Kohtumääruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
23. detsember 2010.a. Tallinn
Tsiviilasi
HK kaebus Tallinna kohtutäitur Veiko Kaasik’i 12.08.2010.a. otsuse peale täiteasjas nr. 007/2010/76042.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: HK(isikukood XXX elukoht XXX); Avaldaja esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Aivar Ennok (Advokaadibüroo Aivar Ennok, Pärnu mnt 20-4, 10141 Tallinn; e- post: [email protected]); Puudutatud isikud: Tallinna kohtutäitur Veiko Kaasik (Kentmanni 22-12, 10151 Tallinn; epost: [email protected]); KK(isikukood XXX, elukoht XXX).
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Tsiviilasja hind
5 000 krooni
2-10-41097
Resolutsioon
1.Kaebus rahuldada.
2.Tühistada kohtutäitur Veiko Kaasik’i 12.08.2010.a. otsus täiteasjas nr. 007/2010/76042.
3.Kohustada kohtutäitur Veiko Kaasik’it uuesti läbi vaatama HK 23.07.2010.a. kaebus, milles HK taotles täitemenetluse peatamist täiteasjas nr. 007/2010/76042.
4.Menetluskulud jäävad avaldaja kanda. Edasikaebamise kord ning tähtaeg Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Asjaolud
1.Tallinna kohtutäitur Veiko Kaasik’i (edaspidi kohtutäitur) menetluses on täiteasi nr. 007/2010/76042, milles sissenõudja KK(edaspidi sissenõudja) on esitanud 25.05.2010.a. täiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks. Avaldaja esitas 23.07.2010.a. kaebuse, millise kohtutäitur jättis 12.08.2010.a. otsusega rahuldamata. Avaldaja nõue ja põhjendused
2.Harju Maakohtu 04.03.2009.a. kohtuotsusega rahuldati KK hagi HK vastu kinnisasja kaasomandi lõpetamiseks ning võla nõudes tsiviilasjas nr. 2-05-15082. Kohtutäitur alustas sissenõudja 25.05.2010.a. avalduse alusel 07.06.2010.a. võlgniku suhtes täitemenetlust. Nõude sisuks on võlanõue ja viivis, kuna võlgnik nõuet vabatahtlikult ei tasunud arestiti nõude täitmiseks 06.07.2010.a. võlgniku pangakontod. 13.07.2010.a. saatis kohtutäitur võlgnikule vara arestimisega seotud dokumendid. Võlgnik esitas 23.07.2010.a. kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, paludes täitemenetluse peatada üheks aastaks alates kaebuse läbivaatamisest. Kohtutäituri 12.08.2010.a. otsusega jäeti võlgniku kaebus rahuldamata. Võlgniku esindaja riigi õigusabi korras sai 12.08.2010.a. otsuse kätte e- posti teel 16.08.2010.a. Kaebuse esitaja leiab, et kohtutäituri otsus on ebaseaduslik. Vastavalt püsiva töövõimetuse tuvastamise otsusele XXX.a. tegi ekspertiisi peaspetsialist võlgniku tervisliku seisundi osas kindlaks: süvenenud masendus ja paanika ning kestvad ja lisanduvad somaatilised haigused on põhjustanud raske funktsioonihäire püsiva töövõimetusega 80% ulatuses. Eksperdi otsusest nähtub, et püsiva töövõimetuse tekkimise aeg on 03.06.2010.a. ning püsiva töövõimetuse kestus alates 03.06.2010-30.06.2011.a. Eeltoodust nähtub, et tulenevalt oma tervislikust seisundist ei ole võlgnik võimeline sisuliselt ja adekvaatselt osalema täitemenetluses, selle tagajärgedest aru saama, oma õigusi kaitsma ja tegema mõistlikke otsuseid. Asjaolu, et võlgnik on täitemenetlusest teadlik, talle on kätte toimetatud täitmisteade, ei tähenda seda, et ta automaatselt on võimeline sisuliselt ja adekvaatselt täitemenetluses osalema, oma õigusi kaitsma. Kuna eksperdi otsusest nähtub, et kaebuse esitajal esinevad raskused igapäevases tegutsemises, on eluliselt põhjendatud asuda seisukohale, et raskused esinevad tal kindlasti ka täitemenetluses osalemises, mida tuleb lugeda oluliselt keerulisemaks olukorraks kui igapäevane tegutsemine. Avaldaja palub peatada täitemenetlus kuni 30.06.2011.a. Sissenõudja seisukoht ja põhjendused
