xxxxx x katelde pumba ja kahe katla hooldustasude eest kokku on 219,95 krooni. Kostja võlgneb tema poolt perioodil 2007.a. september kuni 2007.a. detsember (incl) tarbitud vee eest hagejale 81,45 krooni. Kostja võlgneb tema poolt perioodil 2008.a. jaanuar kuni 2008.a. juulikuu tarbitud vee eest hagejale 133,92 krooni. Kostja võlgneb hagejale tema poolt perioodil 2008.a. august kuni 2009.a. november tarbitud vee eest 166,44 krooni. Seega kostja võlgnevus hagejale tema poolt ajavahemikul 2007.a. september kuni 2009.a. november tarbitud vee eest kokku on 381,80 krooni. Kostja võlgneb hagejale perioodil 2007.a. september kuni 2007.a. detsember tarbitud üldelektri eest 37,20 krooni. Kostja võlgneb hagejale perioodil 2008.a. jaanuar kuni 2008.a. juuli tarbitud üldelektri eest 47,09 krooni. Kostja võlgneb hagejale perioodil 2008.a. august kuni 2009.a. november tarbitud üldelektri eest 92,09 krooni. Seega kostja võlgnevus hagejale ajavahemikul 2007.a. september kuni 2009.a. november tarbitud üldelektri eest kokku on 176,38 krooni. Kostja võlgnes hagejale KÜ xxxxx x juhatuse esimehe tasu perioodi eest detsember 2006.a. kuni detsember 2007.a. so 13 kalendrikuu ees kokku 130 krooni. Juhatuse esimehe tasu 10 krooni kuus tasus kostja 2005.a. juunikuust alates kuni 2006.aasta novembrikuuni (kaasa arvatud). Tasumine on tõendatud kostja allkirjaga vastavas arvestusdokumendis. Kostja on kohtumenetluse ajal likvideerinud juhatuse esimehe tasu võlgnevust 100 krooni võrra. Seega kostja võlgnevus KÜ xxxxx x juhatuse esimehe tasu osas on 30 krooni. Juhindudes VÕS §-dest 208 lg 3, 76 lg 1, 101 lg l p-d l, 3. 6; KOS §-st 8 lg 1; KÜS §-st 5; §-st 13 lg l; KÜ xxxxx x põhikirja p-dest 20. 1. ja 20.4. palub hageja välja mõista kostjalt võlgnevuse 10.08.2010.a. seisuga so 32 224,13 krooni. II Kostja vastuväited Kostja esindaja riigi osutamise korras vandeadvokaat P. J. hagile esitanud järgmised vastuväited: H. oli 2005.a. ajuinfarkt. Tervise halvenemise tõttu ei tulnud mingi küttepuude varumine või katlamaja kütmine enam xx allagi. 06.05. 2005.a. paigaldati H. korteris tema korraldusel vahekraanid kekküttetorustikule ning radiaatorid lasti veest tühjaks, millest kostja teavitas ka korteriühistu esimeest. Sellest ajast alates ei ole H. ühiskütet kasutanud, vaid on oma korterit

3 (15)

kütnud elektriküttega. xx.xx.xxxx.a. korteriühistu koosoleku otsus, millega nõusolekut H. lahkulöömiseks küttesüsteemist ei antud, on ebaseaduslik. Alusetu on kohustada H. tema tervislikku seisundit arvestades varuma küttepuid ja kütma katelt. Rea aastate vältel on korteriühistu sisuliselt aktsepteerinud kostja lahkulöömist ühisküttesüsteemist. Korteriühistu on kontrollinud kostja korteri kütmist. 12.11. 2006.a. toimus tema korteris korteriühistu ja revisjonikomisjoni laiendatud koosolek. Protokollis on märgitud, et kontrollimisel on kindlaks tehtud, et malmradiaatorid olid külmad, ainult püstakutes oli soojus. Kostjal on Eesti Energiaga kokkulepitud elektrienergia tarbimise graafi, mis on koostatud arvestades välistemperatuuri. Nimetatud asjaolu kinnitab kostja väidet, et ta kütab oma korterit elektriküttega. Tsiviilasjas on läbiviidud ehitusfüüsika alase ekspertiisi tulemusena on antud eksperthinnang, mille kohaselt on süsteemist välja lülitatud elektriküttega korteri xx x küttekulu 22,4 protsendi võrra väiksem võrdväärse pindalaga keskküttega korteri küttekulust. Teisisõnu, selles ulatuses saab kostja soojust keskküttesüsteemi arvel. Lähtudes eksperthinnangust võib hagi küttega seonduvate kulude nõudes põhjendatuks lugeda osaliselt: Küttepuude osas - 22,4 protsenti 27366 kroonist so 6129,98 krooni; katelde, pumpade hooldustasu osas 22,4% 219,95 kroonist so 49,26 krooni. Kostja ei vaidle vastu üldelektri tasu nõudele 76,38 krooni, juhatuse esimehe tasu nõudele 30 krooni ja ühispuude töötlemise tasu nõudele 146 krooni. Kostja ei ole nõus maksma kütmistasu 4050 krooni ja vee eest 381,80 krooni. Arvestades H. tervislikku ja majanduslikku olukorda käesoleval ajal, oleks temalt menetluskulude väljamõistmine esindaja arvates ebamõistlik Kostja seaduslik esindaja eestkostja R. N. on esitanud järgmised seisukohad: Seaduslik esindaja leiab, et korteriühistu asjaajamine on naturaalmajanduslik. H. täitis oma kohustusi korrektselt ja nõudis seda ka teistelt. Hageja ei ole kohelnud xx oma liikmeid võrdselt ning on esitanud võlanõude Ü.H. vastu, jättes samas esitamata võlanõuded teiste KÜ xxxxx x liikmeks olevate võlglaste vastu. Seaduslikule esindajale on arusaamatu, kuidas on arvestatud kütmistasu. Rahaline kohustus viitab mingile sisseostetud teenusele, mille kohta tõendid aga puuduvad. Kõik H. poolt xx perioodil korteriühistu xxxxx x juhatusele edastatud veemõõtja näidud ja selle alusel makstud summad on dokumenteeritud ning puudub alus täiendava raha nõudmiseks ja maksmiseks. Oma tervisliku seisundi tõttu peatas H. liikmeksoleku maja ühises küttesüsteemis, milleks sulges oma korteris tsentraalküttetorustiku vahekraanidega ning paigaldas elektriradiaatorid. Ka sellest on korteriühistu informeeritud. H. ei ole pidanud põhjendatuks maksta üldelektrit samadel arvestuslikel alustel nende elanikega, kes tarbivad üldelektrit oma isiklikuks otstarbeks keldriruumides kas tööruume pidades või majapidamisega seotud elektritarbijaid (nt külmkapid) hoides. Võlgnevus korteriühistu esimehe tasu osas tingitud sellest, et aastaid on puudunud korteriühistus paberkandjal fikseeritud ja xx omanikele kätte toimetatud otsused selle kohta, missugusel arvestuslikul alusel kujuneb iga konkreetse teenuse hind ning seetõttu maksis H. teenuse eest vastavalt sellele infole, mis oli tema jaoks kättesaadav. Mõistliku asjaajamise ning mõistva suhtumise korral oleks hageja saanud vältida kohtu poole pöördumist. Seetõttu tuleks kostja vabastada täielikult kohtukulude tasumisest. Seoses H. taastusravi ja hooldusteenuse vajadusest tuleneva märkimisväärse rahalise koormusega, taotleb seaduslik esindaja määrata kostjal tasumisele kuuluvate summa maksmine ositi võrdsete summadena kolme aasta jooksul, kuid mitte rohkem kui 200 krooni kuus. III Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused

4 (15)

Asjas ei ole vaidlust, et kostjale kuulub korteriomand elamus asukohaga xxxxx x L. xxxx xxxxx xxxxxxx. Registriosa väljatrükist ( tl 62 nähtuvalt) on Tilsi külas asuva elamumaa 273/10422 mõttelise osa ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osa ning reaalosa korter xx x üldpinnaga 78,3 m2 omanikuna registriossa nr 1554738 13.05.2002.a. sisse kantud H. . Pooltel ei ole vaidlust selle üle ja nähtub ka H. xx.xx.xxxx.x. hagejale ( tl 61), et 2005.a. võõrandas kostja osa oma korteriomandist teisele isikule, mille tulemusena kostja korteriomandi suurus vähenes. 17.01.2006.a. on tehtud kanne, mille kohaselt H. kuuluva korteriomandi esemeks on 600/10422 mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum xx x üldpinnaga 60 m2. Sisuliselt oli tegemist ühe toa loovutamisega, mille tulemusena kostja varasemalt kolmetoaline korter muutus peale osa võõrandamist kahetoaliseks. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulud võrdeliselt talle kuuluva kaasomandi suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest xx kalduda kokkuleppe alusel. KOS §-s 8 lg 1 on sätestatud, et kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse alusel. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et majas, milles kostjale korteriomand kuulub, on moodustatud T. xxxxxxxx; registriosa väljatrükid tl 5, 178). Korteriühistu seaduse (KÜS) § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks xx korteriomanikud. KÜS § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta xx korteriühistu liikmetele kohustustuslikud. Majandamiskulud on KÜS § 151 lg 1 järgi korteriühistu vajalikud kulutused eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja selle ümbruse osa hoolduseks ja remondiks. K. T. 12.08.1997.a. vastuvõetud põhikirja ( tl 50-58) punkti 20 alap 1,4,5, 7 kohaselt ühistu liige on kohustatud täitma ühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi ja nõudeid ning ühistu kontrollorganite otsuseid. Ühistu liige on kohustatud tasuma tähtaegselt sihtotstarbelisi makseid. Makse suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast maja asuvate korterite üldpinnast, välja arvatud elanike kohta arvestavad sihtotstarbelised maksed. Ühistus elaniku kohta arvestatavaid sihtotstarbelisi makseid on ühistu liige kohustatud tasuma vastavalt korteri tegelike kasutajate arvule. Ühistu liige on kohustatud võtma isiklikult oma perekonnaliikmete või teiste isikute kaudu osa töödest, mida tehakse nende kaasomanduses oleva maja ühiseks majandamiseks üldkoosoleku või juhatuse otsuse alusel. Põhikirja p 74 kohaselt elamu majandamise kulusid kannavad ühistu liikmed proportsionaalselt võrreldes nende omandiks oleva korteri üldpinna suurusega ja elamu üldpinnaga. Sisuliselt samad ühistu liikme kohustused on sätestatud ka K. T. 29.04.2007.a. vastuvõetud põhikirja ( tl 98-108) punktides 4.2.1, 4.2.6, 4.2.12. Uue põhikirja punktis 4.2.6 on täpsustatud, et sihtotstarbeliste maksete tasumine toimub üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Arvestuse aluseks võetakse korteriühistu üldkoosolekul kinnitatud kodukord. Seega lasub kostjal KOS §-st 8 lg 1 ja 13 lg 1, KÜS §-st 13 lg 4 ja §-st 15-1 lg 1 ning K. T. põhikirja eelnevalt viidatud sätetest tulenev kohustus kanda kütte, vee kui ka muu elamu majandamisega seonduvaid kulusid eest vastavalt ühistu poolt kehtestatud korrale. Kostja esindajate kohtuistungil esitatud etteheide hagejale, et korteriühistu asjaajamine on naturaalmajanduslik, ei arvesta piisavalt kostja tervisest tulenevate iseärasustega või kostja edumeelseid ettepanekuid, ei ole asjakohane käesolevas asjas. Korteriühistu üldkoosoleku otsuseid saab vaidlustada KÜS §-s 13 lg 3 ettenähtud korras Kostja esindajate kinnitusel ei ole kostja seda teinud.

5 (15)

