Võlaõigus › Muud

2-10-35248 või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse sisu Hagiavalduse kohaselt ostis hageja 14.04.2009.a. Narva kauplusest Diivaniparadiis OÜ rotangmööbli komplekti hinnaga 10 669 krooni. 10.03.2010.a. pöördus hageja kostja poole avaldusega komplektil ilmnenud defektide tõttu tagastada raha. 11.03.2010.a. keeldus müüja esindaja peale komplekti visuaalset vaatlust raha tagastamast, põhjendades seda sellega, et mööbel on ideaalses korras, sest esitatud pretensioonid puudutavad rotangväätide sissepunutud otsi, mis ei ole defekt vaid punumise tehnoloogia vajalik nõue. Hageja pöördus Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo OÜ-sse, vastavalt ekspertaktile nr 220 on mööblit kasutatud vastavalt otstarbele, ruumisisene temperatuur ja õhuniiskus on normi piires, mööbliesemed on paigutatud ruumis küttekehadest piisavas kauguses ning otseste päikesekiirte toimemõjust kaitstud alal. Tuvastatud defektid: rotangväätide laiaulatuslikud lagunemisjäljed diivanil, tugitoolil ja laual – pragunemisjäljed, mõranemisjäljed, murdejäljed, killendid, kohati puuuduvad fragmendid; defekt ilmneb nii funktsionaalset koormust kandvate detailide väliskülje- ja sisekülje pindadel, kui ka dekoratiivse otstarbega detailidel, nt seljatoe ja käetoe ääristustel; defekt ilmneb suuremas osas rotangväätide paindekumerustes. Ekspertiisi käigus on tuvastatud üle 100 väädi kahjustuskoha. Väljapudenenud rotangväätide fragmentide vaatlusel on tehtud järeldus, et rotangväät on madala kvaliteediga – kuiv, rabe, kalduvusega kihistumisele. Sissepunuvate väätide otsad paljudes kohtades ei põkku, kaldudes kõrvale kuni 0,8 cm võrra. Ekspert tuli järeldusele, et defektid kuuluvad tootmisdefektide liiki – ebakvaliteetse materjali kasutamise tagajärg, punutise tehnoloogia rikkumine. 01.04.2010.a. pöördus hageja uuesti kostja poole avaldusega ebakvaliteetse kauba maksumuse tagastamiseks. 07.04.2010.a. palus kostja hagejal üle anda mööbel ekspertiisi tegemiseks. 08.04.2010.a. andis hageja mööbli kostjale ekspertiisiks. Vastavalt Jaanus Pihlegas&Co ekspertiisiaktile ei ole põhjust raha tagasisaamiseks. Hageja ei nõustu ekspert Jaanus Pihelgas&Co arvamusega, et vaatamata sellele, et „rotangväätide pragunemist on paljudes kohtades, kuna need pole katkenud, ei mõjuta see konstruktsiooni ja ekspluatatsiooni“ – mööblit soetatakse mitte üheks aastaks ning see peab olema sellise kvaliteediga, mis tagaks pikaajalise ekspluatatsiooni. Hageja ei nõustu ka eksperdi arvamusega, et vaatamata sellele, et „rotangväätide jätkuotsad on paljudes kohtades nähtavad, pole ideaalselt kohakuti ja veidi eendunud“, ei sega mugavat kasutamist. Hageja arvab, et sellise hinnaklassi mööbel peab olema mitte ainult ekspluatatsiooniks kõlbulik, vaid ka ilusa ning esteetilise välisilmega. Hageja ei ole nõus ka sellega, et vaatamata sellele, et „tugitooli istmeosa tagumine parempoolne bambukist tugi ei olnud fikseeritud naela või kruviga, mis mingil hetkel on murdunud“ ekspert ei tuvastanud tootmisdefekti. Ekspert ei tuvastanud polstririide defekte viidates, et kasutatud kangas kuulub odavamasse hinnaklassi. Hageja peab seda samuti kvaliteedile mittevastavaks. Hageja ei nõustu ka ekspert Jaanus Pihelga&Co järeldusega, et „rotangväätide väljakukkumist ja pudenemist ei tuvastatud“, nimetatud fragmendid olid hageja poolt esitatud ekspertiisiks Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo OÜ-le ning on akti juurde lisatud. 07.05.2010.a. kostja keeldus hageja ebakvaliteetse kauba eest raha tagasisaamise nõuet täitmast. Hageja palub välja nõuda kostjalt ebakvaliteetse mööbli maksumus summas 10 669 krooni ja ekspertiisi maksumus 2 208 krooni. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista. Hageja 10.03.2010. a. pretensiooni kohaselt ilmnes mööblikomplektil järgmine väidetav puudus „Diivanite sisepunutis hakkas pudenema ja välja langema“. Ekspert Jaanus Pihelgase 30.04.2010. a. ekspertiisiakti nr 93 punkti 3.1. kohaselt hageja poolt ostetud mööblikomplektil rotangiväätide lagunemis- ja väljalangemisjälgi ei esine. Jaanus Pihelgase ekspertiisiakti kohaselt tuleb rotangiväätide mõningast pragunemist pidada vitspunutistele üldiselt

