Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Egon Konsand, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
26. mai 2008 Tartu
Tsiviilasja number
2-08-9247
Tsiviilasi
Korteriühistu Tilsi 1 hagi Ü.H. väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 16. aprilli 2008 määrus Ü.H. le riigi õigusabi andmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ü.H. määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu
vastu 20 372.75 krooni
Määrus on lõplik.
Korteriühistu Tilsi 1 esitas Tartu Maakohtule hagi Ü.H. vastu 20 372.75 krooni väljamõistmiseks. Tartu Maakohtu 11.03.2008 määrusega on hagi võetud kohtu menetlusse ja tehtud kostjale ettepanek hagile kirjalikult vastata hiljemalt 20 päeva jooksul arvates hagi kättetoimetamisest. Kostja esitas 01.04.2008 kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt soovib kostja riigi õigusabi enda esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus KÜ Tilsi 1 poolt tema vastu esitatud hagi menetlemisel. Kostja leidis, et ta ei ole oma seisundi tõttu (sügava puudega pensionär) võimeline enda huve kohtus kaitsma.
Tartu Maakohus andis 16. aprilli 2008 määrusega Ü.H. le riigi õigusabi tema esindamiseks tsiviilasja kohtumenetluses kohustusega hüvitada võrdsete osamaksetena 50 % ulatuses riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud. Määruse kohaselt tuleb kostjale anda RÕS § 4 lg 3 p-s 4 ettenähtud õigusabi, s.o tema esindamiseks tsiviilasja kohtumenetluses ning seda RÕS § 8 p 3 alusel ühes kohustusega osamaksetena osaliselt (50 %) hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Ü.H. l, arvestades tema igakuist kindlat kuusissetulekut, on võimalik osamaksetena osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Arstliku ekspertiisi 27.10.2005 otsusest nr 224512 nähtuvalt on Ü.H. l alates 13.09.2005 tuvastatud sügav puue tähtajatult. Laheda Vallavalitsuse 30.11.2007 korraldusega nr 161 on Ü.H. le määratud hooldaja. Tartu Pensioniameti 28.03.2008 teatistest nähtuvalt on Ü.H. pension alates 01.09.2007 3878 krooni kuus ja lisaks saab ta puudega inimese sotsiaaltoetust 640 krooni kuus. Ü.H. konto väljavõttest SEB Pangast nähtuvalt on 31.03.2008 seisuga tema pangakontol olnud 1789.13 krooni ning ajavahemikul 01.01.2008 kuni 31.03.2008 pole kontol märkimisväärseid liikumisi toimunud. AS Hansapank on kohtule kinnitanud, et Ü.H. seal kontot ei oma. Ü.H. le kuulub korteriomand Laheda vallas Tilsi külas, 1⁄2 kaasomandist Kasepää vallas Kasepää külas asuvast kinnistust (elamumaast) Sauna-Atsi suurusega 204 m2 ja 1/8 kaasomandist Kasepää külas asuvast kinnistust (elamumaast) Atsi suurusega 1958 m2. Kostja kinnitusel ta mootorsõidukeid, väärtpabereid ja muud olulist vara ei oma. Kostja esitatud majandusliku seisundi teatisest nähtuvalt peab ta tegema kulutusi toidule umbes 1000-1200 krooni ulatuses kuus, eluasemele 1100 krooni kuus, sidele 120 krooni ulatuses kuus, transpordile 600 krooni ulatuses, tervishoiule 800 krooni ulatuses – seega kulutused kokku umbes 3720 krooni ulatuses. Lisaks on kostja loetlenud kulutusi perekondlikele sündmustele, annetustele kirikule, kulutusi hügieenitarvetele, kirjatarvetele ja ajakirjandusele, eriarsti visiiditasudele (täpsustamata nende suurust). Kohus luges hageja loetletud kulutusi eluasemele, toidule, transpordile, sidele, tervishoiule hädavajalikeks ja mõistliku suurusega kulutusteks. Ka pidas kohus usutavaks, et kostjal võib olla ka muid hädavajalikke kulutusi nii perekondlike erakorraliste sündmustega ning hügieenitarvete, ajakirjanduse jms muretsemisega. Kostja puhul on tegemist vanaduspensionäriga, kelle igakuiseks regulaarseks sissetulekuks on pension ja sotsiaaltoetus kokku 4518 krooni. Arvestades sissetulekute suurust ja toidule ning muule eluks hädavajalikule tehtavate kulutuste suurust, on ilmselge, et hageja oma majandusliku seisundi tõttu pole võimeline õigusteenuse kulusid korraga tasuma. Õigusabi kasutamine kostja puhul on asja lahendamiseks ka ilmselt vajalik, sest kostja on sügava puudega isik, kes arstliku ekspertiisi otsusest tulenevalt vajab kõrvalabi ja juhendamist isegi igapäevastes toimingutes. Seetõttu võib eeldada, et kostja vajab kindlasti abi ka juriidiliste toimingute tegemisel, sh asjaajamisel kohtus. Hagis toodut ja kostja seisukohta arvestades võis eeldada, poolte vahel tekib vaidlus faktilistes või õiguslikes asjaoludes, mistõttu ei ole õigustatud keelduda kostjale riigi õigusabi andmisest põhjusel, et kostja menetluses osalemine ilmselt pole edukas või ta ilmselt teostab oma menetlusosalise õigusi pahatahtlikult. Kostja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on 9036 krooni ja asja mitte eriti suurt mahtu arvestades ei pruugi õigusabi kulud sellest eriti suuremad olla, kuid siiski ei oleks õige RÕS § 7 lg 1 p-s 4 nimetatud riigi õigusabist keeldumise alust käesoleva juhtumi puhul kohaldada. Kohtu