Ka ei nõustu kohus kostja seisukohaga, et hageja peaks elamu majandamisega seotud kulude sissenõudmisel arvestama kostja tervisliku olukorraga. Väljavõte haigusloost ( tl 204-205) tõendab, et kostja tervislik seisund halvenes juba 2005.a. Käesolevaks ajaks on kostja piiratud teovõimega isik, kelle üle on seatud eestkoste. Korteriomaniku õigust kalduda tervislikel põhjustel korteriomaniku ja korteriühistu liikme kohustuste täitmisest ei tulene KOS-ist ega KÜS-ist. Kostjal on võimalik oma kohustusi täita vajadusel teiste isikute kaudu. Käesoleva asja lahendamise seisukohale ei oma tähtsust asjaolu, kuidas on hageja toiminud teiste ühistu liikmetega võlgade sissenõudmisel. Käesolev hagi on esitatud H. vastu ja siinkohal ei oma tähtsust asjaolu, kas ja mil määral on omapoolseid kohustusi rikkunud teised korteriomanikud. VÕS §-s 76 lg 1 on sätestatud, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja nõida kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. VÕS §-s 108 lg 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Pooltel ei ole erimeelsusi selles, et kostja on hageja poolt esitatud nõuetest olnud täiel määral teadlik, kuid omapoolseid makseid on kostja teinud valikuliselt. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas ja millises ulatuses on kostja jätnud täitmata oma kohustused korteriühistu ees. Üleandmata küttepuude nõue Peamise osa hageja nõudest moodustab küttekulude nõue sh võlg 27 220 krooni kostja poolt ühistule üleandmata jäetud küttepuude eest. Poolte kinnitusel toimub xxxxx x elamu soojaga varustamine järgmiselt. Majas asuvat katlamaja kütavad elanikud ise ja kütmiseks vajaliku küttematerjali toovad samuti elanikud ise, kusjuures igal korteriomanik peab tooma küttepuude koguse olenevalt oma korteri suurusest. K. T. 01.04.2004.a. üldkoosoleku protokollist ( tl 59) nähtuvalt on küttepuude normiks 2004/2005.a. kütteperioodiks kinnitatud 3 toalistele korteritele 24 m3 ja kahetoalistele 16 m3. K. T. 29.06.2005.a. üldkoosoleku protokollist ( tl 60) nähtuvalt on küttepuude normiks xxxx/xxxx.x. kütteperioodiks kinnitatud 3 toalistele korteritele 24 m3 ja kahetoalistele 16 m3. Hagiaxxxx on lähtutud asjaolust, et H. küttepuude norm peale kostja korteriomandi suuruse vähenemist oli xxxx/xxxx.x. kütteperioodiks 18,5 m3. Kuna nimetatud asjaolu ei ole kostja vaidlustanud, loeb kohus tõendatuks, et xxxx/xxxx.x. kütteperioodil oli kostja küttepuude norm 18,5 m3 K. T. 19.05.2006.a. üldkoosoleku protokollist ( tl 63) nähtuvalt on küttepuude normiks 2006/2007.a. kütteperioodiks kinnitatud 3 toalistele korteritele 21 m3 ja kahetoalistele 14 m3. Eraldi on kehtestatud H. norm so 16 m3. K. T. 27.08.2007.a. üldkoosoleku protokollist ( tl 65) nähtuvalt on küttepuude normiks 2007/2008.a. kütteperioodiks kinnitatud 3 toalistele korteritele 21 m3 ja kahetoalistele 14 m3. Eraldi on kehtestatud H. norm so 16 m3. Hageja väitel, mille on sisuliselt õigeks võtnud ka kostja, jäi kostjal xxxx/xxxx.x kuni 2007/2008.a. kütteperioodiks ettenähtud normist hagejale toomata kokku 33,5 m3 puid. Hageja väitel, mille on sisuliselt õigeks võtnud ka kostja, ei toonud kostja küttepuid üldse 2008/2009.a ja 2009/2010.a. kütteperioodiks. Hageja ei ole esitanud kohtule T. otsust küttepuude normi kohta kütteperioodidel 2008/2009.a ja 2009/2010.a. Samas on hageja lähtunud asjaolust, et kostja norm nimetatud kütteperioodidel oli sama varasemalt kehtestatuga so 16m3. Kuna nimetatud asjaolu on kohtuistungil omaks võtnud ka kostja esindaja ( tl 216), loeb kohus kostja omaksvõtuga tõendatuks, et kostja küttepuude norm kütteperioodidel 2008/2009.a ja 2009/2010.a. oli 16 m3. Käesoleva asja lahendamise seisukohalt omab tähtsust, milline on kostja poolt hagejale üleandmata jäänud küttepuude väärtus. TsÜS § 65 kohaselt eseme väärtuseks loetakse selle

6 (15)

harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine turuhind. Kütteperioodidel xxxx/xxxx.x. kuni 2007/2008.a. on hageja küttepuude hinnaks märkinud 440/krooni/m3. Hageja tugineb sealjuures AS K. K. .01.2008.a. teatisele ( tl 64), millest nähtuvalt lõhutud küttepuude pikkusega 50 cm hind on 440 krooni/m3 koos käibemaksuga. Küttepuude hinna kohta kütteperioodidel 2008/2009.a. ja 2009/2010.a. ei ole hageja tõendeid esitanud, kuid lähtub asjaolust, et 2008/2009.a. oli see 430 krooni/m3 ja 2009/2010.a 350 krooni/m3. Kostja esindaja on hageja poolt hagis näidatud küttepuude hinnad kohtuistungil omaks võtnud ( tl 216). Kostja omaksvõtuga loeb kohus tõendatuks küttepuude hariliku väärtuse vaidlusalustel kütteperioodidel so xxxx/xxxx.x., 2006/2007.a., 2007/2008.a. 440 krooni/m3, 2008/2009.a 430 krooni/m3 ja 2009/2010.a 350 krooni/m3. Eeltoodust tuleneb, et kütteperioodil xxxx/xxxx.x. kuni 2007/2008.a. on kostjal hagejale üle andmata 33,5 m3 puid väärtusega 33,5x440 so 14 740 krooni. Kütteperioodil 2008/2009.a. on kostjal hagejale üle andmata 16 m3 küttepuid so 16 x 430 so 6880 krooni väärtuses. Kütteperioodil 2009/2010.a. on kostjal hagejale üle andmata 16 m3 küttepuid so 16 x 350 so 5600 krooni väärtuses. Seega on kostjal hagejale elamu kütmiseks vajalikke küttepuid vastavalt korteriühistu poolt kehtestatud normidele üle andmata kokku 14 740+6880+5600 so 27 220 krooni väärtuses. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et 2005.a. paigaldas H. oma korterisse elektriradiaatorid. Asjaolu, et H. korterisse on lisaks olemasolevatele keskkütteradiaatoritele paigaldatud elektriradiaatorid, pole hageja kohtumenetluse käigus vaidlustanud. H. teadaannet maja küttesüsteemist lahkulöömiseks on arutatud T. .10.2005.a. üldkoosolekul ( tl 66). Elektriradiaatorite paigutamine kostja korterisse on tõendatud ka kohtu poolt 19.09.2008.a. läbiviidud vaatluse käigus. Menetlustoimingu protokollist koos fotodega ( tl 110-115) nähtub, et H. korteri osadesse ruumides ( kööktuba, suur tuba) on paigaldatud keskkütteradiaatorile elektriradiaator. Keskküttetorustikele on paigaldatud vahekraanid, mille avamist ja sulgemist miski ei takista. Kostja väitel kütab ta korterit elektriga, mistõttu keskkütte eest on nõus tasuma ainult osaliselt. Nagu nähtub eespoolviidatud vaatluse protokollist, on kostja korteris keskküttetorustikele paigaldatud vahekraanid. Kuid nende avamist ja sulgemist miski tegelikult ei takista. Kostja väidet, et ta kasutab korteri kütmisel elektrikütet, mitte keskkütet, pole hageja kohtumenetluse käigus kinnitanud ega ka ümber lükanud. Hageja esindaja väitel ei tea ta, kas kostja keskkütteradiaatoreid kasutab või mitte. Kostja on oma väite kinnitamiseks esitanud kohtule oma elektritarbimise graafiku koos makseteatisega ( tl 202203), millest nähtuvalt kostja elektritarbimine on talvekuudel planeeritud xx suuremana, kevadel ja sügisel väiksemana ja suvekuudel elektritarbimist üldse ei toimu. Kostja taotlusel ülekuulatud tunnistaja K. B. kinnitas ( tl 215), et käies 2007.a. lõpust kuni 2010.a. veebruarini H. juures hooldajana tundus talveperioodil korter jahedavõitu. H. ise oli paksult riides. Malmradiaatorite küljes olid elektriradiaatorid. Kui ta oleks mõlemaga kütnud, oleks olnud palav. Korteriühistu juhatuse ja revisjonikomisjoni laiendatud koosoleku 12.11.2006.a. protokolli ( tl 83-84) on märgitud, et koosolek toimub H. juures ja kontrollimisel olid malmradiaatorid külmad, ainult püstaku torudes oli soojus. Tuba oli jahedavõitu. Hinnates kogumis tunnistaja K. B. ütlusi, kostja elektritarbimise graafikut koos makseteatisega, korteriühistu juhatuse ja revisjonikomisjoni laiendatud koosoleku 12.11.2006.a. protokollis märgitut asub kohus seisukohale, et vaidlusalustel kütteperioodidel ei ole kostja täies mahus hageja poolt osutatavat keskkütteteenust tarbinud. Kuna kostja on paigaldanud oma korterisse elektriradiaatoreid, on kostjal loodud oma korteris võimalus elektriga kütmiseks. Märgatavalt suurem elektrikulu külmadel kuudel osutab asjaolule, et

