Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulu kostja, Evar Entson ́i kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab
1(7)
Tsiviilasi nr: 2-09-64566 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja esitas 03.12.2009 Harju Maakohtule hagi kostja vastu võlgnevuse summas 66 717 krooni ning viivise summas 66 717 krooni saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja OÜ EREPEX 01.08.2008 garantiikindlustuse lepingu, mille kinnituseks väljastati poliis nr CH108C1138247. Poliisi kohaselt oli kindlustusvõtjaks OÜ EREPEX (kindlustusvõtja), kindlustatuks aktsiaselts Eston Ehitus (kindlustatu), kindlustussummaks 74 451 krooni, kindlustusobjektiks kindlustusvõtja kohustused kindlustatu ees, mis tulenesid 26.02.2008 sõlmitud ehituse alltöövõtulepingu nr 39/06-11 järgsetest garantiiaegsetest kohustustest, ning kindlustusperioodiks 01.08.2008 07.11.2010. Kindlustuslepingu lahutamatuks osaks olid hageja garantiikindlustuse üldtingimused. 27.03.2009 esitas kindlustatu hagejale nõude kindlustuslepingust tulenevate kohustuste täitmiseks summas 66 717 krooni. Nõuded tulenesid kindlustusvõtja poolt ehituse alltöövõtulepingu nr 39/06-11 kohaselt teostamata garantiiremondi töödest Pärnus Ülejõe Selveris. Nõudes märgitud kindlustusvõtja kohustuse täitmata jätmine tunnistati hageja poolt kindlustusjuhtumiks ning hageja tasus 08.05.2009 kindlustatule kindlustushüvitise summas 66 717 krooni. 13.05.2009 esitas hageja kindlustusvõtja äriregistrijärgsele aadressile nõude väljamakstud kindlustushüvitise tagastamiseks. Kindlustusvõtja ei asunud nõuet täitma. 25.06.2009 algatati OÜ EREPEX pankrotimenetlus, kus hageja esitas 24.07.2009 ajutisele pankrotihaldurile nõudeavalduse kindlustuslepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Pankrotihalduri poolt kohustust ei täidetud. Kindlustuslepingu täitmise tagamiseks sõlmisid pooled 01.08.2008 käenduslepingu nr 080801/1 (käendusleping), mille punkti 1 järgi kohustus käendaja vastutama hageja ees kindlustuslepingust tulenevate kindlustusvõtja kohustuste kohase täitmise eest solidaarselt võlgnikuga. Hageja esitas 20.10.2009 käenduslepingu alusel nõude kostja vastu, kuid kostja ei asunud nõuet täitma. Tulenevalt käenduslepingust nõuab hageja kostjalt summa 66 717 krooni tasumist. Kindlustuslepingu poliisi punkti 11 kohaselt kohustus kindlustusvõtja 5 päeva jooksul, alates vastavasisulise teate saamisest, kindlustusandjale tagasi maksma kindlustatule hüvitatud summa. Tagasimaksega viivituse korral kohustus kindlustusvõtja tasuma viivist 1% kuid mitte vähem kui 500 krooni päevas. Kuna kindlustusvõtja ei täitnud hageja tagasinõuet õigeaegselt, on kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenevalt kohustatud tasuma võlgnevuse summas 66 717 krooni eest perioodil 01.06.2009 - 30.11.2009 (183 päeva) viivist summas 122 092 krooni (66 717 x 0,01 x 183). Hageja vähendas viivisenõuet 66 717 kroonini. Hageja luges viivise arvestamise perioodi alguseks kindlustusvõtjale 13.05.2009 edastatud tagasinõudes toodud tasumise tähtpäevale 31.05.2009 järgneva päeva. Kostja on kindlustusvõtja poolt garantiitööde teostamata jätmist kindlustusvõtja esindajana ise kinnitanud oma vastuses kindlustatud isikule, märkides 16.03.2009 vastuses, et kindlustusvõtja ei ole võimeline täitma oma garantiikohustusi ning nimetatud kohustuse täitmise kulud katab garantiikindlustus. Kostja on seega ise kinnitanud oma garantiikohustuste täitmata jätmist ning seega kindlustuslepingus kokkulepitud kindlustusjuhtumi saabumist. Kostja ei ole tõendanud, et tema enda antud kinnitus kindlustusjuhtumi saabumise kohta oleks
