Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

Tsiviilasi nr 2-09-29901

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Kohtule 19.06.2009 esitatud hagiavalduse kohaselt kostja V N kasutab eluruumi aadressil Energia 3-42 Narvas omandiõiguse alusel. Majas, kus kostjale kuulub eluruum on moodustatud korteriühistu Uus Energia ning kostja on selle korteriühistu liige. Hageja põhikirja punkti 4.2. f) kohaselt ühistu liige on kohustatud regulaarselt - kord kuus hiljemalt üldkoosoleku poolt sätestatud tähtajast ja ettenähtud määras liikmemakse, et katta maja üldise teenindamise kulusid (prügi äravedu, maja ja selle juurde kuuluva maa korrashoid, ühiskasutuses olev elektrienergia, võimalike avariide likvideerimine küttesüsteemides, veevarustuses, kanalisatsioonis ja elektrienergiaga varustamises, televiisoriantennide ja süsteemide remont, eraldused reservfondi, laenude kustutamine, töötasu väljamaksmise jne). Maksete suuruse arvutamisel lähtutakse ühistu liikme valduses oleva korteri üldpinna osast, samuti elu- ja mitteeluruumide üldpinnast majas. Samuti hageja põhikirja punkti 4.2. g) kohaselt ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt — kord kuus, mitte hiljem juhatuse poolt sätestatud tähtajast ja suuruses maksed teenuste eest, mida kasutatakse maja ühiste kommunikatsioonide kaudu (soojavarustus, veevarustus, kanalisatsioon, gaas jne). Teenuste eest tasumise määra arvutamisel on aluseks: Külma ja sooja veega varustamisel ja kanalisatsiooni puhul — vastavate mõõdikute näidud või korteri üldpinna suurus või korteris elavate elanike arv; Kütteenergia puhul - korteri köetava pinna suurus ning punkti h) kohaselt tasuma eriotstarbelisi tasusid, mis katavad vältimatu remondi kulusid maja mõttelise osa säilitamiseks vastavalt üldkoosoleku sätestatud korrale ja suuruses. Kostja tarbis korteriühistu vahendusel kommunaalteenuseid, kuid tarbitud teenuste eest ta maksis osaliselt ning kommunaalteenuste suurema osa jäi maksmata. Seega seisuga 22.04.2009.a kostja võlgnevus hageja ees 4 108,30 krooni. Juhindudes Korteriühistuseaduse § 7 lg 4 arvete tasumisega viivitamisel on hagejal õigus nõuda Kostjalt viivist 0,07% viivitatud summalt iga viivitatud päeva eest. Seega käesoleva hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal õigus arvestada ja nõuda kostjalt seisuga 22.04.2009.a viivise tasumist summas 116,70 krooni. Kostja ei ole reageerinud hageja nii suuliste ega kirjaliku nõudele täita oma kohustusi ja kustutada võlgnevust kommunaalteenuste eest. Korteriühistu ja kostja on kaasomanikud ning peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Kuid kostja rikub oma käitumisega seadust. Korteriomandiseaduse § 1 lg 1 kohaselt korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Korteriomandiseaduse § 1 lg 2 kohaselt kaasomandi esemeks on käesoleva seaduse tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis käesoleva seaduse § 2 loike 2 järgi ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. 2(15)

Tsiviilasi nr 2-09-29901

Korteriomandiseaduse § 2 lg 1 kohaselt korteriomandi eseme reaalosa on piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Korteri omandi seaduse § 13 lg 1 kohaselt korteriomanik lasub kaasomandi majandamise kulutused. Korteriühistuseaduse § 151 lg 1 kohaselt majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Korteriühistuseaduse § 7 lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Asjaõigus § 75 lg 1 kohaselt kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatist, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuna kostja ei soovinud oma kohustust täita vabatahtlikult, siis palume võlgnetav summa kostjalt välja mõista. Eeltoodust tulenevalt palub hageja hagi rahuldada; välja mõista kostjalt V N hageja KÜ Uus Energia kasuks põhinõue summas 4 108,30 krooni; välja mõista kostjalt hageja KÜ Kangelaste 24 kasuks 22.04.2009.a seisuga viivised summas 116,70 krooni ja edaspidi 0,07% viivitatud summalt iga viivitatud päeva eest kuni rahalise kohustuse kohase täitmiseni; välja mõista kostjalt menetluskulud; menetluskulude raha kindlaksmääramist kohtulahendis.

TSIVIILASJA HIND

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 123 kohaselt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud 19.06.2009. TsMS § 124 lg 1 esimese lause kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Vastavalt TsMS § 133 lg 1 hagihind arvutatakse põhinõude järgi. Sama paragrahvi lg-st 2 tuleneb, et hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. 3(15)

Tsiviilasi nr 2-09-29901

Kõrvalnõuet arvestatakse hagi hinda arvutades täies ulatuses, kui kõrvalnõue esitatakse eraldi hagis. Seega antud asja hind on 4 108,30 krooni.