7 (15)

kostja elektrikütet ka reaalset kasutab. Mingeid tõendeid selle kohta, et kostjal kasutaks paralleelselt nii keskkütet kui elektrikütet, asjas ei ole. Korteriühistu juhtkond on vähemalt ühel korral ka ise veendunud, et kostja korteris malmradiaatorid olid külmad. Tunnistaja K. B. kostjat mitme aasta vältel pidevalt, kuid ka tema hinnangul oli korteris jahedavõitu. Eluliselt on usutav, et keskkütte kasutamisel poleks kostja korteris jahe olnud. Kostja korterit läbivad keskkütte püstakutorud. Samuti on kasutusel olev keskkütteradiaator kostja vannitoas. Vaatluse käigus on kohus tuvastanud, et vannitoas mingit muud ruumi kütvat küttekeha ei olnud ja küttetorustikku ei olnud ka läbi lõigatud. Teatav osa soojusest kulub majas üldkasutatavate ruumide soojana hoidmiseks. Tunnistaja K. B. ütlused ja ka korteriühistu juhatuse ja revisjonikomisjoni laiendatud koosoleku 12.11.2006.a. protokollis märgitu selle kohta, et kostja korter on jahe, viitab asjaolule, et kostja ilmselt ei küta oma ruume elektriga piisavalt. Seega on alust arvata, et mingi osa maja soojusest saab kostja ka tema korteriga piirnevate ruumide seinte kaudu. Asjaolu, et kostja korter on naaberkorteritest tunduvalt külmem ja tarbib sooja ka läbi külgnevate soojemate ruumide piirete, on kinnitanud ka riiklikult tunnustatud ekspert E. J. ekspertarvamuses ja selle lisas ( tl 140-145, 160). Eeltoodu annab alust asuda seisukohale, et teatud ulatuses keskkütteteenust on kostja siiski tarbinud. Seda asjaolu ei ole kostja ka ise tegelikult eitanud, kuna on nõustunud osa küttekuludest tasuma. Kuna kostja keskkütteteenust tarbib mitte täielikult, vaid osaliselt, ei ole võimalik tema poolt tasumisele kuuluva küttekulu arvestamisel lähtuda ainult kostja korteriomandi reaalosa ja sellele vastava mõttelise osa suurusest. Kohtu arvates tuleb nii KÜS §-s 15 -1 lg 1 kui korteriühistu põhikirja vastava sätteid tõlgendada selliselt, et tasuda tuleb reaalselt tarbitud teenuse eest. Kohtupraktikas on korduvalt asutud seisukohale, et keskküttesüsteemist eraldunud korteriomanik peab kütte eest tasuma ainult osaliselt so osa, mille ulatuses tema soojatarbimine on tõendatud ( Tartu Ringkonnakohtu 27.02.2009.a. otsus tsiviilasjas 2-06-27720, 29.10.2007.a. otsus tsiviilasjas 2-06-22236, 18.12.2002.a. otsus asjas 2-2-256; Tallinna Ringkonnakohtu 20.10.2007.a. otsus tsiviilasjas 2-04-1153). Käesoleva asja lahendamise seisukohalt ei oma tähtsust hageja etteheide kostjale selles, et tema üldisest küttesüsteemist eraldumine on olnud omavoliline ja vastuolus korteriühistu üldkoosoleku otsustega. Üldisest küttesüsteemist eraldumise õigusvastasus võiks omada tähtsust kahju hüvitamise või kaasomandi rikkumise xx nõuetes. Kohtule teadaolevalt selliseid nõudeid kostja vastu esitatud ei ole. Kostja soojatarbimist on käesoleval juhul võimalik kindaks teha vaid umbkaudselt arvutuste teel. Kohtupraktikas on loetud Eestis teostatud mitmetele pädevatele uuringutele toetudes üldteada asjaoluks ( Tartu Ringkonnakohtu 27.02.2009.a. otsus asjas 2-06-27720), et korruselamutes ühtsest süsteemist korteri või mitme korteri eraldumisel moodustab eraldunud korterile ühisest küttesüsteemist saadav küttekulu 25-35% senisest tasemest. Sellise proportsiooni väljatoomisel on arvestatud, et süsteemist eraldunud korterit läbivad jätkuvalt keskkütte püstaktorud, mille kaudu eraldub korterisse teatav soojushulk ning et kaudselt osutatakse korterimandi omanikule soojateenust ka keskküttesüsteemi kaudu maja üldkasutatavaid ruume küttes. Et kindlaks teha kostja soojatarbimist xxxxx x maja ühtsest küttesüsteemist, on kohus käesolevas asjas määranud ehitusfüüsika ekspertiisi. Riiklikult tunnustatud eksperdi E. J. kohaselt ( tl 140-145) tarbib korter 6 ( so kostja korter) üldise küttesüsteemi soojaenergiast trepikodade kütteks 6,8 % ja läbi külgnevate korterite vaheliste seinte tarbib korter 6 kütteperioodi jooksul keskmiselt 13,8 kWh ööpäevas. Oma täienduses varasemale arvamusele ( tl 160) on ekspert asunud seisukohale, et süsteemist välja lülitatud elektriküttega korter 6 küttekulu on 22,4 % võrra väiksem võrdväärse pindalaga keskküttega korteri küttekulust.