2-10-35248 omaseks nähtuseks, mida ei saa ühelgi juhul lugeda ostetud asja puuduseks. Mööbli kasutusomadusi rotangiväätide loomulik pragunemine ei mõjuta. Küll võib rotangmööbli kasutusomadusi mõjutada ning mööbli lagunemist põhjustada selle liiga intensiivne ekspluatatsioon, sh mööbli sagedane allutamine suurtele raskustele, mille tulemusena annavad ühenduskohad järgi, mööbel hakkab nagisema ning tekivad lõtkud. Nimetatud asjaolude tõttu ei tohi rotangmööblit sarnaselt muu mööbliga üle koormata. Rotangmööbli loomulikke omadusi (sh loomulikku pragunemist, mis kasutusomadusi ei mõjuta) tuleb selgelt eristada liiga intensiivsest ekspluatatsioonist ja ülekoormusest tekkinud vigastustest. Antud rotangmööblit on 11 kuu jooksul, mil ta oli hageja valduses, Jaanus Pihelgase ekspertiisiaktist nähtuvalt intensiivselt ekspluateeritud (nt mööblipatjade kuju on muutnud vormi jne). Jaanus Pihelgase 30.04.2010. a. ekspertiisiaktis märgitud rotangväätide mõningast ebaühtlust, nende erinevat jämedust või asjaolu, et rotangpunutise jätkuotsad ei ole ideaalselt kohakuti, ei saa samuti käsitleda rotangmööbli puudusena. Naturaalsest ning looduslikust materjalist käsitööna valmistatud rotangmööbli viimistlus ongi erinev näiteks polürotangist (plastmassist rotangpuitu imiteeriv materjal) tööstuslikult valmistatud mööbli viimistlusest, mille puhul kõik punutises kasutatud väädid on sama jämedusega, ühtlased ja ideaalselt kohakuti. Seevastu on aga naturaalse rotangi kasutusmugavus kunstmaterjalist polürotangiga võrreldes oluliselt suurem. Käsitöö ja tööstuslikult valmistatud toodete teatavad viimistluserinevused on niivõrd loomulikud ja tavapärased, et nad ei kujuta endast mööbli defekte ega mõjuta negatiivselt selle kasutusomadusi. Samal põhjusel ei saa aktsepteerida hageja pretensioone seoses mööbli puitkarkassi väidetava viimistlemata jätmise, diivani padjakatete õmbluste ja värvusega, isegi kui neid tõepoolest pidada müüdud asja lepingutingimustele mittevastavuseks. Nimetatud asjaolud ei saanud olla hageja eest varjatud ega „ilmneda“ alles 11 kuu möödumisel. Kostja peab vajalikuks rõhutada, et hagejale üleantud mööblikomplekt oli nii välisviimistluselt kui kasutusomadustelt identne kostja Narva kaupluses eksponeeritud näidismööblikomplektiga, mistõttu puudub alus arvata (eriti arvestades asjaolu, et hageja 11 kuu jooksul mööblikomplekti viimistluslahenduste suhtes pretensioone ei esitanud), et hageja oleks juba algselt saanud kostjalt hageja soovidele või vajadustele mittevastava asja. Jaanus Pihelgase 30.04.2010 a. ekspertiisiaktis osutatakse ka veel kolme kinnituskruvi puudumisele ja ühe kinnituskruvi murdumisele. Kostja nõustub, et nimetatud asjaolusid võib käsitleda mööbli puudustena, kuid juhib tähelepanu, et kruvide väljatulek või murdumine viitavadki tüüpveana mööbli ülekoormamisele. Võttes arvesse, et kruvide puudumine takistab tõepoolest mööbli kasutamist, on enam kui tõenäoline, et nimetatud puudus ei olnud mööblil olemas selle üleandmise ajal hagejale, vaid on tekkinud hiljem, mööbli hageja-poolse ekspluatatsiooni tulemusena. Eeltoodust hoolimata avaldas kostja oma 06.05.2010. a. vastuses valmisolekut puuduvad kruvid vastutulekuna hagejale asendada. Hageja ei võtnud kostja ettepanekut vastu. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Vaidlust ei ole, et hageja ostis kostjalt rotangmööblikomplekti hinnaga 10 669 krooni (t.l. 5-6). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 ja 4 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Pooled ei vaidle, et 10.03.2010.a. pöördus hageja kostja poole avaldusega mööblikomplektil ilmnenud defektide tõttu tagastada raha (t.l. 7-8).

