2-10-47535/4 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

2-10-47535 Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud 07.11.2008. a sõlmisid Placet Group OÜ (edaspidi hageja) ja Indrek Allmere (edaspidi kosjta) laenulepingu, mille alusel sai kostja hagejalt laenu 6000 krooni ning kohustus laenu ja intressi summas 1200 krooni tagastama hiljemalt 22.01.2009. a. Laenu saamiseks täitis kostja hageja internetikeskkonnas www.smsmoney.ee laenutaotluse ankeedi (lisa 1) ning kinnitas laenulepinguga (lisa 2) nõustumist. Laenulepingu p 2.9 kohaselt loetakse leping sõlmituks, kui laenuandja teeb laenutaotluse põhjal positiivse laenuotsuse. 17.11.2008. a hageja rahuldas laenutaotluse ning laenusumma kanti kostjale üle panga maksekorraldusega (lisa 3). Seega laenuleping oli sõlmitud poolte vahel sidevahendite (internet) kaudu. Laenu tagastamise tähtpäevaks märkis laenusaaja laenutaotluses 60 kalendripäeva (2 osamakset). Kostja taotles järgmist laenutoodet: 6000 krooni, tagastamise periood 60 päeva, 2 osamakset (laenu id – 310029696). Vastavalt Laenulepingule p 6.1 laenu tagastamise graafik oli järgmine: 1. osamakse 17.12.2008: osamakse suurus on 3600 krooni (3000 krooni põhisumma ja 600 krooni intress); 2. osamakse 22.01.2009: osamakse suurus on 3600 krooni (3000 krooni põhisumma ja 600 krooni intress). Kokku laenu brutohind on 7200 krooni (laenu põhisumma 6000 krooni ning laenu intress 1200 krooni). Laenulepingu alusel kostja tagastas laenuandjale: 1. osamakse, tasutud 19.12.2008 – 3600 krooni. 2. osamakse tagastamise tähtpäevaks 22.01.2009. a ei saanud kostja osamakset koos intressiga nõuetekohaselt tagastada. Laenulepingu p 9 alusel kostja on pikendanud laenu tagasimakse tähtaega, tasudes laenuandjale tasu laenu tagastamise tähtaja edasilükkamise eest (laenu pikendamise tasu). Pikendatud laenu tagastamise tähtpäevaks 27.02.2009. a ei saanud kostja osamakset koos intressiga nõuetekohaselt tagastada. Samuti ei ole kostja reageerinud hageja poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele ega täitnud oma kohustust täiendava tähtaja jooksul. Seega, hagiavalduse esitamise seisuga kostjal on tasumata laenulepingust tulenev laenu põhisumma 3000 krooni ja laenu intress 600 krooni. Vastavalt lepingu üldtingimustele p 11.1 kui laenusaaja ei täida varalisi kohustusi (välja arvatud intressi tasumise kohustus) lepingus ettenähtud tähtpäevaks, on laenusaaja kohustatud tasuma laenuandjale tähtaegselt tasumata maksetelt iga viivitatud päeva eest viivist. Viivise määraks on lepingus kokkulepitud intressimäär ehk 1200 krooni / 60 päeva eest s.o 20 krooni päevas. Viivist on hageja arvestanud tasumata põhisummalt alates 01.03.2009 kuni 27.09.2010, s.o 575 päeva * 20 krooni = 11 500 krooni. Kuivõrd selline viivise suurus on erakordselt suur, siis hea usu ja mõistlikuse põhimõttetest lähtuvalt hageja vähendab viivise suuruse mõistliku suuruseni ja hageja taotleb hagi esitamise seisuga kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist 2400 krooni. Hageja on seisukohal, et viivisenõue on põhjendatud ja õiglane, kuna kostja on jätnud pika perioodi jooksul võlgnetava summa alusetult tasumata.

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja on 28.09.2010 a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 7/. TsMS § 322 lg 1 sätestab, et kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja põhinõude väljamõistmist summas 3000 krooni, intressi väljamõistmist summas 600 krooni ja viivise väljamõistmist summas 2400 krooni. Hageja on kohtule esitanud: kostja poolt esitatud laenutaotluse /tlk 9/; laenulepingu üldtingimused /tlk 10-24/ ja laenusumma 6000 krooni ülekande maksekorralduse. Kohus asub seisukohale, et eeltoodud dokumentidega on haginõue tõendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt

2-10-47535 täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 397 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kui intressimäär ei ole lepingus kokku lepitud, eeldatakse, et selleks on harilik määr, mis on tavaline sama liiki laenude puhul ajal ja kohas, millal ja kus laen saadi, hariliku määra puudumisel aga käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud määr. Intress arvestatakse ja tuleb tasuda iga kalendriaasta lõpul. Kui laen tuleb tagastada enne aasta lõppu, tuleb intress tasuda laenu tagasimaksmise ajal. VÕS § 94 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt laenulepingu tingimustele on pooled kokku leppinud, et 6000 kroonise laenu korral 60 päevaks on tagastatava intressi suurus 1200 krooni. Kuna kostja on hagiavalduse kohaselt 19.12.2008. a tagastanud pool laenust ja intressist s.o 3600 krooni, siis on hageja palunud kostjalt välja mõista intress summas 600 krooni. Vastavalt VÕS 415 lg-le 1 ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Indrek Allmere'lt hageja Placet Group OÜ kasuks välja mõista kokku 6000 krooni, millest põhivõlgnevus on 3000 krooni, intress 600 krooni ja viivis 2400 krooni. Menetluskulud

2-10-47535 Hageja palub menetluskulud kostjalt hageja kasuks välja mõista vastavalt menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud koos hagiavaldusega avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks /tlk 31-35/, milles on palunud kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud s.o hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 1000 krooni /tlk 32/, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 1000 krooni /tlk 33/, riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest summas 750 krooni /tlk 34/ ja menetlusdokumentide kohtutäituri kaudu kättetoimetamise eest tasutud tagatisraha summas 240 krooni /tlk 35/. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1000 krooni, mille tasumist on kohus kontrollinud 29.09.2010. a /tlk 37/. TsMS § 144 p 7 kohaselt on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtukulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Pärnu Maakohtu 28.08.2010.a määrusega tsiviilasjas nr 2-09-57386 jäeti rahuldamata hageja esindaja ITM Inkasso OÜ poolt esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldus Indrek Allmere vastu TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel. Hagiavaldus käesolevas tsiviilasjas on esitatud 28.09.2010. a, mistõttu maksekäsu kiirmenetluse kulud tuleb lugeda kohtukulude hulka. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel on hageja esindaja tasunud riigilõivu summas 750 krooni, mille tasumist on kohus kontrollinud 29.09.2010. a /tlk 38-39/. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Hageja on palunud kostjalt välja mõista esindajale makstud tasu summas 1000 krooni, mille tõendamiseks on kohtule esitatud ITM Inkasso OÜ 27.09.2010. a arve summas 1000 krooni /tlk 32/ (summa ilma käibemaksuta). Vabariigi Valitsuse (edaspidi VV) 4. septembri 2008. a määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 kohaselt on varalise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinnalt kuni 10 000 krooni on maksimaalselt 5 000 krooni. Seega jäävad hageja lepingulise esindaja kulud summas 1000 krooni VV määrusega kehtestatud piirmäära piiresse.