arvates seaks nimetatud aluse rakendamine kostja raskesse majanduslikku olukorda ja ei võimaldaks tal oma menetlusosalise õigusi efektiivselt kasutada. Samuti jättis kohus kohaldamata RÕS § 7 lg 1 p-s 3 toodud aluse riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, kuna Ü.H. ei ole käesolevas asjas hagi esitajaks, vaid kostjaks, mistõttu ei ole põhjendatud nõuda, et ta peaks õigusabi eest tasumiseks hakkama endale kuuluvaid kinnistute osasid müüma või üürile andma. See oleks kostjale liiga koormav. Samas leidis kohus, et kuigi kostja Ü.H. ei ole oma majandusliku seisundi tõttu võimeline tasuma täielikult ja ühekordse maksena riigi õigusabi tasu ja kulusid, on tal, arvestades tema igakuist kindlat kuusissetulekut, võimalik osamaksetena osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Seetõttu pidas kohus vajalikuks anda kostjale RÕS § 4 lg 3 p-s 4 ettenähtud õigusabi, s.o tema esindamiseks tsiviilasja kohtumenetluses ning seda RÕS § 8 p 3 alusel ühes kohustusega osamaksetena osaliselt (50 %) hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Kohus pidas vajalikuks märkida, et RÕS § 27 lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi saaja ei pea riigi õigusabi kulusid hüvitama, kui tsiviilasja lahendamisel mõistetakse kohtukulud täielikult või osaliselt välja vastaspoolelt – selles osas, milles kohtukulud kannab vastaspool. Vastavalt kostja taotlusele määras kohus RÕS § 18 lg 1 alusel Ü.H. le õigusabi osutajaks Peeter Järve Advokaadibüroos tegutseva vandeadvokaat Peeter Järve.
Ü.H. taotleb määruskaebuses Tartu Maakohtu 14. aprilli 2008 määruse tühistamist osaliselt, s.o temale määratud kohustuse osas hüvitada 50 % ulatuses õigusabi tasu ja teha uus määrus, millega Ü.H. vabastada täielikult kohustusest hüvitada riigile õigusabi eest. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohus teinud ebaõige järelduse, et Ü.H. l tuleb hiljem 50 % ulatuses õigusabi tasu riigile hüvitada. Ü.H. sissetulekute ja kulutuste analüüsimisest nähtub, et ülejääke ei teki ning määruskaebuse esitaja ei näe ka tulevikus võimalusi oma sissetulekute suurenemiseks, sest tervis on viimasel ajal veelgi halvenenud. Kohus on leidnud, et eeldatavasti ei kujune õigusabi kulud eriti suureks, seega ei peaks need olema ka riigile liigselt koormavad. Arvestada tuleks ka asjaolu, et Ü.H. on eluaegne pedagoog, kes taotleb riigi õigusabi esmakordselt.
Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse põhjendused ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. RÕS § 6 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Eelmärgitust tulenevalt on riigi õigusabi saamise määravaks tingimuseks suutmatus tasuda asjatundliku õigusteenuse eest ning hinnata tuleb taotleja majanduslikku seisundit. RÕS § 14 lg 1 ja 2 kohaselt taotleja majanduslikku seisundit hinnates arvestatakse tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema
ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Majanduslikku seisundi hindamisel ei arvestata taotlejale kuuluvat seda vara, millele seaduse kohaselt ei saa sissenõuet pöörata, samuti taotleja igapäevakasutuses olevat eluaset ega sõiduvahendit. Seega taotleja majandusliku seisundi hindamisel ei arvestata üksnes isiku igakuulist rahalist sissetulekut, vaid tema vara ja sissetulekut laiemalt. Maakohus on taotleja majandusliku seisundi hindamisel eelmärgitud asjaolusid arvestanud ja põhjendatult leidnud, et taotlejale tuleb anda riigi õigusabi RÕS § 8 p-s 3 sätestatud viisil, s.t taotleja peab osamaksetena 50 % ulatuses hüvitama riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Seejuures on maakohus arvestanud ka taotleja kuludega arstiabile. Iseenesest võib olla õige taotleja väide, et tema sissetulekud ei suurene ka tulevikus. Samas on taotleja nimetatud väite põhjendamisel lähtunud ilmselt oma igakuulistest rahalistest sissetulekutest. Riigi õigusabi andmise otsustamisel tuleb lähtuda aga taotleja majanduslikust seisundist laiemalt. Maakohus on õigesti märkinud ka seda, et kui kohtumenetlus on taotlejale edukas, kannab tema menetluskulud vastaspool. TsMS § 191 lg 1 teise lause kohaselt on käesolev määrus lõplik.
Andra Pärsimägi
Egon Konsand
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.