2-09-52234
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Meeli Kaur
Määruse tegemise aeg ja koht
27. detsember 2010.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn
Tsiviilasja number
2-09-52234
Tsiviilasi
AL’a hagi TT’i vastu võlgnevuse 44 530 krooni, viivise 8 225.40 krooni ja lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
44 530 krooni
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende
Hageja AL (isikukood XXX elukoht XXX)
esindajad
Hageja lepinguline esindaja Agne K (postiaadress XXX) Kostja TT (isikukood XXX, elukoht XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
2-09-52234 pärast jõustumist täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Määruse osa peale, millega menetlus lõpetati, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 400 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-09-52234, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud AL esitas 12.10.2009 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse TT’i vastu võlgnevuse 44 530 krooni nõudes. Kuna TT esitas makseettepanekule vastuväite, lõpetati 13.08.2010 määrusega maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 06.09.2010 esitas AL Harju Maakohtule hagi TT’i vastu võlgnevuse 44 530 krooni, viivise 8 225.40 krooni ja lisanduva viivise nõudes. 27.12.2010 esitasid pooled kohtule 27.10.2010 allkirjastatud kompromissi ja taotluse kompromissi kinnitamiseks ning riigilõivu osaliseks tagastamiseks. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud tsiviilasjas nr 2-09-52234 kompromissiga kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 432 menetluse lõpetamise protsessuaalsetest tagajärgedest ning soovivad sellest hoolimata kompromissi kinnitamist Harju Maakohtu poolt ja menetluse lõpetamist tsiviilasjas nr 2-09-52234. Pooled paluvad kohtul kooskõlas TsMS § 150 lg 2 p 1 tagastada hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust pool, so 3 750 krooni (239.67 eurot), kandes vastava summa hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank. Kohtu põhjendused TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. TsMS § 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
2-09-52234 TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kohus leiab, et poolte taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud 06.10.2009 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 2900072369, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 1 335.90 krooni ning 06.09.2010 (maksekorraldus nr 688) Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606, viitenumber 2900072123, hagiavalduse esitamisel täiendavalt riigilõivu 6 164.10 krooni, kokku 7 500 krooni. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 3 750 krooni. Vastavalt poolte taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank. Tulenevalt TsMS § 168 lg 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et nende poolt tsiviilasjas nr 2-0952234 kantud menetluskulud (sh õigusabikulud) jäävad poolte endi kanda ning et pooled kohustuvad mitte esitama teineteise vastu mistahes nõudeid tsiviilasjas nr 2-09-52234 kantud menetluskulude (sh õigusabikulude) hüvitamiseks.
Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.