3.Sissenõudja leiab, et täitemenetluse peatamine üheks aastaks ei ole otstarbekas kaebuse avaldajale endale, kuna menetluse peatamine kahjustaks tema huvisid, seda nõude tasumisega viivitamisel lisanduvad sellele viivised ning nõue suureneb veelgi. Kohtutäituri seisukoht ja põhjendused
4.Kohtutäitur palub avalduse jätta läbivaatamata. Kohtutäitur koostas otsuse võlgniku 23.07.2010.a. kaebusele 12.08.2010.a. 13.08.2010.a. edastas kohtutäitur otsuse võlgniku lepingulisele esindajale ja võlgnikule elektrooniliselt. Võlgnik on märkinud e- posti aadressi täitmisteate kättetoimetamise akti ning kinnitanud enda allkirjaga, et loeb nimetatud e- posti aadressil edastatud täitemenetlusega seonduvad dokumendid endale kätte toimetatuks. Seega kohtutäituri otsusele kohtule viimane kaebuse esitamise tähtaeg oleks olnud 23.08.2010.a., kuid kaebus on kohtule esitatud 26.08.2010.a., seega hilinemisega. Sisulises vastuses kaebusele jääb kohtutäitur 12.08.2010.a. otsuses toodud seisukohtade juurde. Kohtutäitur leiab, et tema otsus võlgniku kaebusele on seaduslik ja põhjendatud ning täitemenetluse peatamine aastaks on põhjendamatu ning kahjustab liigselt sissenõudja kui ka võlgniku õigusi, kuna nõude tasumisega viivitamisel lisanduvad sellele viivised, mis kasvatavad nõuet veelgi.
Kohtu seisukoht ja põhjendused
5.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ning sissenõudja ja kohtutäituri kirjalike seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega ja täitetoimikuga nr. 007/2010/76042 ning
uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et kaebus on põhjendatud ning tuleb rahuldada.
6.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Antud juhul on esitatud kaebus Tallinna kohtutäitur Veiko Kaasik’i 12.08.2010.a. otsusele täiteasjas nr. 007/2010/76042 (t/l 5-8). Osundatud otsusega jättis kohtutäitur rahuldamata avaldaja 23.07.2010.a. kaebuse (t/l 16-17). Kuivõrd kohtutäitur on oma vastuses kaebusele leidnud, et HK poolt esitatud kaebusega ei ole järgitud TMS § 218 lg 1 sätestatud tähtaega, kontrollib kohus esmalt nimetatud asjaolu. Avalduses on avaldaja esindaja märkinud, et on saanud kohtutäituri 12.08.2010.a. otsuse kätte 16.08.2010.a. ning kaebus kohtutäituri otsusele on kohtule esitatud 26.08.2010.a. Kohtutäitur leiab, et 12.08.2010.a. otsusele kaebuse esitamise viimane tähtaega oli 23.08.2010.a., kuivõrd otsus on edastatud 13.08.2010.a. avaldaja esindajale ning avaldajale elektrooniliselt viimaste endi poolt märgitud e- posti aadressidele. TMS § 10 lg 2 kohaselt dokumentide kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. Kohtutäitur võib dokumendi ka ise kätte toimetada. Tsiviilkohtumenetluses dokumentide kättetoimetamiseks ettenähtud kohtu toiminguid teeb kohtutäitur. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 327 sätestatud juhul võib kohtutäitur dokumendi hoiustada ka dokumendi kättetoimetamise kohas asuvas kohtutäituri büroos. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohtutäitur on oma vastuses märkinud, et viimane on e- posti teel edastanud avaldajale ning avaldaja esindajale 12.08.2010.a. otsuse 13.08.2010.a. Nimetatu millegagi aga tõendatud ei ole, kuivõrd kohtule esitatud täitetoimikust ei nähtu ekirja saatmise fakti. Kohtule on küll kohtutäituri poolt esitatud 13.08.2010.a. e- kiri (t/l 25), millega täitur edastab menetlusosalistele 12.08.2010.a. otsuse, kuid seda kirja ei ole täitetoimikus. Seega ei ole millegagi tõendatud, et nii avaldaja kui ka avaldaja esindaja on ekirja reaalselt kätte saanud 13.08.2010.a. Riigikohus on oma 17.05.2010.a. kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-2-3-10 leidnud, et menetlusdokument on TsMS § 307 lg 1 järgi kätte toimetatud alates dokumendi või selle kinnitatud ärakirja või väljatrüki üleandmisest saajale, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kui dokument on jõudnud menetlusosalise kätte, kellele dokument tuli kätte toimetada või kellele dokumendi võis seaduse kohaselt kätte toimetada, ilma et kättetoimetamist oleks võimalik tõendada või kui on rikutud seaduses sätestatud kättetoimetamise korda, loetakse TsMS § 307 lg 3 järgi dokument menetlusosalisele kättetoimetatuks alates dokumendi tegelikust saajani jõudmisest. Kuivõrd kohtul ei ole võimalik kindlaks teha täpset aega 12.08.2010.a. otsuse kättetoimetamise kohta, algas 10päevane kaebuse esitamise tähtaeg 16.08.2010.a. kinnitusele järgnevast päevast. Avaldaja esindaja on kinnitanud, et on saanud kohtutäituri otsuse kätte 16.08.2010.a. ning vastupidine millegagi tõendatud ei ole. Kuivõrd kohtutäitur ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et avaldaja esindaja oleks saanud 12.08.2010.a. otsuse kätte varem kui 16.08.2010.a., leiab kohus, et avaldaja on kaebuse kohtutäituri otsusele esitanud tähtaegselt. Seega on HK saanud 12.08.2010.a. otsuse kätte 16.08.2010.a. ning 10- päevane tähtaeg hakkas kulgema alates 17.08.2010.a. ning seega on kaebus kohtutäituri otsusele esitatud tähtaegselt, s.o 26.08.2010.a.
7.Kuna kohus kontrollib vaid kaevatava otsuse seaduslikkust, tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud avaldaja 23.07.2010.a. kaebusest. Nimetatud 23.07.2010.a. kaebuses avaldaja leiab, et täitemenetlus täiteasjas nr. 007/2010/76042 tuleb peatada üheks aastaks TMS § 46 lg 2 p 2 alusel. Avaldaja on esitanud püsiva töövõimetuse tuvastamise
XXX.a. otsuse , milles ekspert on leidnud, et avaldajal on süvenevad masendus ja paanika ning kestvad ja lisanduvad somaatilised haigused (türeotoksikoos, emakakaela pahaloomuline kasvaja) on põhjustanud raske funktsioonihäire püsiva töövõimetusega 80% ulatuses. Kuna somaatiline seisund muutuv, vajab avaldaja uut hinnangut 1 aasta pärast (t/l 9). XXX.a. puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise otsusega on tuvastatud avaldajal keskmine puue, sest tema igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises esineb raskusi ja puudest tulenevad lisakulud ravimitele, transpordile, abivahendite kasutamisele, enesehooldusele ja majapidamisele, kommunikatsioonivahendite kasutamisele 175% sotsiaaltoetuste määrast kuus kestusega alates 03.06.2010.a. kuni 30.06.2011 (t/l 11).
8.Kohtutäitur on täitemenetluse käigus seadnud avaldajale kuuluvatele kinnisasjadele keelumärked (t/l 47, 51-53) ja arestinud avaldaja pangakontod (t/l 50, 54). Avaldaja on esitanud kohtutäiturile avalduse pangakontode arestist vabastamiseks (t/l 68-71). Kohtutäituri poolt koostatud pangakonto arestimisaktist nähtub, et kohtutäitur on palunud suurendada HK arestimisele mittekuuluvat osa ühe miinimumpalgani võlgniku enda kohta (4 350 krooni) ning 0,33 miinimumpalgani võlgniku ühe ülalpeetava kohta (1 450 krooni), kokku 5 800 krooni (t/ l 54). Nimetatust nähtub, et täitur on järginud pangakontode arestimisel TMS § 132 ja § 133.
