Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (7)

viimane intressimäär, millele lisandub 7% aastas) kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud 27 % kostja J E kanda , 49% solidaarselt kostjate J E ja I E kanda ning 24% hageja K K kanda. Menetlusosalised võivad nõuda Pärnu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt 22.12.2006.a. sõlmisid R G ja kostja J E laenulepingu (laenuleping 1), mille kohta kostja väljastas võlakirja. Võlakirja kohaselt tõendas kostja , et on saanud R G`lt sularahas laenu summas 30 000 krooni tagasimaksetähtajaga 02.02.2007.a., millal pidi tasuma ka intressi 10 000 krooni. Kostja jättis oma kohustused täitmata. R G pöördus korduvalt suuliselt kostja poole laenu tagastamise nõudes, kuid kostja oma kohustusi ei täitnud. 30.09.2008.a. lepinguga R G loovutas nõude antud laenulepingu järgi OÜ-le Secure Invest ja R G teatas kostjale nõude loovutamisest kirjaga. 06.04.2009.a. lepinguga OÜ Secure Invest loovutas nõude hageja K K`le. OÜ Secure Invest teatas kostjale nõude loovutamisest. Antud laenulepingust kostja J E võlgneb hagejale põhivõla 30 000 krooni, intressi perioodi 22.12.2006- 02.02.2007.a. eest 10 000 krooni ja viivise hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Laenulepingu 2 kohaselt kandis OÜ Total Haldus 22.02.2006.a. laenusumma üle kostja I E arvelduskontole Eesti Ühispangas. Laenulepingu järgi pidid kostjad laenu kasutamise eest tasuma intressi 6% laenusummalt kuus s.o. 3600 krooni. Kostjad tasusid laenulepingu 2 tasuda tulnud intresse ebaregulaarselt ning erinevalt kokkulepitust. Kokku tasuti intressimakseid summas 18 000 krooni alljärgnevalt : 27.03.2006.a. 3600 krooni, 26.07.2006.a. 7200 krooni ja 28.09.2006.a. 7200 krooni. OÜ Total Haldus esindaja pöördus korduvalt kostjate poole laenu tagastamise ja lepingu täitmise nõudes. Kostjad võlga ei tasunud. 06.04.2009.a. sõlmisid OÜ Total Haldus ja K K nõudeõiguse loovutamise lepingu ja OÜ Total Haldus loovutas antud laenulepingust tulenevad nõuded K K`le. OÜ Total Haldus teatas nõude loovutamisest kostjatele ning laenulepingu erakorralisest ülesütlemisest. Laenulepingust 2 tulenev võlg on põhivõlg 60 000 krooni, intressid 3600 krooni kuus perioodi 22.02.2006 – 06.04.2009.a. eest 90 000 krooni. Kostjad on tasunud intresse kokku 18 000 krooni, seega on intressi võlgnevus 72 000 krooni, kuid hageja piirdub 11 kuu intressi nõudega summas 39 600 krooni. Lisaks nõuab hageja kostjatelt ebaõnnestunud kompromissläbirääkimiste tõttu kantud õigusabikulude hüvitamist summas 5900 krooni ja viivist hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Seega palub hageja kostjalt J E`lt välja mõista lepingulepingu 1 järgi põhivõla 30 000 krooni, intressi 10 000 krooni ja viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS-is sätestatud määras. Hageja palub kostjatelt J E`lt ja I E lt solidaarselt välja mõista lepingulepingu 2 järgi põhivõla 60 000 krooni , intressi 39 600 krooni, õigusabikulu 5900

2 (7)

krooni ja viivis hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni Menetluskulud jätta kostjate kanda.

VÕS-is sätestatud määras.