KOSTJA VASTUVÄITED

Vastavalt hagi vastusele (tl 31-32) kostja hagi ei tunnista täies ulatuses. Kostja leiab, et nõue ei ole tõendatud. Maja, kus elab kostja, hooldas 2003.a KÜ Energia-Narva, registrikood 80175943. Kostja põhistab oma vastuväiteid sellega, et ajavahemikul 2003.a märtsist septembrini, olid kostjale esitatud arved summas 1564,40 krooni. Kostja tasus tol perioodil 2506,70 krooni. Seega oli kostja enammakstud summa 942.30 krooni. 18.12.2007.a oli KÜ Energia-Narva ja KÜ Uus Energia vahel sõlmitud kokkulepe majandustegevuse eraldamiseks. Vastavalt juhatuse - hageja - aruandele oli Energia 3 maja majandustegevuse kasum üle kantud hagejale summas 4985,33 krooni, mis sisaldas ka kostja poolt arvete järgi enammakstud 942,30 krooni 2003.a eest. Alates 2008.a jaanuarist hageja määratles, et kostja võlgnevus on 16 853,54 krooni. Millisel viisil kostja võlgnevus hageja ees tekkis, hageja esindaja keeldus kostjale selgitamast. Käesolevaks ajaks ei ole kostjale selge võlgnevuse päritolu summas 16 853,54 krooni. Hageja esitab teisel leheküljel arvestuse, vastavalt millele ajavahemikul 2008.a jaanuarist kuni 2009.a septembrini oli kostjale arvestatud 16 088,31 krooni. Kostja on ära maksnud 22 762,09 krooni. Samuti keeldub hageja selgitamast, millisel viisil arvestatakse viivist ja kuidas nad muutuvad kord suuremaks, kord väiksemaks. Ka keeldub hageja selgitamast, mis alusel on arvestatud menetluskulud 1 750 krooni, kuna tema suhtes ei ole jõustunud mingit kohtuotsust. Hageja keeldub selgitamast, mis alusel on arvestused veemõõturi kontrolli eest, kuna sellist kontrolli tema juures tehtud ei ole, ka puudub selgus võlgnevuse päritolu kohta KÜ-le EnergiaNarva. Samuti ei ole selge miks hageja on märgitud 2009.a septembri kuu eest teise poole märkused, et kostjal on võlgnevus 3 719,87 krooni. Kostja leiab, et tema vastu esitatud nõuded ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Vastupidi, vastavalt esitatud arvestustele ja tõenditele on hagejal endal kostja ees võlgnevus. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda. 21.10.2010 esitas kostja täiendav vastus (tl 90), mille kohaselt kostja ei tunnista hagi summas 4225 krooni. 4(15)

Tsiviilasi nr 2-09-29901

Kostja esitab kohtule hagejaga arvestuste tabel perioodil 01.01.2004 kuni 01.02.2010.aastani. Tabelist on näha, et: Perioodil 01.01.2004 kuni 01.02.2010 hageja arvutas kostjale 46 769,37 krooni, millest 1 750 krooni, 485,20 krooni ja 50,00 krooni oli arvutatud põhjendamatult. Kostja tunnistab põhjendatuks ainult 44 484,17 krooni = (46 769,37 krooni - 1 750 krooni - 485,20 krooni - 50,00 krooni). Perioodil 01.01.2004 kuni 01.02.2010 kostja maksis ära hagejale 49 928,95 krooni, millest 10 359,86 krooni oli tasutud Viru Maakohtu 04.03.2008. otsuse alusel kohtutäituri kaudu. Seega hagejale ettemakstud summa on 5 444,78 krooni = (tasutud 49 928,95 krooni põhjendatud arvutatud 44 484,17 krooni). Viiviste arvutamise osas kostja on seisukohal, et hageja ise piiras tsiviilasjas nr 2-05-873 viivise suurus summaga 2 249,90 krooni ning asi on lõplikult lahendatud. On asunud Riigikohus tsiviilasjas nr 2-1-115-96 seisukohale, et „kui hageja piirab ise oma viivisenõuet, mis oli hagi esemeks kuigi võinuks nõuda viivist kogu viivitatud aja eest, tähendab see seda, et hageja ise loobub vabatahtlikult ülejäänud osas viivise nõudmisest, mille kogu suurus oli talle esimese hagi esitamise ajaks teada. Teadaoleva võimaliku kindla viivisesumma sissenõudmist juba möödunud päevade eest osade kaupa ei pea kohtukolleegium võimalikuks, kuna tegu on ühtse hagiesemega - viivise nõudega, mille arvutamise viisiks on selle väljatoomine päevade kaupa. Viivise puhul, mis käesoleval juhul on kindel rahasumma saab kõne alla tulla üksnes nõude suurendamine või vähendamine. Seda võimalust võis hageja kasutada juba esimese viivisehagi menetlemise käigus, et soovi korral nõuda kostjalt kogu saadaolev viivis.“ Viru Maakohtu 04.03.2008. otsuse alusel välja mõistetud viivised 2 249,90 krooni suuruses oli tasutud kohtutäituri kaudu. Peale hagi täpsustamise saamist esitas kostja seisukoht hageja vastusele (tl 149), mille kohaselt kostja leiab, et hageja poolt kohtuistungil esitatud 01.11.2010 õiendi nr 3 ja 25.11.2010 e-postiga esitatud õiendi andmed ja arvestused on ebaõiged. Õiendites määratud maksete perioodid, summad ja tasumise tähtajad ei vasta algteatiste andmetele, mis kostja sai igakuiselt hagejalt. Samuti on ebaõigesti ja seadusele vastuolus arvestas hageja viivis. Nii hageja esitatud õiendis nähtub, et hageja on liitnud varem arvutatud viivis uuesti põhivõla juurde, ning seejärel uuesti arvestas viivis summadele, mis juba sisalduvad põhivõlg + viivised. KÜS § 7 lg 4 järgi aga majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kostja poolt tehtud arvestusest järeldub, et seisuga 01.10.2010 on temal ettemaks korteriühistule summas 1 558,97 krooni, mitte võlg. Seoses sellega kostja leiab, et hagi on põhjendamatu ning palub jätta hagi rahuldamata, Menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja on nõus kirjaliku läbivaatamisega.

HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA

Vastavalt hageja seisukohale hagi vastuse kohta (tl 47-48) kostja poolt 28.10.2009.a esitatud vastuse kohaselt kostjale on teadmata seisuga 01.01.2008.a võlgnevuse summas 16 853,54 krooni päritolu. Eeltoodud võlgnevuse summa tekkis ajavahemikul aprill 2006 - detsember 2007, mille tõendamiseks esitab Hageja raamatupidamise tõendi, mille kohaselt arvestatud summa on suurem, kui makstud summa. Sellest lähtuvalt tekkis kostjal võlgnevus hageja ees. 5(15)

Tsiviilasi nr 2-09-29901

Kostja vastuse kohaselt tema suhtes ei ole jõustunud mingit kohtuotsust. Antud kostja vastuväide on paljasõnaline ning ei vasta tegelikkusele. Viru Maakohus tegi 04.03.2008.a kohtuotsuse, mille kohaselt V N on välja mõistetud KÜ Uus Energia kasuks võlgnevus ja viivised. Lõpuks tuleb öelda, et Korteriühistu ja kostja on kaasomanikud ning peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Kuid kostja rikub oma käitumisega seadust. 11.02.2010 esitas hageja täiendav seisukoht kostja vastusele (tl 63-64), mille kohaselt Viru Maakohtu 04.03.2008.a kohtuotsuse kohaselt tsiviilasjas nr 2-05-873 mõisteti V N KÜ Uus Energia kasuks 01.05.2007.a seisuga võlgnevus summas 12 075,86 krooni, sh põhivõlgnevus 9 825,96 krooni ja viivised 2 249,90 krooni. Eeltoodud kohtotsus ei ole kostja poolt edasikaevanud. Veelgi enam 04.03.2008.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-05-873 on õigeksvõtuotsus, millest tulenevalt kostja oli nõus hageja poolt esitatud nõuetega. Eeltoodud tuleneb tsiviilasja nr 2-05-873 toimiku materjalidest, sh 04.03.2008.a kohtuotsusest, mille ärakiri on esitatud Hageja poolt antud tsiviilasjas. Seega leiab Hageja, et 19.06.2009.a esitatud hagiavalduse nõuded on põhjendatud. Hageja püüdis sõlmida kostjaga kompromissi, kuid nii kostja kui ka tema esindaja ei saanud hagejaga kokku. Seega kompromissi sõlmimine on nurjunud. 02.11.2010 kohtuistungil esitas hageja esindaja oma seisukoht kostja täiendavale vastusele ning nõue täpsustamine (tl 128-130), mille kohaselt esitatud Kostja poolt hagile täiendava vastuse kohaselt viiviste arvutamise osas kostja on seisukohal, et hageja ise piiras tsiviilasjas nr 2-05-873 viivise suurus summaga 2 249 krooni viidates Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 07.11.1996.a määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-115-96. Hageja leiab, et kostja täiendava vastuses toodud viide Riigikohtu määrusele on asjakohatu antud tsiviilasjas. Viidatud Riigikohtu määruse kohaselt hageja esitas teise viivisehagi nõudega viivise osas, mis oli sissenõutud juba esimese hagi esitamise hetkel. Antud tsiviilasjas nõuab hageja arvete ning viiviste tasumist alates 01.05.2007.a. Viru Maakohtu 04.03.2008.a kohtuotsuse kohaselt tsiviilasjas nr 2-05-873 mõisteti V N'ilt KÜ Uus Energia kasuks 01.05.2007.a seisuga võlgnevus summas 12 075,86 krooni, sh põhivõlgnevus 9 825,96 krooni ja viivised 2 249,90 krooni. Seega antud tsiviilasjas nr 2-0929901 ei saa kohaldada Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 07.11.1996.a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1115-96 toodud seisukohta. Kostja hagile täiendava vastuse kohaselt kostja tegi hagejale ettemakse summas 5 444,78 krooni, mille kinnituseks esitas kostja arvestuste tabel 2004. jaanuar - 2010. jaanuar ajavahemiku eest. Hageja on tutvunud kostja poolt antud arvestusega, kuid ei nõustu sellega. Hageja pöörab kostja tähelepanu sellele, et antud tsiviilasjas hageja nõue ei sisalda summad 2004. jaanuar - 2007 aprill (kaasa arvatud) ajavahemiku eest.

6(15)

Tsiviilasi nr 2-09-29901

Hageja on kirjutanud juba, et Viru Maakohtu 04.03.2008.a kohtuotsuse kohaselt tsiviilasjas nr 205-873 mõisteti V N'ilt KÜ Uus Energia kasuks 01.05.2007.a seisuga võlgnevus summas 12 075,86 krooni, sh põhivõlgnevus 9 825,96 krooni ja viivised 2 249,90 krooni. Eeltoodud kohtotsus ei ole kostja poolt edasikaevanud. Veelgi enam 04.03.2008.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-05-873 on õigeksvõtuotsus, millest tulenevalt kostja oli nõus hageja poolt esitatud nõuetega. Seega on hagejale arusaamatu, mille kinnituseks on esitatud kostja poolt arvestus alates 2004.a jaanuari kuust. Veelgi enam kostja poolt esitatud arvestusetabel kajastab kostja võlad hageja ees, kuid ei sisalda viivise arvestust kooskõlas Korteriühistu seaduse § 7 lg 4, mille kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Viru Maakohtu 04.03.2008.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-05-873 mõisteti kostjalt 12 075,86, sh põhivõlgnevus 9 825,96 krooni ja viivised 2 249,90 krooni, ning kohtukulud summas 1 284 krooni, kokku 13 359,86 krooni. Selle summa kustutamiseks 15.04.2008.a on maksnud kostja 3 000 krooni. Seejärel hageja avaldusel oli algatatud täitemenetlus, mille käigus 2008.a juunikuus sai hageja 10 359,86 krooni. Käesolevale seisukohale lisab hageja arvestus, milles on kajastatud majandamiskulude arvestus, viivise arvestus ning tasutud summad 01.05.2007 - 01.10.2010.a ajavahemiku eest. Eelnimetatud tabeli kohaselt 01.10.2010.a seisuga kostjal on võlgnevus hageja ees summas 3 801,17 krooni, sh põhivõlg 3 016,99 krooni ja viivised 784,18 krooni. Eeltoodust ning uutest asjaoludest lähtudes hageja vähendab oma nõue ning palub hagi rahuldada; välja mõista kostjalt Vjatseslav Nesterovilt hageja KÜ Uus Energia kasuks põhinõue summas 3 016,99 krooni; välja mõista kostjalt V N hageja KÜ Uus Energia kasuks 01.10.2010.a seisuga viivised summas 784,18 krooni ja edaspidi 0,07% viivitatud summalt iga viivitatud päeva eest kuni rahalise kohustuse kohase täitmiseni; välja mõista kostjalt menetluskulud.