8 (15)

Eksperdiarvamusele tuginedes on kostja nõustunud küttepuude tasu nõudest) tasuma 22,4 %.

hageja poolt nõutavast küttekulust (

Kohtu arvates võimaldab eksperdiarvamus lugeda tõendatuks, et kostja korter saab 22,4 % soojusenergiast üldisest keskküttesüsteemist. Ekspert on kinnitanud, et kostja korteri xx x kütmine toimub muuhulgas külgnevate keskküttega köetavate soojemate ruumide piirete ning ruume läbivate püstikute soojaerituse arvel. Kuid eksperdiarvamuse täienduses väljatoodud küttekulu protsent 22,4 puudutab üksnes kostja korterit. Siinhulgas ei ole arvestatud kostja soojatarbimist üldkasutatavates ruumides. Nimetatud küsimusele on ekspert vastanud oma esialgse arvamuse punktis 1.1. Täiendavalt antud arvamus ei lükka ümber varasemat, vaid üksnes täpsustab seda konkreetselt üksnes korteri osas, mille puhul esialgselt oli arvamus (selle punkt 1.2) soojatarbimise osas antud mitte suhtarvuna, vaid kilovatttundidena. Erinevalt kostjalt on kohus seisukohal, et kostja poolt tasumisele kuuluvate küttekulude suuruse kindlaksmääramisel ei saa lähtuda üksnes soojusenergia hulgast, mida kostja saab oma korteris läbi piirete ja püstikute ( so 22,4 %), vaid arvestada tuleb ka üldkasutatavate ruumide kütmiseks kuuluvat soojusenergiat. Eksperdiarvamuse kohaselt tarbib kostja trepikodade kütteks üldise küttesüsteemi soojaenergiast 6,8 %. Seega saab kostja oma korteri ja üldkasutatavate ruumide kaudu ühisest keskküttesüsteemist soojaenergiat 22,4 + 6,8 so 29,2 %. Nimetatud protsent jääb erialakirjanduses ja kohtupraktikas omaksvõetud määra 2535 % piiresse, mistõttu puudub alus kahelda käesolevas asjas antud eksperdiarvamuse usaldusväärsuses. Seega on kohtu arvates põhjendatud KOS § 13 lg 1, KÜS § 15-1 lg 1 ning K. T. põhikirjade eelnevalt viidatud sätete alusel kostjalt hageja kasuks kohale toimetamata küttepuude eest välja mõista 29,2 % hageja poolt nõutust so 27 220 x 0,292 so 7948,24 krooni. Katla ja pumba hoolduskulu nõue Hageja väitel võlgneb kostja võlgneb hagejale kaasomandis oleva maja katelde pumba ja kahe katla hooldustasude eest ajavahemikul 2006/2007.a. kuni 2009/2010.a. kütteperiood kokku on 219,95 krooni. On eluliselt usutav, et elamus asuvad tehnosüsteemid vajavad regulaarset hooldust ja sellise hoolduse kulud on vaadeldavad majandamiskuludena nii KOS § 13 lg 1 kui KÜS § 15-1 lg 1 mõttes. Kostja ei ole sisuliselt katla ja pumba hoolduskulude suurusele ja tasumise kohustusele vastu vaielnud, kuid nõustub nendest tasuma ainult osa so 22,4 % so 49,20 krooni, tuginedes sealjuures eksperdiarvamusele kostja väidetava soojatarbimise osale keskküttesüsteemist. Nagu kohus eespool leidis, on kostja arusaam tema soojatarbimise osast ühtsest keskküttesüsteemist veidi ekslik, kuna on jäetud arvestamata sooja saamine üldises kasutuses olevates ruumides. Peale selle kohus leiab, et hageja antud nõude osas ei saa lähtuda eksperdiarvamust kostja soojatarbimise ulatuse kohta üldisest keskküttesüsteemist. Korteriomand on KOS § 1 lg 1 järgi omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Kaasomandi esemeks on KOS § 1 lg 2 tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Kuna küttesüsteem ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka, on see eelnevast tulenevalt korteriomanike kaasomandis. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et elamusisene küttesüsteem on korteriomanike kaasomandis ( Riigikohtu tsiviilkolleegium 18.01.2006.a. otsus asjas 3-2-153-05 p 14 ja 30.11.2004.a. otsus asjas 3-2-111-04 p 18). KOS § 13 lg 1 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. AÕS § 75 lg 1 sätestab, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid

9 (15)

koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, xxxx ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Korterühistu liikmed xxxx ja kasutavad kaasomanikena elamusisest küttesüsteemi ja vastutavad seega ühiselt ka nende korrasoleku eest. Sellisele seisukohale on asutud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18.01.2006.a. otsuses asjas 3-2-153-05 ( punkt 14). Nimetatud asjas oli muuhulgas vaidlus ühtsest keskküttesüsteemist eraldunud korteriomaniku osaluse määra üle elamu keskküttesüsteemi remondis ning kohtud asusid seisukohale, et tasuda tuleb vastavalt oma kaasomandi suurusele. Eelnevast tulenevalt kohus leiab, et kostjal ei ole alust keelduda katla ja pumba hoolduskulude tasumisest vastavalt oma kaasomandiosa suurusele. Katel ja pump on töös ja vajavad regulaarset hooldust vaatamata sellele, et kostja keskkütteteenust täiel määral ei tarbi. Hageja kinnitusel, mida ei ole sisuliselt kahtluse alla seadnud ka kostja, vastab kostjalt nõutav katla ja pumpa hoolduskulu suurus hageja kaasomandiosa suurusele. Kohus leiab, et KOS § 13 lg 1, KÜS § 15-1 lg 1 ning K. T. põhikirjade eelnevalt viidatud sätete alusel tuleb kostjalt hageja kasuks kogu katla ja pumba hoolduskulu 219,95 krooni välja mõista. Kütmistasu nõue Ühe osa hageja nõudest moodustab kostja poolt tasumata kütmise tasu ajavahemikul xxxx/xxxx.x. kuni 2009/2010.a. 40,5 päeva eest so 4050 krooni. Pooltel ei ole vaidlust selles, et xxxxx x elamut kütavad elanikud ise majas oleva katlamaja kaudu. K. T. 11.10.2005.a. üldkoosolekul protokollist nähtuvalt ( tl 66-67) on otsustatud, et kütmine toimub vastavalt graafikule. Pooltel ei ole vaidlust selles, et hagis näidatud perioodil kostja kütmise kohustust täiel määral ei täitnud. Hageja arvestuste kohaselt on kostjal kütmise kohustus täitmata kokku 43,5 päeval, millest kostja on kolme päeva eest hagejale tasu ära maksnud. Kostja, vaieldes küll vastu üldse kütmise kohustuse panekule temale ja päevatasu suurusele, ei ole küttepäevade arvestuse õigsust kahtluse alla seadnud. Seetõttu loeb kohus tõendatuks, et hageja arvestus küttepäevade osas on õige st vaidlusalusel perioodil ei täitnud kostja elamu kütmise kohustust kokku 40,5 päeval ja pole selle eest ka tasunud. Nagu kohus juba eespool seisukohale asus, on elamu küttesüsteem korteriomanike kaasomandis. KOS § 15 lg 1 kohaselt kaasomandi eset valitsevat korteriomanikud ühiselt kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. Ka AÕS §-st 72 lg 1 tuleneb, et kaasomanikud xxxx ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. K. T. üldkoosoleku otsus selle kohta, kuidas elamut kütta, on vaadeldav sellise kaasomanike enamuse otsusena, mis kostjale ühe kaasomaniku ja korteriühistu liikmena on siduv. Elamu kütmata jätmisel on kostja oma kohustust rikkunud. Kohus leiab, et kostjal ei ole alust keelduda kütmises osalemisest või kütmistasu maksmisest vastavalt korteriühistu kehtestatud korrale so vastavalt oma kaasomandiosa suurusele. Keskküttesüsteem on töös vaatamata sellele, et kostja keskkütteteenust täiel määral ei tarbi ja kostjal kaasomanikuna lasub vastutus selle igapäevase toimimise eest. KOS § 10 lg 1 kohaselt korteriomanik võib korteriomandi reaalosa kasutada oma äranägemise järgi, välja arvatud, kui kasutus läheb vastuollu seadusega või kolmanda isiku õigustatud huvidega. Kaasomandi eseme puhul kostjal sellist õigust ei ole. Hageja nõuab kostjalt elamu kütmata jätmise kohustuse rikkumise eest 100 krooni päevas, tuginedes sealjuures T. .10.2007.a. üldkoosoleku otsusele. Nimetatud üldkoosoleku protokollist ( tl 70-71) nähtuvalt on päevakorrapunkti 1 all tõepoolest arutatud muuhulgas kütmise teemat. Protokolli on märgitud: „Kütjate tasud – tunni või päevatasu? Leppisime kokku keskmise tasu 100 krooni päevas. Kõik olid selle poolt, vastu pole.“ Kohtu arvates on protokolli sõnastus üldkoosolekul otsustatust arusaamiseks ebaõnnestunud. Protokolli kantu ei võimalda päris täpselt aru saada, kas eespooltsiteeritu oli kellegi koosolekul osaleja sõnavõtt