Kostjate kirjalikud vastuväited Kostja I E kirjalikus vastuses vaidles hagile vastu. Tema ei ole OÜ-ga Total Haldus kirjalikku ega suulist laenulepingut sõlminud. Laenu väljastamise asjaolude kohta ei oska ta selgitusi anda, kuna kostja J E le oli antud volitus kasutada kostja I E pangakontot ning kostja J E ́le oli väljastatud ka vastav pangakaart. Seega laekusid kostja I E arvelduskontole ka kostja J E isiklikud tasud, samuti kasutas kostja J E temale laekunud raha vastavalt temale laekunud summade piires. Tema J E`le laekunud rahalistest vahenditest ja tehingutest ülevaadet ei omanud ja kasutas vaid temale laekunud töötasu. Tal puudub laenusuhe OÜ-ga Total Haldus. Temale ei ole laenulepingu ,selle ülesütlemise ja nõude loovutamise kohta edastatud ühtegi teadet. Arusaamatu on ka hageja seisukoht intresside suuruse kohta. Kuivõrd kostja ei ole sõlminud laenulepingut ei saa ka olla kokkulepet intresside osas. Intressinõue on täiesti alusetu. Kostja I E palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja J E kirjalikus vastuses hagile leidis, et hagi on osaliselt õige. Võlgnevus R G on tasutud sularahas käest kätte, millele on olemas tunnistaja. Võlgnevus OÜ-le Total Haldus on tasutud osaliselt. Menetluse käik Kohtuistungil hageja jäi esitatud hagi juurde ja palus hagi rahuldada. Kostjalt J E välja mõista laenulepingu 1 järgi põhivõlg 30 000, intress 10 000 krooni, viivis kohtuistungi toimumise kuupäeva seisuga 2880 krooni ja edasine viivis kuni põhivõla tasumiseni. Kostjalt J E`lt ja I E`lt solidaarselt välja mõista laenulepingu 2 järgi põhivõlg 60 000 krooni, intress 39 600 krooni, õigusabikulu 5900 krooni, viivis kohtuistungi toimumise kuupäeva seisuga 5760 krooni ja edasine viivis kuni põhinõude täitmiseni. Kohtuistungil kostja I E vaidles hagile vastu täies ulatuses põhjendusega , et tema ei ole OÜ-lt Total Haldus laenu saanud ja J E`le oli antud volitus tema pangakontot kasutada. Palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Viimasele kohtuistungile 01.12.2010.a. kostja J E ega tema esindaja ei ilmunud. Kostja esitas kohtule taotluse istungi edasilükkamiseks põhjendusega, et on haige esitades kohtule patsiendikaardi 14.11.2010.a. ,millelt nähtub , et tal on kukkumisest peahaav ja õmblused peab eemaldama 7-10 päeva pärast perearsti juures. Kohus jättis asjaarutamise edasilükkamise taotluse rahuldamata , kuna taotlust ei ole põhistatud, esitatud patsiendikaart ei tõenda, et kostja on haige kohtuistungi toimumise päeval 01.12.2010.a. Samuti on eelmisel kohtuistungil kostja vande all üle kuulatud ja kõik menetlustoimingud tehtud ning eelmine kohtuistung lükati edasi põhjusel, et kostja J E soovis saavutada hagejaga kompromissi. Samuti ei takistanud miski kostja esindajat kohtuistungile ilmuda. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas

3 (7)