2(7)
Tsiviilasi nr: 2-09-64566 ebakorrektne või kindlustusvõtja oleks oma kindlustusobjektiks olnud garantiikohustused täitnud. Kindlustatu poolt 27.03.2009 hagejale esitatud avaldus sisaldas AS-i JP EHITUS poolt teostatavate tööde summat 62 960 krooni, millele lisandus käibemaks. Esialgne kalkulatsioon koostati summale 62 960 krooni ilma käibemaksuta. Pärast tööde teostamist 24.04.2009 esitati arve nr 116 summas 66 717,20 krooni, milles sisaldus käibemaks 18%. Seega õnnestus aktsiaseltsil JP EHITUS garantiitööd teostada soodsamalt, kui kalkulatsioonis ning kindlustatu 27.03.2009 avalduses märgitud. Hageja hüvitas kindlustatule tegelikult teostatud tööde maksumuse summas 66 717,20 krooni. Hageja vähendas viivise nõuet juba hagiavalduses ning selle veelkordne vähendamine ei ole põhjendatud. Hageja märkis, et 13.05.2009 ja 24.07.2009 tagasinõuded kindlustusvõtjale ja kostjale 20.10.2009 on edastatud tähitud postiga. Kostja vastuväited
2.Kostja ei tunnistanud hagi ja vaidles sellele vastu. Kostja ei ole saanud hageja 13.05.2009 nõuet väljamakstud kindlustushüvitise tagastamiseks, vaid tutvus sellega esmakordselt kohtudokumentidega tutvudes. Hageja ei ole vastavalt kindlustuspoliisi punktile 10 esitanud ühtegi tõendit kindlustusjuhtumi toimumise kohta. Samuti puuduvad tõendid kahjusumma arvestamise kohta. Hageja on esitanud üksnes koopia kindlustatu 27.03.2009 nõudest 62 960 krooni tasumise kohta ning koopia maksekorraldusest, mille kohaselt on hageja tasunud kindlustatule 66 717 krooni. Seega ei ühti isegi nimetatud summad. Kui hageja nõuab kostjalt kindlustuslepingu alusel kindlustatule väljamakstud raha, siis peab ta esmalt tõendama, et nimetatud summa väljamaksmine oli põhjendatud. Hageja ei ole oma nõuet tõendanud. Kostja palus kohtul viivist vähendada kuni VÕS §-s 113 sätestatud suuruseni. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus tegi 20.05.2010 otsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 66 717 krooni ja viivise 66 717 krooni. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda. Kohtuotsuse kohaselt ei ole vaidlust selles, et hageja ja OÜ EREPEX sõlmisid 01.08.2008 kindlustuslepingu, millega kindlustati OÜ EREPEX kohustused aktsiaseltsi Eston Ehitus ees summas 74 451 krooni, mis tulenesid 26.02.2008 sõlmitud ehituse alltöövõtulepingu nr 39/0611 järgsetest garantiiaegsetest kohustustest. Kohus leidis, et kostja vastuväited, mille kohaselt kindlustuslepinguga ettenähtud kindlustusjuhtumi toimumine ei ole tõendatud ja hageja poolt AS-le Eston Ehitus 66 717 krooni tasumine ei ole põhjendatud, on ümber lükatud hageja poolt esitatud tõenditega. Kindlustuslepingu sõlmimise tõendamiseks hageja poolt välja antud garantiikindlustuspoliisi nr CH108C1138247 punkti 7 kohaselt on kindlustusjuhtumiks kindlustusperioodil (01.08.2008-07.11.2010 – poliisi p 6) aset leidnud garantiikindlustuse objektiks olevate kohustuste täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine kindlustusvõtja poolt kindlustatu ees. Kindlustusjuhtum loetakse saabunuks, kui kindlustusvõtja pole kindlustuse objektiks olevat kohustust kindlustatu ees täitnud 30 päeva jooksul, arvates kohustuse tekkimise päevast. Poliisi p-i 10 kohaselt hüvitatakse kahju kindlustusandja poolt kindlustatule pärast seda, kui kindlustusvõtja kohustus kindlustatu ees on käesolevate tingimuste kohaselt tõendatud ja vastav kohustuse mittetäitmine kindlustusvõtja poolt on tunnistatud kindlustusjuhtumiks. Kindlustusandja maksab kindlustushüvituse kindlustatule välja 15 päeva jooksul peale kindlustusjuhtumi saabumist. Aktsiaselts Eston Ehitus pöördus 09.03.2009 OÜ EREPEX poole, kelle seaduslikuks esindajaks oli kostja, nõudega esitada vastavalt 26.02.2008 ehituse alltöövõtulepingu nr 39/06-11 punktile 9.7 Pärnu Ülejõe Selveri ehitusgarantii alusel teostatavate tööde ajagraafik. Kostja OÜ EREPEX juhatuse liikmena teatas 16.03.2009 AS-le Eston Ehitus, et ei ole võimeline täitma garantiikohustusi, kuna