2-10-35248 VÕS 223 lg 3 järgi võib ostja müüjapoole müügilepingu olulise rikkumise korral lepingust taganeda. VÕS § 116 järgi võib lepingupool lepingust taganeda. VÕS § 188 lg 1 alusel lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 188 lg 2 sätestab, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Kohus tuvastas, et 10.03.2010.a. avaldusega tagastada talle mööblikomplekti maksumus on hageja selgelt väljendanud soovi müügilepingust taganeda. Puudustena on hageja ostjana müüjale nimetanud diivanite sisepunutiste pudenemise ja väljalangemise. Ka 01.04.2010.a. avalduses on hageja palunud talle tagastada mööblikomplekti maksumus ja ekspertiisi tasu 2 208 krooni. Vaidlust ei ole, et hageja avalduste alusel kostja hagejale mööblikomplekti maksumust tagastanud ei ole (t.l. 9-10, 13-14, 18-20). Poolte vahel on vaidlus, kas mööblikomplekt vastas lepingutingimustele. Kuid pooled vaidlevad eelkõige selle üle, kas hagejal oli õigus müügilepingust taganeda seoses kostjapoolse müügilepingu olulise rikkumisega, mis lõpetaks pooltevahelise müügilepingu. VÕS § 222 järgi, kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muuhulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga. Vastavalt VÕS § 223 lg 1 kohaselt loetakse müüjat müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Müügilepingu puhul on lepingust taganemine äärmuslik õiguskaitsevahend, mis õigustab end siis, kui muud vahendid (hinna alandamine, asja parandamine) ei ole tulemust andnud. VÕS § 223 järgi võib ostja müügilepingust taganeda vaid juhul, kui tegemist on olulise lepingurikkumisega, s.o. asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Hageja leiab, et mööblikomplekt ei vasta lepingutingimustele ja seda ei ole võimalik parandada. Vaidlust ei ole, et hageja ei ole nõustunud, et kostja parandaks mööblit selliselt, et paigaldaks puuduvad kruvid (t.l. 25-26). VÕS § 217 lg 1 järgi ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. VÕS § 217 lg 2 p 6 kohaselt asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tarbijalemüügi puhul ei ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ja arvestades asja müüja, tootja, varasema müüja või muu

2-10-35248 vahendaja poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja reklaamimisel või etikettidel. VÕS § 218 lg 2 sätestab, et tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Pooled ei vaidle, et hageja esitas kostjale esmakordselt pretensiooni mööblikomplekti kohta 10.03.2010 s.o. ligikaudu 11 kuud peale asja üleandmist. Seega käesolevas asjas puudub alus eeldada, et mööblikomplektil oleksid ilmnenud hageja väidetud puudused – diivanite sisepunutiste pudenemine ja väljalangemine - asja üleandmise ajal. Kohus leiab, et mööbli ostmisel eeldab mõistlik ostja seda, et mööbli kvaliteet võimaldab seda igapäevaselt ostjale ebamugavust tekitamata kasutada ning mööbli esteetiline väljanägemine vastaks seda liiki mööbli tavaliselt omasele kvaliteedile. Vaidlust ei ole ja Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo OÜ ekspertaktist nr 220 nähtub, et mööblit on kasutatud vastavalt otstarbele, ruumisisene temperatuur ja õhuniiskus on normi piires, mööbliesemed on paigutatud ruumis küttekehadest piisavas kauguses ning otseste päikesekiirte toimemõjust kaitstud alal. Vaidlust ei ole, et rotangmööblit on 11 kuu jooksul, mil ta oli hageja valduses ja, mis nähtub ka Jaanus Pihelgase ekspertiisiaktist