Kohus kuulanud ära protsessiosalised, kostjad vande all, tunnistajate ütlused ja tutvunud asjas kogutud kirjalike materjalidega leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele 22.12.2006.a. laenulepingu alusel J E vastu täielikult ja 22.02.2006.a. laenulepingu alusel J ja I E vastu osaliselt. VÕS § 396 lg.1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma v. asendatava asja (laen) , laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma v. tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg.1 järgi majandus- v kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. R G ja kostja J E vahel on 22.12.2006.a. sõlmitud laenuleping, mille kohaselt J E kinnitas , et võttis R G võlgu 30 000 krooni kuni 02.02.2007.a. ja kohustub tagasi maksma 40 000 krooni. Raha sai kätte sularahas (tl.140). Tegemist on võlatunnistusega VÕS § 30 lg.1 mõttes. VÕS § 30 lg.1 järgi leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt , et lubadusega luuakse iseseisev kohustus v. millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. R G loovutas laenulepingust tuleneva nõude 30.09.2008.a. OÜ-le Secure Invest (tl.10) ja OÜ Secure Invest loovutas 06.04.2009.a. omakorda laenulepingust tuleneva nõude hageja K K`le (tl.13). Nõude loovutamisest on J E`le teatatud (tl.11,12,14). J E vande all ülekuulamisel väitis, et on raha R G ́le sularahas tagastanud ja sai tagasi ka laenulepingu originaali, mida tal alles ei ole (tl.155 ). Tunnistaja R G kohtuistungil antud ütluste kohaselt on J E temalt saanud laenu kahel korral , üks laen on tagastatud , aga antud laen , mille nõudeõiguse ta loovutas ei ole tagastanud (tl.158). Hageja esitas kohtule 27.07.2010.a. laenulepingu originaali (tl.139-140). Kostja J E ei osanud seletada, miks laenulepingu originaal on hageja käes. VÕS § 96 lg.1 järgi kui võlgnik on kohustuse kohta välja andnud kohustuse olemasolu tõendava dokumendi (võladokument), võib ta kohustuse täitmisele lisaks kviitungile v. selle asemel nõuda võladokumendi tagastamist. Sama paragrahvi lg. 3 järgi kui võladokument on võlgnikule tagastatud, siis eeldatakse, et kohustus on täidetud. Antud juhul võladokumenti kostja J E ei ole. Seega kohus leiab, et kostja J E ei ole tõendatud, et ta on laenu tagasi maksnud ja laen summas 30 000 krooni ning intress vastavalt kokkulepitule summas 10 000 krooni kuulub kostja J E`lt hageja kasuks väljamõistmisele. Hageja nõudel samuti viivis VÕS § 113 lg.1 sätestatud määras. VÕS § 113 lg.1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § -is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. VÕS § 94 lg.1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele v. lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses v. lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja nõuab viivist alates hagi esitamisest s.o. 08.07.2009. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava viimane intressimäär enne 1.juulit 2009.a. oli 1,00%. Kohtuistungi toimumise päevani 01.12.2010.a. on hageja arvestanud viivist 480 päeva eest, 0,02 % (1 + 7= 8% aastas : 365 =0,02% päevas) e. 6 krooni päevas s.o. 6 x 480 = 2880 krooni. Viivis kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga 21.12.2010.a. on 2880 + (20x 6 =120) = 3000 krooni, mis kuulub kostja J E`lt hageja kasuks väljamõistmisele ja edasine viivis VÕS-is sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

4 (7)