10 (15)

või on tegemist koosolekul osalejate otsusega. Ka ei ole aru saada, mis ajast kütmistasu 100 krooni päevas pidanuks kehtima hakkama. Hageja esindaja kohtuistungil antud selgituste kohaselt otsustati sellel koosolekul kütmistasu nõuda ka tagant järele. Selline arutelu ega otsustus protokolli sisust üldse ei nähtu. Olukorras, kus korteriühistus xxxxx x on kehtestatud kord, mille kohaselt elanikud kütavad maja ise graafiku alusel, on eluliselt usutav, et kostja poolt oma kütmiskohustuse täitmata jätmise tõttu olid teised korteriomanikud sunnitud seda ise tegema või leidma kellegi teise isiku, kes seda kostja eest teeks. Seega kütmistasu kehtestamises iseenesest ei ole midagi ebamõistlikku. Tegemist ei pea olema ilmtingimata sisseostetud teenusega nagu on leidnud kostja seaduslik esindaja. Korteriühistu liikmete ( elamu kaasomanike) otsus on antud juhul olnud teha seda tööd ise. 26.10.2007.a. üldkoosoleku protokollist nähtuvalt ongi päevakorrapunkti 1 all arutatud küsimust sellest, et teatud isikute eest kütavad teised ja vaja on leida veel mõne isiku eest kütja. Sellele järgneb eespooltsiteeritud kanne kütjate tasude kohta. Protokollis kütmise teemaga seonduvat tervikuna tõlgendades võib siiski teha järelduse, et ilmselt ongi kokku lepitud, et teise isiku eest kütmise korral on tasu suuruseks 100 krooni päevas. Kuna kostja ei ole graafikus ettenähtud küttekohustust teatud päevadel täitnud ja seda pidid tegema teised isikud, on kohtu arvates põhjendatud hageja nõue kostjalt nende päevade eest korteriühistu 26.10.2007.a. üldkoosolekul kehtestatud tasu nõuda. Küll aga ei saa seda teha tagant järele, vaid pärast vastavasisulise otsustuse tegemist. Nagu kohus juba eespool märkis, et ei nähtu 26.10.2007.a. otsusest, et oleks kütmistasu otsustatud nõuda tagant järgi. Muid sellesisulisi tõendeid ei ole hageja kohtule esitanud. Seega on kohtu arvates alusetu hageja nõue kostjalt kütmise tasu nõudmiseks kütteperioodil xxxx/xxxx.x. 0,5 päeva, kütteperioodil 2006/2007.a. 11 päeva eest. Hagiaxxxx kohaselt kütteperioodil 2007/2008.a. oli 2008.a. 1.jaanuari seisuga kostjal kütmise kohustus täitmata viiel päeval. Mitu päeva sellest langes aega enne 26.10.2007.a. ja mitu päeva aega pärast nimetatud kuupäeva, hagiaxxxx ei täpsusta. Küll aga nähtub KÜ xxxxx x 17.10.2007.a. pöördumisest kostja poole ( tl 85), et sellel hetkel olid hageja andmetel kostja eest maja köetud 14-l päeval. Kui hagist tulenevalt oli varasematest kütteperioodidest kostja jätnud kohustuse täitmata 11,5 päeval, siis järelikult 17.10.2007.a. seisuga oli käimasoleval kütteperioodil kostja jätnud kütmiskohustuse täitmata 2,5 päeval. Kuna hageja pöördumise aeg langeb ligilähedaselt kokku korteriühistu 26.10.2007.a. üldkoosoleku otsusega, asub kohus seisukohale, et hageja nõue kütmistasu osas on alusetu 2007.a. sügisperioodil 2,5 päeva eest. Seega tuleb rahuldamata jätta kütmistasu nõue kokku 14 päeva eest so 1400 krooni. Pärast korteriühistu 26.10.2007.a. üldkoosolekul otsustatut saab kostjalt kütmistasu nõuda kokku 29,5 päeva eest sh 2007/2008.a. kütteperioodil 7,5 päeva eest, 2008/2009.a. ja 2009/2010.a. kütteperioodil 22 päeva eest. Hageja kinnitusel on kostjal kolme päeva eest ära tasutud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks KOS § 13 lg 1, KÜS § 15-1 lg 1 ning K. T. põhikirjade eelnevalt viidatud sätete alusel kütmistasu välja mõista 26,5 päeva eest so 2650 krooni. Ühispuude töötlemise tasu nõue Ühe osa hageja nõudest moodustab ühispuude töötlemise tasu 146 krooni. K. T. erakorralise üldkoosoleku 27.08.2007.a. otsuse kohaselt ( tl 65) oli Tilsi staadioni kuuseheki puude töötlemise tasuks on kuni 150 krooni rummist ( sh puude langetamine, laasimine, okstee koristamine, tükeldamine, laasimine, vedu ja platsil töötlemine, peale selle tasu kütteks kulunud bensiini ja õli eest). Nimetatud tööde eest tasumine pidi toimuma vastavalt korteri pinnale. Hageja väitel sai kostja ühispuude töötlemise tulemusena 18 rummi küttepuid, tasus