intensiivselt ekspluateeritud s.o. pooled ei vaidle, et diivanit on kasutatud loomulikul viisil istumiseks ja lamamiseks. Kostja väide, et rotangmööbli kasutusomadusi võib mõjutada ning mööbli lagunemist põhjustada liiga intensiivne ekspluatatsioon, sh mööbli sagedane allutamine suurtele raskustele, mille tulemusena annavad ühenduskohad järgi, mööbel hakkab nagisema ning tekivad lõtkud, ei ole asjakohane, pooled ei vaidle rotangmööblit kui iga teise mööbli võimaliku ülekoormamise üle. Kohus tuvastas, nii Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo OÜ ekspertiisiaktis nr 220, mis teostatud 18.03.2010.a. (t.l. 17) on tuvastatud rotangväätide pragunemisjäljed, mõranemisjäljed, murdejäljed, mis ilmnevad nii funktsionaalset koormust kandvate detailide väliskülje- ja sisekülje pindadel, kui ka dekoratiivse otstarbega detailidel, nt seljatoe ja käetoe ääristustel kui OÜ Jaanus Pihlgas&Co ekspertiisiaktis nr 93 (t.l. 21-24) on tuvastatud rotangväätide pragunemist paljudes kohtades. Ekspert Jaanus Pihelgase 30.04.2010. a. ekspertiisiakti nr 93 punkti 3.1. kohaselt hageja poolt ostetud mööblikomplektil rotangiväätide lagunemis- ja väljalangemisjälgi ei esine. Seega OÜ Jaanus Pihelgas&Co ekspertiisiaktiga on ümber lükatud Nora Kasemaa ekspertiisibüroo OÜ väide, et rotangväädid on lagunenud, vaidlust ei ole, et rotangväädid ei ole katkenud ja kohus vaadeldes kohtule esitatud fotosid mööblist nõustub OÜ Jaanus Pihlegas&Co ekspertiisi järeldusega, et rotangväätide pragunemine ei mõjuta mööbli konstruktsiooni ja ekspluatatsiooni. Samuti on veenvalt põhjendatud, et vitspunutiste (rotangmööbli) pragunemine on tavapärane. Vaidlust ei ole, et rotangmööbel, mille hageja soetas, on käsitööna valmistatud Indoneesias. Jaanus Pihelgas&Co ekspertiisiga on veenvalt põhjendatud, et mööblikomplekt kuulub madalama hinna kategooria klassi, kus on kasutatud hinnaklassile vastavaid materjale. Seega ka Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo OÜ järeldus, et rotangväät on madala kvaliteediga ei ole vastuolus teise ekspertiisiga. Kuid hageja ei ole tõendanud, et konkreetselt tema ostetud mööbel erineb samalaadsest rotangmööblist seoses mööblile mitteomase kvaliteedi tõttu. Jaanus Pihelgase 30.04.2010. a. ekspertiisiaktis märgitud rotangväätide mõningast ebaühtlust, nende erinevat jämedust või asjaolu, et rotangpunutise jätkuotsad ei ole ideaalselt kohakuti, ei saa samuti käsitleda rotangmööbli puudusena. Naturaalsest ning looduslikust materjalist käsitööna valmistatud rotangmööbli viimistlus on kostja väitel erinev näiteks polürotangist (plastmassist rotangpuitu imiteeriv materjal) tööstuslikult valmistatud mööbli viimistlusest, mille puhul kõik

2-10-35248 punutises kasutatud väädid on sama jämedusega, ühtlased ja ideaalselt kohakuti. Käsitöö ja tööstuslikult valmistatud toodete teatavad viimistluserinevused on loomulikud ja tavapärased, et nad ei kujuta endast mööbli defekte ega mõjuta negatiivselt selle kasutusomadusi. Kostja on veenvalt põhjendanud, et rotangväätide jätkuotste nähtavus ja jätkuotste mittekattuvus on omane ja tavapärane rotangmööblile, mis on valmistatud käsitöönduslikult, kus ei ole etteantud tehnoloogiat ja standardeid. Kuigi hageja ei nõustu Jaanus Pihelgase arvamusega, et vaatamata sellele, et rotangväätide jätkuotsad on paljudes kohtades nähtavad, pole ideaalselt kohakuti ja veidi eendunud, ei sega see mugavat