OÜ Total Haldus on 22.02.2006.a. kandnud kostja I E arvelduskontole 60 000 krooni selgitusega leping 22.02.2006.a. (tl.15). Hageja väitel on OÜ Total Haldus 22.02.2006.a. sõlminud suulise laenulepingu J E`ga ja I E`ga ja kandnud laenusumma 60 000 krooni kokkuleppel I E arvelduskontole. OÜ Total Haldus on nõude antud laenulepingu järgi loovutanud lepinguga 06.04.2009.a. hageja G K`le (tl.18). Kostja J E vande all antud ütluste kohaselt „ teise laenu andis M L, tema küsis M. L`ilt 30 000 krooni, kes järgmine päev helistas ja pakkus välja , et kannab üle 60 000 krooni ning 30 000 krooni pidi ta pangakontolt välja võtma ja kohe M.L`ile tagastama , mida tema ka tegi. Ülejäänud summa pidi ta tagasi maksma 3000 krooni laenu kuus ja 600 krooni intressi kuus“. Seega laenulepingu sõlmimist kostja J E tunnistab. Laenusumma 60 000 krooni kandis kostja kontole OÜ Total Haldus, kelle juhatuse liige on M L. Seega tuleb lugeda laenu andjaks OÜ Total Haldus ja laenusummaks 60 000 krooni. Kostja J E väited, et sellest summast 30 000 krooni võttis ta pangakontolt välja ja andis M L`ile, ei ole millegagi tõendatud. Tunnistaja M L poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt pole kostjad laenusummat sularahas tagasi maksnud ka osaliselt mitte (tl.159). Kostja J E väited , et maksis kohe tagasi 30 000 krooni ei ole ka usutavad, kuna antud summat ei ole peale raha laekumist pangakontolt välja võetud ja J E ütlused selles osas on vastuolulised. Samal päeval on pangakontolt välja võetud kahel korral 10 000 ja 10 000 krooni s.t. kokku 20 000 krooni (tl.142). Eelistungil 09.06.2010.a. kostja J E seletas, et 60 000 krooni kanti üle ja 30 000 võttis ta arvelt välja ja andis tagasi M L`ile ning 30 000 jäi kontole (tl.131) Peale I E pangakonto väljavõtte esitamist J E kohtuistungil 27.10.2010.a. vande all ärakuulamisel väitis, et kaks korda võttis pangakontolt välja 10 000 krooni ja 10 000 krooni oli tal kodus olemas ning andis M L`ile tagasi kokku 30 000 krooni, mille kohta tõendeid esitada ei ole (tl.156). Seega pole tõendatud , et laenusummast 30 000 krooni on laenuandjale tagastatud ja laenuvõla nõue 60 000 krooni on põhjendatud. Kostja I E väitel tema laenulepingut sõlminud ei ole. Samas on laenuraha kantud tema kontole ja ta on selle raha kontole laekumisest ilmselgelt teadlik , kuna peale raha laekumist samal päeval on ta hulgaliselt ülekandeid teinud s.h. korteriüür KÜ-le Riia 84 summas 4346 krooni, OÜ- le Gabriele Models õppemaks 1400 krooni, AS-le Eesti Energia 833.50 krooni ja AS-le STV 55 krooni, Pärnu Linnavalitsusele 605 krooni (tl.142). Kostja I E vande all antud ütluste kohaselt 22.02.2006.a. ülekandeid tegi ta teades, et kontol on vabad vahendid, teadis , et J E kandis arvele raha laste tarbeks, oli kokkulepe, et kuu alguses kui tuleb tasuda pere arved siis J E kannab raha arvele (tl.157). Samas on OÜ Total Haldus ülekandest selgelt näha, et raha arvele on kandnud OÜ Total Haldus selgitusega „leping 22.02.06“ ,mitte J E (tl.142). Tunnistaja M L poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt võttis temaga laenu saamiseks ühendust J E, kuid hiljem sai ta J ja I E`ga kokku ja kokkuleppel läks raha I E pangakontole (tl.160). J E vande all ärakuulamisel seletas, et laenu võtmisest OÜ-st Total Haldus I E ei teadnud, kuna raha oli aga tema pangakontol siis ta eeldas , et I E on laenust teadlik. Raha oli vaja pere tarbeks (tl.157). Seega on kostjate ja tunnistaja ütlused selles osas erinevad. Samas on laenusumma kantud I E pangakontole ja ta on seda raha kasutanud maksude tasumiseks. Seega kohus leiab, et laenulepingu pooleks on mõlemad kostjad. VÕS § 65 lg.1 järgi kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud) , võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku v. osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt v. igaühelt v. mõnelt neist. VÕS § 65 lg.3 järgi solidaarkohustus tekib samuti siis, kui kohustus on jagamatu. Seega on põhjendatud hagi esitamine solidaarselt mõlema kostja vastu. I E pangakontolt on OÜ-le Total Haldus tehtud tagasimakseid järgnevalt: 27.03.2006.a. 3600 krooni selgitusega I E ülekanne, 26.07.2006.a. 7200 krooni selgitusega J E ülekanne, 28.09.2006.a. 7200 krooni selgitusega J E ülekanne (tl.16, 17, 32,33). Kostja J E kohtuistungil vande all ärakuulamisel väitis, et kokkulepe kohaselt pidi ta laenu saama 3

5 (7)