11 (15)

nende eest osaliselt, jättes tasumata 146 krooni. Kostja pole kohtuistungil hageja nimetatud nõudele vastu vaielnud. Kostja omaksvõtuga loeb kohus tõendatuks, et kostjal on hagejale tasumata ühispuude töötlemise tasu 146 krooni. KOS §13 lg 1, KÜS § 15-1 lg 1 ning K. T. põhikirjade eelnevalt viidatud sätete alusel tuleb kostjalt hageja kasuks ühispuude töötlemise tasu 146 krooni välja mõista. Üldelektri eest tasumise nõue Ühe osa hageja nõudest moodustab kostja võlgnevus ajavahemikul 2007.a. kuni 2009.a. november tarbitud üldelektri eest so 176,38 krooni. On üldiselt teadaolev asjaolu, et mitmekorterilistes elamutes kulub elektrit seoses rea üldkasutatavate ruumide ja tehnosüsteemide elektrienergiaga varustamisega (trepikojad, keldrid, pumbad jms). Seega hageja poolt nõutava elektrikulu näol tegemist täiesti mõistliku elamu majandamiseks vajaliku kuluga. Kuna elamu üldkasutatavad ruumid ja tehnosüsteemid on kaasomandi esemeks, kannab kostja ühe kaasomanikuna ka kaasomandi kasutamisega seonduvaid kulusid. Kuigi kohtumenetluse käigus on kostja muuhulgas esitanud vastuväite hageja nõudele üldelektri eest tasumiseks ( kuna kostja väidetavalt seda ei kasuta), on kostja lõppkokkuvõttes siiski nõustunud hageja nõude üldelektri eest 176,80 tasumiseks rahuldama. Kostja omaksvõtuga loeb kohus tõendatuks, et kostjal on hagejale tasumata ajavahemikul 2007.a. kuni 2009.a. november tarbitud üldelektri eest 176,38 krooni ja see tuleb kostjalt KOS § 13 lg 1, KÜS § 15-1 lg 1 ning K. T. põhikirjade eelnevalt viidatud sätete alusel hageja kasuks välja mõista. Juhatuse esimehe tasu nõue Ühe osa hageja nõudest käesoleval ajal moodustab korteriühistu Tilsi1 juhatuse esimehe tasu 30 krooni ajavahemiku eest 2006.a. detsember kuni 2007 detsember. Tasu ja selle suurus 10 krooni kuus on hageja väitel korteriühistu liikmete vahel kokku lepitud. Asjaolu, et korteriühistu liikmed on tasunud juhatuse liikme tasu 10 krooni kuus, nähtub hageja esitatud arvestuslehtedest (tl 75-81). Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et suurema osa juhatuse esimehe tasust on ka kostja tasunud ja see nähtub ka hageja esitatud arvestuslehtedest. Korteriühistu juhatuse liikme tasu on kohtu hinnangul vaadeldav elamu majandamiseks vajaliku kuluga KÜS § 15-1 lg 1 kui KOS § 13 lg 1 mõttes. Hageja nõude korteriühistu juhatuse esimehe tasu veel maksmata osa 30 krooni nõudes on kostja omaks võtnud. Kostja omaksvõtule tuginedes loeb kohus tõendatuks, et kostjal on hagejale korteriühistu juhatuse liikme tasust ajavahemiku 2006.a. detsember kuni 2007.a. detsember eest tasumata 30 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks KOS § 13 lg 1, KÜS § 15-1 lg 1 ning K. T. põhikirjade eelnevalt viidatud sätete alusel välja mõista. Vee eest tasu nõue Ühe osa hageja nõudest moodustab kostja võlgnevus ajavahemikul 2007.a. september kuni 2007.a. detsember tarbitud vee eest 81,45 krooni, ajavahemikul 2008.a. jaanuar kuni 2008.a. juulikuu tarbitud vee eest 133,92 krooni ja ajavahemikul 2008.a. august kuni 2009.a. november tarbitud vee eest 166,44 krooni so kokku 381,80 krooni. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et kostja on vee osaliselt tasunud, kuid on teinud seda oma tegelikult tarbitud vee eest veemõõtja näidu alusel. Hageja nõuab kostjalt vee eest tasumist lähtuvalt maja vee üldkulust, mis on jagatud majaelanike vahel. Hageja väitel on korteriühistus selliselt otsustatud, kuid on vastavasisulisi korteriühistu üldkoosoleku otsuseid veekulude jaotamise kohta hageja pole kohtule esitanud. Sealhulgas sisaldab hageja väitel maja üldine veekulu vett, mida elanikud ise on reaalselt tarbinud, katla täitmiseks vajalikku vett ja alates 2009.a. sügisest nö vahevett maja üldmõõturi ja elanike veemõõturite vahest tingituna. Asjaolu, et korteriühistus xxxxx x on maja üldist veekulu jaotatud elanike vahel, on sisuliselt õigeks võtnud ka kostja. Seetõttu loeb kohus tõendatuks, et korteriühistus xxxxx x on kuni 2009.a.

12 (15)

sügiseni kehtinud kord, mille kohaselt maja üldine veekulu jaotati majaelanike vahel individuaalsete veemõõturite näite arvestamata. Pooltel ei ole vaidlust selles, et kostja paigaldas 2007.a. oma korterisse veemõõtja. Veemõõturi olemasolu tegi kohus kindlaks ka 19.09.2008.a. vaatluse käigus (menetlustoimingu protokoll tl 110- 115). Veega varustamine ( nagu ka soojusega) on teenus, mille eest eelduslikult tulekski tasuda vastavalt reaalselt tarbitud kogusele. Kohtu arvates on võimalik siin kohaldada analoogiat kohtupraktikaga küttekulude eest tasumise osas juhtumitel, kui korter on keskküttesüsteemist eraldunud. Kui korteriomanik teenust reaalselt ei tarbi, ei pea ta ka selle eest maksma. Erinevalt olukorrast, kus keskküttesüsteemist eraldumise tõttu ei ole kostja poolt konkreetselt tarbitavat soojahulka täpselt võimalik mõõta ega arvestada, on kostja teinud võimalikuks arvestada tema poolt tarbitavat veehulka. Seetõttu kohus leiab, et on põhjendatud kostjalt nõuda vee eest tasumist eelxx vastavalt tegelikult tarbitud veehulgale. Kohtu hinnangul ei ole pooltel sisulist vaidlust selles, et kostja on vee eest vastavalt oma veemõõturi näidule hagejale ära tasunud. Ent asjaolu, et majja tulevat vett kasutatakse ka katla täitmiseks ja seega keskküttesüsteemi töös hoidmiseks, lasub kostjal keskküttesüsteemi kaasomanikuna siiski kohustus tasuda teatav osa ka katla täitmiseks vajamineva vee ees. Asjas olemasolevate tõendite alusel ei ole võimalik seda kostja kohustuse suurust hinnata. Ka ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, kui suur hagis esitatud nõudest on nn vahevee kogus ( vahe maja üldmõõturi ja elanike veemõõturite andmete vahel) ja kuidas seda jaotatakse. Katla täitmiseks vajaliku vee ja nn vahevee eest tasumise nõue eeldaks xxxxx x korteriühistu 29.04.2007.a. põhikirja p 4.2.6 kohaselt üldkoosoleku poolt kehtestatud kodukorda. Kuna reaalselt tarbitud vee eest on kostja hagejale tasunud, katla täitmiseks ja nn vahevee eest tasumise kohustuse suurust pole olemasolevate andmete ja tõendite alusel võimalik kindlaks määrata, jätab kohus hageja nõude kostjalt vee eest 381,80 krooni väljamõistmiseks rahuldamata. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 7948,24+146+219,95+2650+176,38+30 so kokku 11 170,57 krooni. Hageja nõue jääb rahuldamata 19271,76+1400+381,80 so kokku 21053,56 krooni ulatuses. IV Otsuse põhjendused menetluskulude ja otsuse täitmise korra osas TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 163 lõikest 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Peale selle on TsMS §-s 162 lg 3 sätestatud, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Käesoleval juhul rahuldab kohus hagi osaliselt, kusjuures rahuldatud osa suurus on umbes 35 % ja rahuldamata jäetud osa suurus 65 %. Kostja esindajad on palunud kostja tervisliku ja majandusliku olukorra pärast menetluskulude tasumisest täielikult vabastada. Peale selle on kostja seaduslik esindaja leidnud, et vaidluse saanuks lahendada kohtuväliselt. Kohtule