kasutamist. Hageja oma väidet tõendanud ei ole. Kohus leiab, rotangmööbli nelja väädi tükikese lisamisega, mis peaksid tõendama mööbli lagunemist, ei ole tõendatud, et mööbel oleks kaotanud oma esteetilise välimuse või oleks rikutud konstruktsioon. Ka OÜ Jaanus Pihlgas&Co ekspertiisiaktist, mis on tehtud hiljem, s.o. peale vääditükikeste andmist Nora Kasemaa Ekspertiisibüroole, ei ole ekspert tuvastanud, mingite tükkide välja langemist, seega ei ole selge kus kohast need tükid pudenesid, samas on aga kohus veendunud, et mööbli välisilmet ei ole see rikkunud ega muutnud. Hageja ei ole tõendanud, et rotangmööbli rotangväätide pragunemine on edasiselt süveneva iseloomuga. Ekspert Jaanus Pihelgas on leidnud, et rotangväädid on juba oma pingetest vabanenud ja rotangväätide võimalik katkemine ei ole usutav. Seega kohus leiab, et on tõendatud, et rotangiväätide mõningast pragunemist mööblil tulebki pidada vitspunutistele üldiselt omaseks nähtuseks, mida ei saa lugeda ostetud asja puuduseks. Vaidlust ei ole, et mööbli kasutusomadusi rotangiväätide loomulik pragunemine ei ole mõjutanud. Hageja ei ole tõendanud, et mööbli välisilme oleks muutunud selliselt, et see ei ole tavapärane rotangmööblile, arvesse võttes, et tegemist on käsitööna valmistatud mööbliga, mis kuulub madalama hinna kategooria klassi. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on hagejale reklaaminud rotangmööblit kui kõrgema hinnaklassi ja kvaliteediga toodet. Õige on kostja väide, et hageja pretensioonid seoses mööbli puitkarkassi väidetava viimistlemata jätmise, diivani padjakatete õmbluste ja värvusega, ei saanud olla hageja eest varjatud ega ilmneda 11 kuu möödumisel, kuid need asjaolud ei oma asja lahendamisel tähtsust, sest hageja on rotangmööbli mittevastavusele lepingu tingimustele tuginenud vaid diivanite sisepunutise pudenemisele ja välja langemisele. Kohus ei hinda ka poolte väiteid diivanilaua klaasi vigastuste kohta, sest hageja kohtuistungil kinnitanud, et diivanilaua puudustele tuginedes ta ei soovi ja ei ole soovinud müügilepingust taganeda. Lähtudes eeltoodust kohus ei tuvastanud, et hagejale müüdud mööblikomplekt ei vastaks lepingutingimustele, et hagejale müüdud mööbel ei olnud seda liiki rotangmööblile omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada. Seega ei ole tõendatud, et kostja oleks müügilepingut oluliselt rikkunud. Kuna kostja ei ole müügilepingut oluliselt rikkunud, siis ei ole hagejal õigust ka müügilepingust taganeda ja nõuda müüjalt mööblihinna tagastamist. VÕS § 225 alusel ostja võib nõuda müüjalt ka sellise kahju hüvitamist, mis tekkis asjale selle lepingutingimustele mittevastavuse tõttu. VÕS § 128 lg 3 alusel otsene varaline kahju hõlmab ka mõistlikud kulud kahju kindlaks tegemiseks. Kuna kohus ei tuvastanud, et hagejal on õigus müügilepingust taganeda kostjapoolse olulise müügilepingu rikkumisega, sest kohus ei tuvastanud mööblikomplekti mitteavastavust lepingule ja puuduseid, mida ei oleks võimalik parandada ning kostja on avaldanud valmisolekut parandada mööblikomplekt paigaldades puuduvad kruvid, siis ei ole tõendatud ja põhjendatud hageja nõue ekspertiisikulude väljamõistmiseks kostjalt ja hageja nõue kahju hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

2-10-35248 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud tuleb tervikuna hageja kanda.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.