2-10-47947/6 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud OÜ Alve (edaspidi hageja) müüs 2009. a aprillis FIE-le Ande Arula (edaspidi kostja) kaupa, mille kohta esitas 28.045.2009. a kostjale tasumiseks arve-saatelehe nr 601 summas 5947,80 krooni. Arve tasumise tähtaeg 12.05.2009. a, viivise protsent päevas 0,10%. Hageja on kostjaga võlgnevuse osas korduvalt ühendust võtnud, kuid kostja ei ole hagiavalduse esitamise seisuga võlgnevust tasunud. Hageja on arvestanud võlgnetavalt summalt viivist 0,10% iga viivitatud päeva eest arvates maksetähtaja möödumisest kuni hagiavalduse koostamise päevani 28.09.2010. Viivise arvestus on järgnev: 15.05.2009-28.09.2010 viivitatud päevade arv 501, 0,10% * 5947,80 = 5,95 krooni, 501 * 5,95 = 2980,95 krooni. 30.09.2010. a saabus Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajja hageja hagiavaldus kostja vastu põhivõlgnevuse 5947,80 krooni, sissenõutavaks muutunud viivise 2980,95 krooni nõudes ja viivise nõudes 0,10% päevas kuni põhinõude kohase täitmiseni. 30.09.2010. a edastati tsiviilasi kohtualluvuse järgi menetlemiseks Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale /tlk 4/. 01.10.2010. a määrusega võttis Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat kirjalikult teatama kohtule oma seisukoht hagi suhtes hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates /tlk 20-21/. Dokumendid on kostjale allkirja vastu üle antud 02.10.2010. a. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja on kohtule esitatud hagiavalduses taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta. Lisaks esitas hageja 25.10.2010. a kohtule taotluse, milles on taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta ja palub ühtlasi mõista kostjalt välja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 1200 krooni ja õigusabikulud summas 750 krooni. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on hagi menetlusse võtmise määrus koos hagimaterjalidega ning kirjaliku vastuse nõudega kätte toimetatud isiklikult 02.10.2010. a. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja põhinõude väljamõistmist summas 5947,80 krooni, sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist summas 2980,95 krooni nõudes ja tulevikus sissenõutava viivise nõudes 0,10% päevas kuni põhinõude kohase täitmiseni.. Hageja on kohtule esitanud hageja poolt kostjale 28.04.2009. a esitatud arve summas 5947,80 krooni, mille tasumise tähtajaks on määratud 12.05.2009. a. Kohus asub seisukohale, et eeltoodud dokumentiga on haginõue tõendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Äriseadustiku § 78 kohaselt vastutab füüsilisest isikust ettevõtja oma kohustuste eest kogu oma varaga. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi,

on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud intressimäära õigeaegse avaldamise korraldab Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded. Hageja on arvestanud viivise määraks 0,10% päevas võlgnetavalt summalt s.o 5947,80 krooni. Hageja on arvestanud viivist 5,95 krooni päevas, s.o põhisumma 5947,80 krooni * viivis 0,10% päevas. Hageja on arvestanud viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest s.o 15.05.2009. kuni hagiavalduse koostamiseni 28.09.2010, so 501 kalendripäeva, s.o 501 * 5,95 = 2980,95 krooni. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt AFIE-lt Ande Arula hageja OÜ Alve kasuks võlgnevus summas 8928,75 krooni, millest põhivõlgnevus on 5947,80 krooni ja viivis 2980,95 krooni. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb viivise väljanõudmist kostjalt alates 29.09.2010. a kuni põhinõude täitmiseni protsendina põhinõudelt, so 0,10% iga viivitatud päeva eest tasumata põhinõudelt (hagiavalduse esitamise seisuga 5947,80 krooni). Eeltoodud sättest tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis arvestatuna protsendina tasumata põhinõudelt, so 0,10% päevas tasumata põhinõudelt alates hagi esitamisest s.o 29. septembrist 2010. a kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulud Hageja palub menetluskulud kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kohtule esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks ja menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt. Hageja kantud menetluskulud on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 1200 krooni ja õigusabi kulu hagi koostamise eest summas 750 krooni. Kostjale on antud mõistlik võimalus avaldada oma seisukoht hageja menetluskulude osas. Kohus edastas kostjale 14.12.2010 kostja enda poolt kohtule telefoni teel teatatud meiliaadressile hageja menetluskulude taotluse. Kostja kohtule kohtu määratud ajaks vastanud ei ole. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.