9.Avaldaja leiab, et kohtutäitur oleks pidanud peatama täiteasja menetluse, kuivõrd esineb TMS § 46 lg 2 p 2 toodud alus. TMS § 46 lg 2 p 2 kohaselt võib kohtutäitur täitemenetluse peatada võlgniku raskesti haigestumise või talle statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise puhul. TMS § 8 kohaselt on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Kohus leiab, et antud juhul esineb alus TMS § 46 lg 2 p 2 kohaldamiseks. Menetluse peatamise juures peab kohtutäitur arvestama, kui vajalik on võlgniku viibimine konkreetsete toimingute juures ja kas on tagatud võlgniku informeerimine toimuvast ning võimalusel vajadusel valida endale menetluse jätkamiseks esindaja, samuti kas menetluse jätkamine võiks halvendada võlgniku olukorda või kas toimingute tegemine ilma võlgniku juuresviibimiseta mõjutab menetluse tulemust. Seega arvestades avaldajal esinevat rasket haigust võivad avaldaja huvid saada täitemenetluse käigus kahjustada. Kohus nõustub kohtutäituri seisukohaga selles, et avaldaja haigus, mis on märgitud püsiva töövõimetuse tuvastamise XXX.a. otsuses , ei ole selline, mis takistaks avaldajal arusaamast toimuvast. Küll aga on kohus seisukohal, et tegemist ei ole tavapärase haigusega ning on üldteada olev asjaolu, et pahaloomulise kasvaja näol vajab haigestunu eriravi, millel on kõrvalmõjud.
10.Täitemenetluses peab kohtutäitur arvestama ka sissenõudja huvidega. Võlgnik usub, et tema tervislik seisund võib aja jooksul paraneda. Nimetatu nähtub ka kohtule esitatud eelpool viidatud püsiva töövõimetuse tuvastamise XXX.a. otsusest , millise kohaselt on somaatiline seisund muutuv ning vajab uut hinnangut ühe aasta pärast. Avaldaja palub peatada täitemenetlus kuni 30.06.2011.a. Kohus peab nimetatud taotlust põhjendatuks, arvestades ka asjaoluga, et täitemenetlus on algatatud 25.05.2010.a. Küll aga märgib kohus, et edaspidi ei pruugi täitemenetluse peatamine olla põhjendatud, kui avaldaja somaatiline seisund jääb muutumatuks. Kuivõrd antud juhul nähtub kohtule esitatud dokumentidest, et seisund võib muutuda, võib olla põhjendatud menetluse peatamine mitte rohkem kui 30.06.2011.a. Ka juhib kohus avaldaja tähelepanu asjaolule, et täitemenetluse pikemaajaline peatamine võib lisaks sissenõudja huvide kahjustamisele kahjustada võlgniku enda huvisid, kuivõrd sissenõudja kasuks on välja mõistetud 04.03.2009.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr. 2-05-15082 (t/l 31-37) viivis kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni rahalise nõude osas.
11.Arvestades eeltoodut ning käesoleva tsiviilasja materjale, leiab kohus, et HK kaebus Tallinna kohtutäitur Veiko Kaasik’i 12.08.2010.a. otsusele täiteasjas nr. 007/2010/76042 tuleb
rahuldada. Kohus ise ei saa TMS § 46 lg 2 p 2 alusel menetlust peatada, sest selline õigus on kohtutäituril. Iseseisvat avaldust menetluse peatamiseks kohtule esitatud ei ole. Antud juhul on esitatud kohtule kaebus kohtutäituri otsusele, seega tuleb eelpool nimetatud kohtutäituri otsus tühistada ning saata asi tagasi kohtutäiturile uueks läbivaatamiseks ning otsuse tegemiseks.
12.Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.
13.TsMS § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Sellest tulenevalt jäävad menetluskulud avaldaja kanda.
14.Juhindudes TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
15.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind, lg 3 kohaselt on hagita asja hind hagita asjas avaldusega taotletud või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et avaldaja esitas kohtusse kaebuse kohtutäituri otsusele, mis on hagita asi TsMS § 475 lg 1 p 15 kohaselt, on tsiviilasja hinnaks 5 000 krooni.
Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.