KOHTUISTUNG

02.11.2010 kohtuistungil palusid pooled anda neile aega võimaliku kompromissi tingimustest läbirääkimiseks ning juhul, kui kompromissi saavutada ei õnnestu, vaadata asja läbi kirjalikus menetluses.

KIRJALIK MENETLUS

Viru Maakohus 02.11.2010 protokollilise määrusega määras menetleda edaspidi tsiviilvaidlus kirjalikus menetluses, andis pooltele kompromissi esitamiseks või asja lahendamiseks vajalikke avaldusi ja dokumentide ning seisukohti esitamiseks tähtaja. Kuna pooled ei taotlenud neile määruses antud tähtaja jooksul ei kohtuistungi määramist asjas ega nende ärakuulamist kohtuistungil, samuti ei võtnud tagasi oma nõusolekut kirjaliku menetlusega, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega kirjalikus menetluses Pooled teatasid kohtule, et nad ei jõudnud kompromissile ja esitasid kohtule oma arvestused (tl 150-156; 157-178). 7(15)

Tsiviilasi nr 2-09-29901

Hageja esindaja esitas kohtule oma seisukoht kostja arvamusele (tl 184), mille kohaselt kostja 26.11.2010.a arvamusele kohaselt kostja leiab, et hageja poolt kohtuistungil esitatud 01.11.2010 õiendi nr 3 ja 25.11.2010 e-postiga esitatud õiendi andmed ja arvestused on ebaõiged. Samuti on ebaõigesti ja seadusele vastuolus arvestas hageja viivis. Nii hageja esitatud õiendis nähtub, et hageja on liitnud varem arvutatud viivis uuesti põhivõla juurde, ning seejärel uuesti arvestas viivis summadele, mis juba sisalduvad põhivõlg + viivised. Hageja leiab, et eeltoodud kostja väide on paljasõnaline ning ei vasta tegelikkusele. Hageja poolt viimasena esitatud raamatupidamise tõendist ei tulene, et hageja arvestab viiviseid viivise summale. Veelgi enam hageja arvestused on tehtud Võlaõigusseaduse § 88 lg 8 kooskõlastamisel, mille kohaselt kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Võlaõigusseaduse § 88 lg 9 kohaselt võlgnik ei või võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatust erinevat järjekorda. Eeltoodust lähtudes hageja palub hagi rahuldada; välja mõista kostjalt V N hageja KÜ Uus Energia kasuks põhinõue summas 3 016,99 krooni; välja mõista kostjalt V N hageja KÜ Uus Energia kasuks 01.10.2010.a seisuga viivised summas 784,18 krooni ja edaspidi 0,07% viivitatud summalt iga viivitatud päeva eest kuni rahalise kohustuse kohase täitmiseni; välja mõista kostjalt menetluskulud. Kostja esitas oma seisukoht hageja poolt esitatud võla ja viivise arvestuse tabelile (tl 187-193), mille kohaselt kostja leiab, et hageja poolt esitatud tabelist on näha, et hagejaga tehtud võla ja viivise arvestused on ebaõiged. Tabelis näidatud andmed määratud summadel ja perioodidel ei vasta kostja igakuiliste korterühistust saanud makseteatistes näidatud andmetele, samuti puuduvad arvete maksmise tähtajad. Viivise arvestust on kostjale arusaamatu. Hageja selgitas, et kustutas kostjalt laekunud summasid esmakordselt viivise võlga kustutamiseks, seejärel põhivõlga kustutamiseks. Hageja ei esitanud kohtule niisuguse kohustuste täitmise määramise korda õiguslik alust. Kostja seisukohal hageja rikkus VÕS § 88 lg 4 sätestatud nõuded. Samuti ei esitanud hageja kostjale juunis 2008 menetluskulude summas 1750 krooni määramise, ka septembris 2008 KÜ Energia Narva võlg 485,20 krooni ning detsembris 2008 summat 50 krooni arvesti taatlemise eest õiguslikke aluseid. Ülaltoodust palub kostja jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu seega rahuldamisele täies ulatuses. Korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 5 lg 1 kohaselt korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. 8(15)

Tsiviilasi nr 2-09-29901

Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et • kostja on Narvas, Energia 3-42 asuva eluruumi omanik • kostja on KÜ Uus Energia liige • Narvas, Energia 3 asuva elumaja haldab ja majandab KÜ Uus Energia • KÜ Uus Energia arvestas kostja võla ja viivised ajavahemiku eest alates 01.05.2007 kuni 01.10.2010 • majandus- ja kommunaalmaksed peavad olema tasutud hiljemalt järgmise kuu 25. kuupäevaks. Korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg 1 kohaselt korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kaasomandi esemeks on käesoleva seaduse tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis käesoleva seaduse § 2 lõike 2 järgi ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Tulenevalt KOS § 2 lg-st 1 korteriomandi eseme reaalosa on piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Korteriomandi eseme reaalosa hulka võib kuuluda ka püsiva markeeringuga tähistatud garaažiosa. KOS § 13 lg 1 järgi korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. KÜS § 151 lg 1 kohaselt majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. KÜS § 7 lg-st 4 tuleneb, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Vastavalt nii vana KÜ Uus Energia põhikirja (tl 8-17) kui ka uue KÜ Uus Energia põhikirja (elektrooniline Äriregister) punkti 4.2 alapunktidele f-i ühistu liige on kohustatud: • tasuma regulaarselt - kord kuus, mitte hiljem üldkoosoleku poolt sätestatud tähtajast, ja ettenähtud määras liikmemakse, et katta maja üldise teenindamise kulusid (prügi äravedu, maja ja selle juurde kuuluva maa korrashoid, ühiskasutuses olev elektrienergia, võimalike avariide likvideerimine küttesüsteemides, veevarustuses, kanalisatsioonis ja elektrienergiaga varustamises, televiisoriantennide ja -süsteemide remont, eraldused reservfondi, laenude kustutamine, töötasu väljamaksmine jne.). Maksete suuruse 9(15)

