Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-09-35621

2-09-35621 tasumisega viivitamisel maksma ette nähtud viivist 0,75% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. 16.12.2010. a võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule oma kirjalik seisukoht hageja nõude osas 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest /tlk 51-54/. Kompromissleping 14.12.2010. a saabus kohtusse poolte vahel 07.12.2010. a sõlmitud kompromissleping, milles pooled paluvad juhindudes TsMS § 430 lg 1 alusel kompromiss kinnitada ja lõpetada tsiviilasjas menetlus. Kohtule esitatud kompromisslepingust nähtuvalt on pooled käesoleva kompromisslepinguga kokku leppinud alljärgnevas:

2-09-35621 viivitamisel omab Hageja õigust pöörata kogu tasumata nõue sundtäitmisele vastavalt täitemenetluse seadustiku §2 lg.1 p.1.“

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus kinnitavad pooled, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Pooled kinnitavad ka, et on teadlikud kõigist menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest ja pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine - seega kuulub see kinnitamisele selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kohus kinnitab kompromissi ja kompromissi p 3.2. sõnastatakse nii nagu hageja on taotlenud 27.12.2010 kohtule esitatud taotluses. Nimetatud muudatus ei kahjusta kostjat ning on kostja huvides. Seetõttu ei näe kohus takistust kompromissi kinnitamiseks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

2-09-35621 Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on kostja võtnud kohustuse hagejale tasuda 1⁄2 hageja poolt tasutud riigilõivust e 1500 krooni. Pooled on seega TsMS § 168 lg 3 kohaselt kokku leppinud menetluskulude jagamises. Riigil menetluskulusid, mida võiks TsMS § 179 alusel välja mõista, ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud kompromisslepinguga kindlaks määratud hageja menetluskulud hüvitama hagejale vastavalt sõlmitud kompromisslepingule ning kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 750 krooni /tlk 7-8/ ja hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 2250 krooni /tlk 37/, millede laekumist on kohus kontrollinud /tlk 44, 47/. Kohtule esitatud kompromisslepinguga palub hageja tulenevalt TsMS § 150 lg 2 p-st 1 tagastada hagejale 1⁄2 tasutud riigilõivust summas 1500 krooni. TsMS § 150 lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodust tulenevalt tuleb Raha24 OÜ-le tagastada 1⁄2 makskäsu kiirmenetluse- ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, so 1500 krooni. Riigilõivu summas 750 krooni tasus Raha24 OÜ 22.07.2009. a Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank'is viitenumbriga 2900072369, selgitusega: riigilõiv Raha24 OÜ avalduse eest Kristina Elmik (Virolainen) vastu. Riigilõivu summas 2250 krooni tasus Raha24 OÜ 19.04.2010. a Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank'is viitenumbriga 2900072123, selgitusega: täiendav riigilõiv, ts asi nr 2-09-35621, hagiavaldus Raha24 OÜ vs Kristina Elmik. Riigilõivu siire viitenumbrile 2900072369 on teostatud 21.04.2010. a.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.