3(7)
Tsiviilasi nr: 2-09-64566 osaühing EREPEX on pankrotieelses seisundis ega tohi seetõttu enam mingeid lisakulutusi teha. Garantiikohustustest tulenevad kulud katab garantiikindlustus. AS Eston Ehitus esitas 27.03.2009 hagejale avalduse lugeda vastavalt garantiikindlustuspoliisile nr CH108C1138247 kindlustusvõtja kohustuste mittetäitmine tõendatuks ja hüvitada kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju summas 62 960 krooni, millele lisandub käibemaks. AS-i Eston Ehitus 29.04.2009 kirja kohaselt hagejale 01.04.2009 e-postiga saadetud vastuses tunnistas hageja antud olukorra kindlustusjuhtumiks ning andis nõusoleku tekkinud kahjude hüvitamiseks peale tööde teostamist. Ventilatsioonisüsteemi puudutavad garantiitööd Ülejõe Selveris teostas OÜ EREPEX asemel AS JP EHITUS, kes esitas AS-le Eston Ehitus 24.04.2009 arve summas 66 717,20 krooni koos käibemaksuga. Maksekorraldusest nähtuvalt maksis hageja 08.05.2009 AS-le Eston Ehitus välja 66 717 krooni. Eespool nimetatud tõenditega on piisavalt tõendatud nii kindlustuslepingus ettenähtud kindlustusjuhtum kui selle alusel väljamakstud kindlustushüvitise suurus ja selle põhjendatus. Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Kindlustuspoliisi punkti 11 kohaselt on kindlustusvõtja pärast kindlustusandja poolt kindlustushüvitise väljamaksmist kohustatud 5 päeva jooksul, alates kindlustusandja poolt vastavasisulise teate saatmist, kindlustusandjale tagasi maksma kindlustatule hüvitatud summa. Tähtajaliselt täitmata kohustuse viivise suurus, mis kuulub kindlustusvõtja poolt kindlustusandjale tasumisele, on 1,0% päevas, kuid mitte vähem kui 500 krooni päevas. Hageja pöördus 13.05.2009 OÜ EREPEX poole kindlustushüvitise summas 66 717 krooni tagastamiseks ning käsitluskulude summas 3000 krooni tasumiseks. Sarnane nõue esitati 24.07.2009 OÜ EREPEX ajutisele pankrotihaldurile M. Krupile. Hagiavalduse kohaselt ei ole kindlustushüvitist hagejale tagastatud. Kostja ei ole seda asjaolu vaidlustanud. Vaidlust ei ole, et poolte vahel 01.08.20008 sõlmitud käenduslepinguga nr 080801/1 kohustus kostja vastutama hageja ees garantiikindlustuspoliisist nr CH108C1138247 tulenevate OÜ EREPEX kohustuste kohase täitmise eest solidaarselt võlgnikuga. Kohus lähtus viivise väljamõistmisel VÕS § 76 lg-st 1, §-st 100, § 101 lg-st 1 ja § 113 lg-st 1 ja nõustus hagejaga, et kuna hageja vähendas viivist summas 122 092 krooni summani 66 717 krooni, s.o peaaegu poole võrra, puudub alus viivise täiendavaks vähendamiseks. Kohus arvestas, et kostja, olles samaaegselt OÜ EREPEX kui kindlustusvõtja seaduslik esindaja, oleks pidanud tegutsema kindlustusjuhtumi kiiremaks lahendamiseks (poliisi p 9) ja sellega tema vastu suunatud võimalike nõuete suuruse vähendamiseks, kuid ta ei teinud seda. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse kostja, kes palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja leiab, et need dokumendid, mille alusel luges maakohus kindlustusjuhtumi tuvastatuks, seda ei tõenda. Üheski dokumendis ei ole käsitletud, milles seisnesid väidetavad puudused, mis tingisid garantii alusel nõude esitamise ja kas nimetatud tööde maksumus on kindlustatu poolt väidetud suurus. Välistatud pole, et garantiitööde nime all on teostatud ka muid täiendavaid töid. Asjaolu, et kindlustusvõtja saatis 16.03.2009 kindlustatule kirja, milles teatas ettevõtte maksejõuetusest ja asjaolust, et ei suuda lepingulisi garantiikohustusi täita, ei tõenda kuidagi seda, et kindlustusvõtja oleks nõustunud konkreetsete töövõtulepingust tulenevate puuduste või defektidega. Asjaolu, et hageja on kindlustatu nõude lugenud kindlustusjuhtumiks, ei tõenda käendusjuhtumi toimumist. Käenduse kui aktsessoorse tagatise puhul peab võlausaldaja suutma tõendada, kas ehituse töövõtulepingu rikkumine, garantiitööde tegemise vajadus, on tegelikkuses ka toimunud. Nimetatud asjaolu pole tõendatud. Hageja käitumine kostja kui käendaja suhtes on äärmiselt pahatahtlik, kuna hageja pole kordagi teavitanud kostjat käenduslepingu alusel nõude esitamisest. Hageja viidatud kirja
4(7)
Tsiviilasi nr: 2-09-64566 pole kostja kunagi saanud. Kindlustusvõtja pankroti väljakuulutamisel kostja kui juhatuse liikme volitused lõppesid ja ta pole teadlik nõuetest või kirjadest, mida hageja on pankrotihaldurile esitanud. Kui hageja oleks käitunud kostja suhtes korrektselt ja teatanud koheselt kindlustussumma väljamaksmisest, oleks kostjal olnud võimalus vältida nii viiviseid kui ka sissenõudmisega seotud kulusid. Hageja poolt nõutud viivis on asjaolusid arvestades ebamõistlikult suur. Kohatu on kohtu seisukoht, et kuna hageja on viiviseid juba vähendanud pea poole võrra, siis puudub alus nende vähendamiseks. Viivise määr oli 1% päevas ja hagiavalduse esitamise seisuga oli viivise summa kogunenud põhivõlaga võrreldes kahekordseks. Viivise vähendamisel peab kohus arvestama ka lepingupoolte käitumist, viivise määra suurust ja viiviste ajaperioodi, mitte ainult viivise lõppsumma suurust. Samuti tuleb arvestada, et hageja on kindlustusselts, kes lõppkokkuvõttes ei kanna mingisugust kahju. Põhinõue katab kindlustusandja kulud ning lisaks on kindlustusvõtja tasunud kindlustusmakseid. Kostja arvates tuleb arvestada ka asjaoluga, et kindlustusvõtja pankrot kuulutati välja 03.08.2009 ehk vähem kui kolm kuud pärast hageja poolt kindlustushüvitise väljamaksmist. Vastavalt PankrS § 35 lg 1 p 6 lõpetatakse pankroti väljakuulutamisel intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. Seega oleks hagejal õigus viiviseid nõuda üksnes ajavahemiku eest põhivõlgnikule nõudest teatamisest kuni põhivõlgniku pankroti väljakuulutamiseni. Hageja tõendite alusel pole selgelt tuvastatav, millal hageja põhivõlgnikule vastava nõude saatis ja kas see on põhivõlgnikule ka kätte toimetatud. Kostja palus kohtul viivist vähendada kuni VÕS § 113 sätestatud suuruseni. 29.03.2010 on hageja esitanud kohtule vastuse kostja vastusele ning täiendavad tõendid, kuid kostjale pole neid edastatud. Kohus on oluliselt rikkunud tsiviilkohtumenetluse olulisi põhimõtteid poolte võrdse kohtlemise osas. Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
7.Maakohus tuvastas tsiviilasjas kogutud tõendite alusel õigesti garantiijuhtumi esinemise. Toimikumaterjalidest nähtuvalt saadeti kostjale kui OÜ Erepex esindajale 9.03.2009.a e- kiri, millele oli lisatud garantiitööde tegemise nõue koos probleemide üksikasjaliku kirjeldusega ning AS-i JP Ehitus poolt tuvastatud puuduste nimekiri koos puuduste likvideerimise maksumusega (vt t lk 50 jj). Selles kirjas hoiatati, et juhul, kui puudusi ei likvideerita, tellitakse garantiitööd AS-lt JP Ehitus, kes koostas juba probleemide kirjelduse ning lisas probleemide kõrvaldamiseks vajalike tööde loetelu ja tööde maksumuse. Pretensiooni saatmise kaaskirjast (t lk 50) nähtub, et kirjale oli lisatud ka puuduste kirjeldus, puuduste kõrvaldamiseks vajalike tööde loetelu ning tööde maksumus. Sellele pöördumisele vastuseks teatas kostja Erepex OÜ juhatuse liikmena, et Erepex OÜ ei ole võimeline täitma ehituse alltöövõtulepingust tulenevaid garantiikohustusi ning et garantiikohustustest tulenevad kulud katab garantiikindlustus (vt t lk 53). Nimetatud kahe kirja alusel tuleb tuvastatuks lugeda, et OÜ-d Erepex ja kostjat informeeriti üksikasjalikult garantiiprobleemidest ning probleemide kõrvaldamise maksumusest, ning et kostja kinnitas, et tema probleeme ei