Tsiviilasi nr 2-09-29901

•

• •

arvutamisel lähtutakse ühistu liikme valduses oleva korteri üldpinna osast, samuti elu- ja mitte-eluruumide üldpinnast majas; tasuma regulaarselt - kord kuus, mitte hiljem juhatuse poolt sätestatud tähtajast ja suuruses maksed teenuste eest, mida kasutatakse maja ühiste kommunikatsioonide kaudu (soojavarustus, veevarustus, kanalisatsioon, gaas jne.). Teenuste eest tasumise määra arvutamisel on aluseks: külma ja sooja veega varustamisel ja kanalisatsiooni puhul - vastavate mõõdikute näidud või korteri üldpinna suurus või korteris elavate elanike arv; kütteenergia puhul - korteri köetava pinna suurus; tasuma eriotstarbelisi tasusid, mis katavad vältimatu remondi kulusid maja mõttelise osa säilitamiseks vastavalt üldkoosoleku sätestatud korrale ja suuruses; eelpool nimetatud maksete tasumisega hilinemisel tuleb juhatusele tasuda viivist üldkoosolekul sätestatud määras (mitte rohkem kui 0,07 %) tasumata summast iga hilinetud kalendripäeva eest alates selle kuu esimesest päevast, mis järgneb kuule, mille jooksul makseid pidi tasuma.

Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kostja väidab, et tal ei ole võlgnevust hageja ees, vastupidi tal on ettemaks. Kostja väidab, et talle põhjendamatult arvestatakse antud asjas võlg, viivised ja menetluskulud, mis tekkisid enne 01.05.2007 ja on seotud tsiviilasjaga nr 2-05-873 (tl 50-52). Kohus leiab, et kuna lähtuvalt hageja poolt esitatud arvestustest (tl 18, 26, 49, 116-117, 131-133, 159-178) ilmneb, et alates 01.05.2007 kostjale esitatud arvetes lisatakse võlad ja viivised, mis on tekkinud enne 01.05.2007, samuti sellest, et kostja maksude tegemisel ei konkretiseerinud, kas ta tasub jooksva kuu arve või midagi võla katteks, teeb kohus arvestused lähtudes kostjale esitatud arvetest konkreetse kuu eest alates 01.05.2007 kuni 01.10.2010 (tl 33-43, 94-106, 191-193) ja hageja andmetest (tl 92-93) ning arvestab viivised lähtudes ainult sellistest summadest. Kohus leiab, et antud asjas on asjakohatu hageja viide VÕS § 88 lg-le 8, mille kohaselt kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Antud asjas on arvestatud mitte intressid, vaid viivised. Kohtu arvestused on järgmised: • KÜ Uus Energia poolt esitatud andmete kohaselt kostjale oli arvestatud 05.2007 eest 418,90 krooni, mida ta pidi tasuma hiljemalt 25.06.2007 (tl 161), kuid 21.06.2007 tasus kostja ainult 203,96 krooni, seega tekkis kostjal võlgnevus 2007.a mai eest summas 214,94 krooni. Kuna kostja viivitas 214,94 krooni tasumisega, seega vastavalt seadusele ja hageja põhikirjale hagejal on õigus arvestada viivis 0,07% päevas alates 01.07.2007 Viivis sellelt summalt moodustab 0,15 krooni päevas (214,94 krooni * 0,07%) • 06.2007 eest kostjale oli arvestatud 417,32 krooni, mida ta pidi tasuma hiljemalt 25.07.2007 (tl 161). 19.07.2007 tasus kostja 98,90 krooni, seega tekkis kostjal võlgnevus 2007.a juuni eest summas 318,42 krooni. Kuna alates 01.08.2007 kostja viivitas 318,42 10(15)