13 (15)

teadaolevalt on kostja tervislik olukord käesolevaks ajaks tõepoolest märkimisväärselt halvenenud, mistõttu Tartu Maakohtu 08.06.2010.a. määrusega on kostja üle seatud eestkoste. Lepingust isiku ülalpidamiseks L. S. ( tl 198-201) nähtub, et kostja on alates 13.05.2010.a. elama asunud sotsiaalkeskusse ja selle teenuse eest tasub tema seaduslik esindaja 7250 krooni kuus. Kohus ei nõustu kostja seadusliku esindaja seisukohaga, millest tulenevalt hagejal justkui poleks olnud piisavalt põhjust kohtusse pöörduda. Hagis toodud asjaolud ja ka kohtumenetluse käik annab tunnistust sellest, et pooltel on olnud suured erimeelsused selles, milliseid majandamiskulusid ning kui suures ulatuses kostja peab kandma. Sellises olukorras ei saa hagejale ette heita asjatut kohtusse pöördumist Kohtuväliselt pooled kokkuleppele ei jõudnud ega saavutanud kompromissi ka kohtumenetluse käigus. Kohtu arvates ei ole kostja tervisliku ja majandusliku olukorra halvenemine iseenesest põhjuseks, miks peaks kostja täielikult menetluskulude tasumisest vabastama ja jätma need hageja kanda. Nagu kohus juba eespool on leidnud, ei tugine seadusele kostja seisukoht kaasomaniku või korteriühistu liikme kohustuste sõltuvusest tema tervislikust või majanduslikust olukorrast. Vastavalt hagi rahuldamise osale menetluskulude jätmine kostja kanda ei ole kohtu arvates kostja suhtes ei ebaõiglane ega ebamõistlik. Kohtule teadaolevalt (mis selgus kostja riigi õigusabi saamise taotluse läbivaatamisel) kuulub kostjale lisaks korteriomandile kaasomandina kaks J. maakonnas asuvat kinnistut. Peale selle olukorras, kus kostja tegelik viibimiskoht on L. S. ja oma korterit ta seetõttu faktiliselt ei kasuta, on võimalik tulu teenida ka kostjale kuuluvalt korteriomandilt (näiteks üürile andmisega). Kostja esindajad on kostja majandusliku seisundi hindamisel lähtunud üksnes tema igakuulistest rahalistest sissetulekust ( pension ja puudega inimese toetus). Lähtuda tuleb aga kostja majanduslikust seisundist laiemalt. Eeltoodust tulenevalt peab kohus TsMs § 163 lg 1 alusel põhjendatuks jätta kostja kanda 35 % hageja xx menetluskuludest ning hageja kanda 65 % xx kostja menetluskuludest. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumist. Peale selle on asjas menetluskuludeks kostja esindajale Tartu Maakohtu 20.09.2010.a. määruse alusel väljamaksmisele kuuluv riigi õigusabi tasu 7476 krooni ning kohtu eelarvelistest vahenditest Tartu Maakohtu 16.07.2009.a. määruse ( tl 146-147) alusel väljamakstud eksperditasu 12 000 krooni. Tartu Maakohtu 16.04.2008.a. määrusega ( tl 2728) on H. antud riigi õigusabi kohustusega hüvitada võrdsete osamaksetena 50 % ulatuses riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud. 31.08.2010.a. kohtuistungil esitas kostja esindaja taotluse muuta kostjale riigi õigusabi andmise tingimusi, vabastades kostja täielikult riigi õigusabi eest tasumisest ( tl 197). Kostja majandusliku seisundi hindamisega seonduval kohus peatus eespool. Kohus jääb siinkohal samade põhjenduste juurde ega pea vajalikuks kostjale riigi õigusabi andmise tingimusi muuta. Tartu Maakohtu 11.12.2008.a. määrusega ( tl 126-127) on antud H. riigipoolset menetlusabi eksperdikulu kandmiseks, võimaldades H. eksperdikulu tasuda 75 % ulatuses võrdsete osamaksetena pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumist. TsMS §-s 190 lg 5 on sätestatud, et kui kostja sai menetluskulude kandmisel menetlusabi, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud määrusega riigi kasuks täies ulatuses välja. Menetluskulud, mille tasumisest kostja on vabastatud või mida kostja võis

14 (15)

tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamata jätmise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Peale selle on RÕS §-s 27 lg 1 p 1 sätestatud, et riigi õigusabi saaja ei pea riigi õigusabi kulusid hüvitama, kui tsiviilasja lahendamisel mõistetakse kohtukulud täielikult või osaliselt välja vastaspoolelt – selles osas, milles kohtukulud kannab vastaspool. Kuna hagi jääb 65 % ulatuses rahuldamata, jätab kohus selles ulatuses TsMS § 190 lg 5 alusel hageja kanda ka menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile so kostja riigi õigusabi tasu ning eksperditasu. Kuna hageja kanda jääv riigi õigusabi tasu ulatus katab ära ka kostja kohustuse hüvitada 50 % ulatuses riigi õigusabi kulud, siis kohtu hinnangul vajadust riigi õigusabi tasu osaliselt kostja kanda jätmiseks ei ole. Küll aga tuleb TsMS §-st 190 lg 5 tulenevalt kostja kanda jätta 10 % eksperdikulust ( Tartu Maakohtu 11.12.2008.a. määrusega kostja kanda jäetud osa 75 % – käesoleva otsusega hageja kantud jäetud osa 65 %). Menetluskulude riigi kasuks väljamõistmise küsimuse lahendab kohus TsMS §-s 179 sätestatud korras pärast käesoleva otsuse jõustumist. TsMS §-s 445 lg 1 on sätestatud, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kostja esindajad on käesolevas asjas esitanud taotluse määrata kostjalt väljamõistetava summa tasumine ositi so mitte rohkem kui 200 krooni kuus. Hageja esindaja kohtuistungil sellele taotlusele vastu ei vaielnud. Kuna hageja taotlusele vastu ei vaidle, määrab kohus otsuse täitmise kindlaks kostja soovitud viisil so ositi 200 krooni suuruste osamaksetena.

Kohtunik Rita Kulberg

15 (15)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.