kuuks ilma intressita ja kui laenu tagasi maksta 3 kuuga ei saanud siis pidi tasuma igakuuliselt tagasi laenu 3000 krooni ja intresse 600 krooni. Tunnistaja M L kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli kokkulepe, et seni kuni laenu tagasi ei maksta tasutakse intresse 3600 krooni kuus (tl.159). Kohus leiab, et kuna tunnistaja on laenuandja juhatuse liige ja hageja elukaaslane , siis tema ütlusi intressi suuruse kohta ei saa arvestada. Kirjalik laenuleping puudub ja kostja J E võtab õigeks intressi 600 krooni kuus , mis on 1% laenusummalt kuus ja 12 % aastas ning mõistlik intressi suurus , siis tuleb lugeda tõendatuks, et poolte vahel oli kokkulepe intressi tasumise kohta 600 krooni kuus, mis on kooskõlas ka VÕS § 397 lg.1 ja 2. Kuna laen on saadud veebruaris 2006.a. ja esimene tagasimakse 3600 krooni on tehtud märtsis 2006.a. siis tuleb lugeda tõendatuks, et pooltel oli intressi maksmise kokkulepe alates laenu saamisest. Seega raha ülekandmisest 22.02.2006 – laenulepingu ülesütlemiseni 06.04.2009.a. on 37 kuud ja 14 päeva , selle aja eest põhjendatud intressinõue 37 x 600 = 22 200 + 14 päeva eest 280 krooni (600: 30 =20 krooni päevas x 14) = 22 480 krooni. OÜ-le Total Haldus on raha tagasi kantud pangakonto kaudu kokku 18 000 krooni. VÕS § 88 lg.8 järgi kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intresse, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste , seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Seega kohus arvestab tasutud summad intressi katteks ja hageja intressinõue on põhjendatud summas 22 480 – 18 000 = 4480 krooni. Vastavalt VÕS § 94 lg.1 ja § 113 lg.1 ja hageja nõudel kuulub kostjatelt väljamõistmisele viivis hagi esitamisest s.o.08.07.2009.a. kuni kohtuotsuse tegemise kuupäevani s.o. 21.12.2010.a. 500 päeva eest, 0,02 % päevas s.o. 12 krooni päevas kokku 12 x 500 = 6000 krooni ja edasine viivis VÕS-is sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuab veel hagi esitamisele eelnenud ebaõnnestunud kompromissläbirääkimiste tõttu kantud õigusabi kulutusi s.o. Advokaadibüroo Concordia Pärnu OÜ arve 80223/29.02.2008.a. tasumine summas 5900 krooni (tl.21). VÕS § 128 lg.1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline v. mittevaraline. VÕS § 128 lg.3 järgi otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud v. hävinud vara väärtuse v. vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise , isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud v. tulevikus kantavad mõistlikud kulud, s.h. mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks v. vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Laenuandja OÜ Total Haldus pöördus 2008 aastal Advokaadibüroo Concordia Pärnu poole laenuvõla sissenõudmiseks. Kohtumenetluse-eelsete õigusabikulude hüvitamist tsiviilprotsessiõigus ei reguleeri. Seetõttu saab nende hüvitamist nõuda tsiviilõigusliku kahju hüvitamise nõudena VÕS § 115 lg.1 ja § 128 lg.3 alusel. Arvestades võlanõude suurust on tegemist mõisliku kuluga. Ka kostja J E vande all ärakuulamisel kinnitas, et Advokaadibüroo Concordia võttis temaga ühendust laenu asjus ja ta käis advokaadibüroos koha peal, kuid tema ei olnud nõus kirjalikule laenulepingule alla kirjutamata (tl.156). Seega kohus leiab , et võla sissenõudmiseks tehtud õigusabikulu summas 5900 krooni on põhjendatud ja kuulub väljamõistmisele. Menetluskulude jaotus TsMS § 134 lg.1 järgi hagihinda arvestades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Hageja on esitanud hagis 2 nõuet , millest laenulepingut 1 tulenev nõue J E vastu kuulub rahuldamisele täielikult ja laenulepingust 2 tulenev nõue J E ja I E vastu kuulub rahuldamisele osaliselt. Seega tuleb menetluskulud 27 % jätta J E kanda – alus TsMS § 162

6 (7)

lg.1. Nõuded 105 500 + 40 000 = 145 500 krooni, millest nõue 40 000 krooni kuulub rahuldamisele ühe kostja vastu täielikult s.o. 27%) Ülejäänud nõue 2 kostja vastu summas 105 500 krooni kuulub rahuldamisele 70 380 krooni ulatuses s.o. 67 % e. 2/3. Seega tuleb jätta menetluskulud solidaarselt J E ja I E kanda 49 % ja hageja kanda 24 % - alus TsMS § 163 lg.1.

Ivika Sillaots Kohtunik

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.