Tsiviilasi nr 2-09-29901

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

krooni tasumisega, siis viivis sellelt summalt moodustab 0,22 krooni päevas (318,42 krooni * 0,07%) 07.2007 eest kostjale oli arvestatud 417,32 krooni, mida ta pidi tasuma hiljemalt 25.08.2007 (tl 161). 20.08.2007 tasus kostja 84,97 krooni, seega tekkis kostjal võlgnevus 2007.a juuli eest summas 332,35 krooni. Kuna alates 01.09.2007 kostja viivitas 332,35 krooni tasumisega, siis viivis sellelt summalt moodustab 0,22 krooni päevas (320 krooni * 0,07%) 08.2007 eest kostjale oli arvestatud 417,52 krooni, mida ta pidi tasuma hiljemalt 25.09.2007 (tl 161). 18.09.2007 tasus kostja 98,90 krooni, seega tekkis kostjal võlgnevus 2007.a augusti eest summas 318,62 krooni. Kuna alates 01.10.2007 viivitas kostja 318,62 krooni tasumisega, siis viivis sellelt summalt moodustab 0,22 krooni päevas (318,62 krooni * 0,07%) 09.2007 eest kostjale oli arvestatud 308,80 krooni, mida ta pidi tasuma hiljemalt 25.10.2007 (tl 161). 18.10.2007 tasus kostja 103,36 krooni, seega tekkis kostjal võlgnevus 2007.a septembri eest summas 205,44 krooni. Kuna alates 01.11.2007 kostja viivitas 205,44 krooni tasumisega, siis viivis sellelt summalt moodustab 0,14 krooni päevas (205,44 krooni * 0,07%) 10.2007 eest kostjale oli arvestatud 633,62 krooni, mida ta pidi tasuma hiljemalt 25.11.2007 (tl 161). 21.11.2007 tasus kostja 331 krooni, seega tekkis kostjal võlgnevus 2007.a oktoobri eest summas 302,62 krooni. Kuna alates 01.12.2007 kostja viivitas 302,62 krooni tasumisega, siis viivis sellelt summalt moodustab 0,21 krooni päevas (302,62 krooni * 0,07%) 11.2007 eest kostjale oli arvestatud 729,77 krooni, mida ta pidi tasuma hiljemalt 25.12.2007 (tl 161). 20.12.2007 tasus kostja 404 krooni, seega tekkis kostjal võlgnevus 2007.a novembri eest summas 325,77 krooni. Kuna alates 01.01.2008 kostja viivitas 325,77 krooni tasumisega, siis viivis sellelt summalt moodustab 0,23 krooni päevas (325,77 krooni * 0,07%) 12.2007 eest kostjale oli arvestatud 741,03 krooni, mida ta pidi tasuma hiljemalt 25.01.2008 (tl 161). 21.01.2008 tasus kostja 741,03 krooni (tl 162), seega ei tekkinud kostjal võlgnevust 2007.a detsembri eest, mistõttu arvestada viivist 2007.a detsembri eest ei ole alust 01.2008 eest kostjale oli arvestatud 804,72 krooni (tl 33), mida ta pidi tasuma hiljemalt 25.02.2008. Kostja tasus 07.02.2008.a 741,03 krooni ja 23.02.2008 veel 63,69 krooni, kokku 804,72 krooni, seega ei tekkinud kostjal võlgnevust 2008.a jaanuari eest, mistõttu arvestada viivist 2008.a jaanuari eest ei ole alust 02.2008 eest kostjale oli arvestatud 795,87 krooni (tl 33 pöördel), mida ta pidi tasuma hiljemalt 25.03.2008. 24.03.2008 tasus kostja 795,87 krooni, mistõttu arvestada viivist 2008.a veebruari eest ei ole alust 03.2008 eest kostjale oli arvestatud 767,20 krooni (tl 34), mida ta pidi tasuma hiljemalt 25.04.2008. 15.04.2008 tasus kostja 3000 krooni ja 17.04.2008 tasus 767,20 krooni. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et 15.04.2008 kostja poolt tasutud 3000 krooni olid seotud eelmise otsusega (Viru Maakohtu 04.03.2008.a otsus tsiviilasjas nr 2-05-873 /tl 50-52/). Seega kostjal ei tekkinud võlgnevust 2008.a märtsi eest, mistõttu arvestada viivist 2008.a märtsi eest ei ole alust 04.2008 eest kostjale oli arvestatud 578,79 krooni (tl 34 pöördel), mida ta pidi tasuma hiljemalt 25.05.2008. 21.05.2008 tasus kostja 578,79 krooni, mistõttu arvestada viivist 2008.a aprilli eest ei ole alust 05.2008 eest kostjale oli arvestatud 2257,99 krooni (tl 35), mida ta pidi tasuma hiljemalt 25.06.2008. Arve kohaselt 1750 krooni moodustavad menetluskulud. Kuna nad olid seotud teise menetlusega, ei arvesta kohus selle summaga, misjärel moodustab arve 2008.a maikuu eest 507,99 krooni. 19.06.2008 tasus kostja 507,99 krooni, mistõttu arvestada viivist 2008.a mai eest ka ei ole alust 11(15)

Tsiviilasi nr 2-09-29901

•

•

06.2008 eest kostjale oli arvestatud 503,42 krooni (tl 35 pöördel), mida ta pidi tasuma hiljemalt 25.07.2008. 22.07.2008 tasus kostja 503,42 krooni, mistõttu arvestada viivist 2008.a juuni eest ka ei ole alust 07.2008 eest kostjale oli arvestatud 511,69 krooni (tl 36), mida ta pidi tasuma hiljemalt 25.08.2008. 20.08.2008 tasus kostja 511,69 krooni ja 4792,27 krooni, mistõttu arvestada viivist 2008.a juuli eest ka ei ole alust. Kuid kostjal tekkis ettemaks seisuga 20.08.2008 summas 4792,27 krooni.

Kohus leiab õiglaseks arvestada maha ettemaksu summalt varem tekkinud võlgnevust ajavahemiku eest alates 01.05.2007 kuni 20.08.2008, mis kokku moodustab 2018,16 krooni ja viivised sama ajavahemiku eest. Peale ettemaksult põhivõla maha arvamist jääb ettemaks summas 2774,11 krooni. Viivise arvestus: • kohus on juba varem tuvastanud, et kostjal tekkis võlgnevus 2007.a mai eest summas 214,94 krooni ja viivis arvestatakse alates 01.07.2007, võlg oli kustutatud 20.08.2008 ettemaksust, seega viivitatud päevi on 410. Viivis ühe päeva eest moodustab 0,15 krooni, seega viivis 2007.a mai eest moodustab 61,50 krooni • 2007.a juuni eest kostjal tekkis võlgnevus summas 318,42 krooni ja viivis arvestatakse alates 01.08.2007 kuni 20.08.2008, seega viivitatud päevi on 380. Viivis ühe päeva eest moodustab 0,22 krooni, mistõttu viivis 2007.a juuni eest on 83,60 krooni • 2007.a juuli eest kostjal tekkis võlgnevus summas 332,35 krooni ja viivis arvestatakse alates 01.09.2007 kuni 20.08.2008, seega viivitatud päevi on 350. Viivis ühe päeva eest moodustab 0,22 krooni, mistõttu viivis 2007.a juuli eest on 77 krooni • 2007.a augusti eest kostjal tekkis võlgnevus summas 318,62 krooni ja viivis arvestatakse alates 01.10.2007 kuni 20.08.2008, seega viivitatud päevi on 320. Viivis ühe päeva eest moodustab 0,22 krooni, mistõttu viivis 2007.a augusti eest on 70,40 krooni • 2007.a septembri eest kostjal tekkis võlgnevus summas 205,44 krooni ja viivis arvestatakse alates 01.11.2007 kuni 20.08.2008, seega viivitatud päevi on 290. Viivis ühe päeva eest moodustab 0,14 krooni, mistõttu viivis 2007.a septembri eest on 40,60 krooni • 2007.a oktoobri eest kostjal tekkis võlgnevus summas 302,62 krooni ja viivis arvestatakse alates 01.12.2007 kuni 20.08.2008, seega viivitatud päevi on 260. Viivis ühe päeva eest moodustab 0,21 krooni, mistõttu viivis 2007.a oktoobri eest on 54,60 krooni • 2007.a novembri eest kostjal tekkis võlgnevus summas 325,77 krooni ja viivis arvestatakse alates 01.01.2008 kuni 20.08.2008, seega viivitatud päevi on 230. Viivis ühe päeva eest moodustab 0,23 krooni, mistõttu viivis 2007.a novembri eest on 52,90 krooni. Ülaltoodust lähtudes viivis moodustas kokku 440,60 krooni. Peale viivise mahaarvamist ettemaksust summas 2774,11 krooni jäi kostjal ettemaks summas 2333,51 krooni. Seega seisuga 20.08.2008 ei olnud kostjal hageja ees ei võlgnevust ega ka viivist, ettemaks moodustas 2333,51 krooni. •