5(7)
Tsiviilasi nr: 2-09-64566 likvideeri. Kuivõrd kostjale saadeti üksikasjalik puuduste, nende kõrvaldamiseks vajalike tööde ja tööde maksumuse nimekiri ning kostja (OÜ Erepex juhatuse liikmena) kinnitas, et kulud kantakse garantiikindlustuse arvelt, ning puuduste, tööde ega maksumuse osas vastuväiteid ei esitanud, tuleb lugeda tõendatuks, et esinesid garantii alla käivad puudused, mille kõrvaldamiseks pidi algselt kuluma 62 690 krooni (ilma käibemaksuta), kuid millele kulus tegelikult üksnes 66 717 krooni (koos käibemaksuga). Sellist järeldust toetab ka asjaolu, et kostja, kes oli ehitustööde ja garantiiprobleemide ilmnemise ajal töid teostanud ühingu juhatuse liige, ei esitanud ei maakohtus ega ka apellatsioonikohtus ühtegi vastuväidet, mis võiks eespool toodud järelduse kahtluse alla seada. Garantiitööde teostamist kinnitasid asjaosalised, samuti tõendab seda toimikus olev maksekorraldus, millelt nähtub garantiitööde eest tasumine (t lk 13).
8.Tõele ei vasta apellandi väide, et maakohus ei edastanud talle hageja poolt 29.03.2010.a esitatud täiendavaid seisukohti ja tõendeid. Toimikust nähtuvalt (vt t lk 60) saatis maakohus kostjale kohtumääruse ja hageja täiendavad seisukohad. Kostja saatis kohtule kättesaamiskinnituse (t lk 60).
9.Hageja esitas koos hagiavaldusega maakohtule koopiad kirjadest, mille hageja saatis nii Erepex OÜ-le, Erepex OÜ pankrotihaldurile kui ka kostjale (kahele aadressile). Maakohtu menetluses väitis kostja üksnes seda, et tema isiklikult temale kui käendajale saadetud kirju saanud ei ole ning sai need esmalt koos hagiavaldusega. Vastuväite, et ka põhivõlgnik kirju ei saanud, esitas kostja esmakordselt alles ringkonnakohtus, mistõttu jätab ringkonnakohus selle vastuväite TsMS § 652 lg 3 alusel arvestamata. Maakohus leidis õigesti, et hagi tuleb rahuldada ka viiviste osas. Viiviseid ei saa käsitleda võla sissenõudmiseks tehtud kulutustena. Isegi siis, kui lähtuda sellest, et kostja sai nõude esitamisest teada alles kohtumenetluse käigus, vaidles kostja nõudele vastu ja ei ole nõuet tänaseni rahuldanud. Maakohus lähtus viivise vähendamise taotluse lahendamisel õigesti sellest, et hageja vähendas viivist juba ca poole võrra. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mis annaksid viivise täiendavaks vähendamiseks aluse. Kostja väide, et viivis on suur, viivise vähendamiseks iseenesest veel alust ei anna. Ka see kostja vastuväide, et 03.08.2009.a kuulutati välja põhivõlgniku pankrot ja pankroti väljakuulutamisega viiviste arvestamine lõpetatakse, ei anna alust viivise vähendamiseks, sest see kehtib põhivõlgniku suhtes. Kui käendaja ei täida käenduslepingust tulenevat kohustust, vastutab ta ka viivise tasumise kohustuse eest. Sellist seisukohta on väljendatud ka õigusemõistmises (vt RKTKo 3-2-1-121-10). Eespool toodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.
Menetluskulude jaotus
10.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus
6(7)
Tsiviilasi nr: 2-09-64566 esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Ulvi Loonurm
Kaupo Paal
Malle Seppik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.