•

08.2008 eest kostjale oli arvestatud 1008,10 krooni (tl 36 pöördel), mida ta pidi tasuma hiljemalt 25.09.2008. Arve kohaselt 485,20 krooni moodustab võlg KÜ-le Energia Narva. Kuna kostja vaidleb sellele summale vastu ja hageja ei esitanud võlgnevuse tekkimist tõendavad dokumendid, arvestab kohus selle summa arvest maha, misjärel moodustab arve 2008.a augusti kuu eest 522,90 krooni. 23.09.2008 tasus kostja 522,90 krooni, mistõttu arvestada viivist 2008.a augusti eest ka ei ole alust. Seisuga 25.09.2008 kostja ettemaks moodustas 2333,51 krooni 09.2008 eest kostjale oli arvestatud 639,97 krooni (tl 37), mida ta pidi tasuma hiljemalt 25.10.2008. 2008 oktoobris kostjalt tasu ei laekunud, kuid arvestades ettemaksu kostjal ei tekkinud võlgnevust, ainult ettemaks vähenes 1693,54 kroonini. Seega arvestada viivist 2008.a septembri eest ei ole alust 12(15)

Tsiviilasi nr 2-09-29901

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

10.2008 eest kostjale oli arvestatud 686,67 krooni (tl 37 pöördel), mida ta pidi tasuma hiljemalt 25.11.2008. 24.11.2008 tasus kostja 610,64 krooni, vahe moodustab 76,03 krooni, kuid arvestades ettemaksu kostjal ei tekkinud võlgnevust, ainult ettemaks vähenes 1617,51 kroonini. Seega arvestada viivist 2008.a oktoobri eest ei ole alust 11.2008 eest kostjale oli arvestatud 1126,85 krooni (tl 38), mille ta pidi tasuma hiljemalt 25.12.2008 (tl 38). Kostja arvab, et 50 krooni veearvesti kontrolli eest oli arvutatud põhjendamatu, kuid kohus ei nõustu sellega. Veearvesti kuulub kostjale, selle kontroll on kohustuslik ja töö eest peab maksma kostja. Seega kohus lähtub 2008.a novembri eest esitatud arvel kajastatud summast. 23.12.2008 tasus kostja 1076,85 krooni (tl 108), seega vahe moodustas 50 krooni. Kuid arvestades ettemaksu kostjal ei tekkinud võlgnevust, ainult ettemaks vähenes 1567,51 kroonini. Seega arvestada viivist 2008.a novembri eest ei ole alust 12.2008 eest kostjale oli arvestatud 1186,39 krooni, mille ta pidi tasuma hiljemalt 25.01.2009 (tl 38 pöördel). 24.01.2009 tasus kostja 1186,39 krooni, seega arvestada viivist 2008.a detsembri eest ei ole alust. Seisuga 25.01.2009 kostja ettemaks moodustas 1567,51 krooni 01.2009 eest kostjale oli arvestatud 1304,52 krooni, mille ta pidi tasuma hiljemalt 25.02.2009 (tl 39). 23.02.2009 tasus kostja 1304,52 krooni, seega arvestada viivist 2009.a jaanuari eest ei ole alust. Seisuga 25.02.2009 kostja ettemaks moodustas 1567,51 krooni 02.2009 eest kostjale oli arvestatud 1351,14 krooni, mille ta pidi tasuma hiljemalt 25.03.2009 (tl 39 pöördel). 23.03.2009 tasus kostja 1351,14 krooni, seega arvestada viivist 2009.a veebruari eest ei ole alust. Seisuga 25.03.2009 kostja ettemaks moodustas 1567,51 krooni 03.2009 eest kostjale oli arvestatud 1178,12 krooni, mille ta pidi tasuma hiljemalt 30.04.2009 (tl 40). 27.04.2009 tasus kostja 1178,12 krooni, seega arvestada viivist 2009.a märtsi eest ei ole alust. Seisuga 30.04.2009 kostja ettemaks moodustas 1567,51 krooni 04.2009 eest kostjale oli arvestatud 984,94 krooni, mille ta pidi tasuma hiljemalt 25.05.2009 (tl 40 pöördel). 22.05.2009 tasus kostja 582,35 krooni, vahe moodustab 402,59 krooni. Kuid arvestades ettemaksu kostjal ei tekkinud võlgnevust, ainult ettemaks vähenes 1164,92 kroonini. Seega arvestada viivist 2009.a aprilli eest ei ole alust 05.2009 eest kostjale oli arvestatud 497,13 krooni, mille ta pidi tasuma hiljemalt 25.06.2009 (tl 41). 20.06.2009 tasus kostja 497,13 krooni, seega arvestada viivist 2009.a mai eest ei ole alust. Seisuga 25.06.2009 kostja ettemaks moodustas 1164,92 krooni 06.2009 eest kostjale oli arvestatud 541,46 krooni, mille ta pidi tasuma hiljemalt 25.07.2009 (tl 41 pöördel). 08.07.2009 tasus kostja 541,46 krooni, seega arvestada viivist 2009.a juuni eest ei ole alust. Seisuga 25.07.2009 kostja ettemaks moodustas 1164,92 krooni 07.2009 eest kostjale oli arvestatud 544,38 krooni, mille ta pidi tasuma hiljemalt 25.08.2009 (tl 42). 22.08.2009 tasus kostja 544,38 krooni, seega arvestada viivist 2009.a juuli eest ei ole alust. Seisuga 25.08.2009 kostja ettemaks moodustas 1164,92 krooni 08.2009 eest kostjale oli arvestatud 537,10 krooni, mille ta pidi tasuma hiljemalt 25.09.2009 (tl 42 pöördel). 20.09.2009 tasus kostja 537,10 krooni, seega arvestada viivist 2009.a augusti eest ei ole alust. Seisuga 25.09.2009 kostja ettemaks moodustas 1164,92 krooni 09.2009 eest kostjale oli arvestatud 567,16 krooni, mille ta pidi tasuma hiljemalt 25.10.2009 (tl 43). 2009 oktoobris kostjalt tasu ei laekunud (tl 108), kuid arvestades ettemaksu kostjal ei tekkinud võlgnevust, ainult ettemaks vähenes 597,76 kroonini. Seega arvestada viivist 2009.a septembri eest ei ole alust 10.2009 eest kostjale oli arvestatud 981,51 krooni, mille ta pidi tasuma hiljemalt 25.11.2009 (tl 165). 20.11.2009 tasus kostja 981,51 krooni (tl 108), seega arvestada viivist 2009.a oktoobri eest ei ole alust. Seisuga 25.11.2009 kostja ettemaks moodustas 597,76 krooni 13(15)

Tsiviilasi nr 2-09-29901

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

11.2009 eest kostjale oli arvestatud 1093,92 krooni, mille ta pidi tasuma hiljemalt 25.12.2009 (tl 165). 20.12.2009 tasus kostja 1093,92 krooni (tl 108), seega arvestada viivist 2009.a novembri eest ei ole alust. Seisuga 25.12.2009 kostja ettemaks moodustas 597,76 krooni 12.2009 eest kostjale oli arvestatud 1297,95 krooni, mille ta pidi tasuma hiljemalt 25.01.2010 (tl 165). 19.01.2010 tasus kostja 1297,95 krooni (tl 108), seega arvestada viivist 2009.a detsembri eest ei ole alust. Seisuga 25.01.2010 kostja ettemaks moodustas 597,76 krooni 01.2010 eest kostjale oli arvestatud 1579,77 krooni, mille ta pidi tasuma hiljemalt 25.02.2010 (tl 165, 191). 19.02.2010 tasus kostja 1579,77 krooni (tl 108), seega arvestada viivist 2010.a jaanuari eest ei ole alust. Seisuga 25.02.2010 kostja ettemaks moodustas 597,76 krooni 02.2010 eest kostjale oli arvestatud 1420,58 krooni, mille ta pidi tasuma hiljemalt 25.03.2010 (tl 165, 191). 20.03.2010 tasus kostja 1420,58 krooni (tl 108), seega arvestada viivist 2010.a veebruari eest ei ole alust. Seisuga 25.03.2010 kostja ettemaks moodustas 597,76 krooni 03.2010 eest kostjale oli arvestatud 1174,74 krooni, mille ta pidi tasuma hiljemalt 25.04.2010 (tl 165, 191 pöördel). 17.04.2010 tasus kostja 1174,74 krooni (tl 165), seega arvestada viivist 2010.a märtsi eest ei ole alust. Seisuga 25.04.2010 kostja ettemaks moodustas 597,76 krooni 04.2010 eest kostjale oli arvestatud 843,76 krooni, mille ta pidi tasuma hiljemalt 25.05.2010 (tl 165, 191 pöördel). 19.05.2010 tasus kostja 843,76 krooni (tl 165), seega arvestada viivist 2010.a aprilli eest ei ole alust. Seisuga 25.05.2010 kostja ettemaks moodustas 597,76 krooni 05.2010 eest kostjale oli arvestatud 627,42 krooni, mille ta pidi tasuma hiljemalt 25.06.2010 (tl 165, 192). 19.06.2010 tasus kostja 627,42 krooni (tl 166), seega arvestada viivist 2010.a mai eest ei ole alust. Seisuga 25.06.2010 kostja ettemaks moodustas 597,76 krooni 06.2010 eest kostjale oli arvestatud 566,60 krooni, mille ta pidi tasuma hiljemalt 25.07.2010 (tl 166, 192). 19.07.2010 tasus kostja 566,60 krooni (tl 166), seega arvestada viivist 2010.a juuni eest ei ole alust. Seisuga 25.07.2010 kostja ettemaks moodustas 597,76 krooni 07.2010 eest kostjale oli arvestatud 545,52 krooni, mille ta pidi tasuma hiljemalt 25.08.2010 (tl 166, 192 pöördel). 19.08.2010 tasus kostja 545,52 krooni (tl 166), seega arvestada viivist 2010.a juuli eest ei ole alust. Seisuga 25.08.2010 kostja ettemaks moodustas 597,76 krooni 08.2010 eest kostjale oli arvestatud 559 krooni, mille ta pidi tasuma hiljemalt 25.09.2010 (tl 166, 192 pöördel). Kostjalt 2010.a septembris laekumisi ei olnud, kuid võlgnevust tal ei tekkinud, kuna ettemaks moodustas 597,76 krooni. Ettemaks vähenes seisuga 25.09.2010.a 38,76 kroonini. Arvestada viivist 2010.a augusti eest ei ole alust.

Kohus ei arvesta 2010.a septembri eest kostjale esitatud arve, kuna sel arvel maksmise tähtaeg oli 25.10.2010, kuid hageja arvestas oma nõuet kuni 01.10.2010. Kõigest ülalöeldust lähtudes jõuab kohus järelduseni, et kostja ei oma hageja ees seisuga 01.10.2010 ei võlgnevust ega viivist, kostja ettemaks moodustab 38,76 krooni, seega hageja nõuded ei ole põhjendatud ja hagi ei kuulu rahuldamisele täies ulatuses.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. 14(15)

Tsiviilasi nr 2-09-29901

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta hageja kanda, kelle kahjuks otsus on tehtud. Kohus selgitab kostjale, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1.

Tamara Šabarova Kohtunik

15(15)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.