2-10-31511
tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
20.detsember 2010 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus
Tsiviilasja number
2-10-31511
Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad
42 629, 44 krooni AS Swedbank Liising hagi T. T. vastu 42 629, 44 krooni ja lisanduva viivise nõudes. hageja AS Swedbank Liising, registrikood xxxxxxxx, asukoht Liivalaia 8 Tallinn, esindaja Sigrid Pullõnen; kostja T. T. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxxx xxxxx xxxxx xxxx xxxxxxx.
rahuldada AS Swedbank Liising hagi T. T. vastu. Välja mõista T. T. AS Swedbank Liising kasuks 42 629 (nelikümmend kaks tuhat kuussada kakskümmend üheksa) krooni ja 44 senti. Välja mõista T. T. AS Swedbank Liising kasuks viivis protsendina põhinõudelt, so 42 629, 44 kroonilt alates 01.juulist 2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (so Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas). Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus AS Swedbank Liising menetluskulud jätta T. T. kanda. Välja mõista T. T. AS Swedbank Liising kasuks menetluskulu 8 778 (kaheksa tuhat seitsesada seitsekümmend kaheksa) krooni ja 88 senti. Edasikaebamise kord AS Swedbank Liising võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. T. T. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast
põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ning kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).
Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 48-51), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostjale isiklikult kättetoimetatud 12.novembril 2010. Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab TsMS §-s 407 lg 1, lg 3, lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 19.03.2008 järelmaksuga müügilepingu, mille esemeks oli sõiduauto BMW 528. Lepingu üldtingimuste kohaselt oli kostjal kohutus tasuda hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Poolte vahel oli sõlmitud ka lepingu teenuste lisa, millega lepiti kokku Statoili kütuse krediitkaardi kasutamises. Kostja poolt on hagejale tasumata kostjale esitatud arved kokku summas 15 048, 35 krooni. Tuginedes lepingu üldtingimuste p 7.1.2. ütles hageja lepingu erakorraliselt võlgnevuse tõttu üles. Seoses lepingu ennetähtaegse lõpetamisega kohustus kostja tulenevalt lepingu üldtingimuste p 7.5 andma hagejale üle lepingu esemeks olema vara valdus. Kuna kostja vara ei tagastanud, oli hageja sunnitud pöörduma vara tagastamiseks tagastusteenust pakkuva koostööpartneri OÜ Reeborn poole. Vara valdus taastati 08.03.2009. Saksa Auto AS-il õnnestus vara võõrandada hinnaga
38 950 krooni ( käibemaksuta). OÜ Reeborn ja Saksa Auto AS esitasid hagejale osutatud teenuste eest arved kokku summas 10 426, 61 krooni (käibemaksuta), mis on hageja poolt tasutud. Vara realiseerimisest saadu ei katnud hageja lepingust tulenevat nõuet kostja vastu. Hageja lepingust tulenev nõue kostja vastu oli 81 579, 44 krooni, mis koosneb vara jääkmaksumusest summas 56 104, 48 krooni, debitoorsest võlgnevusest ja Statoili kasutamise võlgnevusest summas 15 048, 35 krooni ning vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kuludest kokku summas 10 426, 61 krooni. Vara realiseeriti hinnaga 38 950 krooni. Juhindudes eeltoodust on kostjal kohustus hüvitada hagejale 42 629, 44 krooni. Neil asjaoludel taotleb AS Swedbank Liising hagis T. T. vastu välja mõista liisingulepingust tulenev võlgnevus 42 629, 44 krooni ja viivis protsendina põhinõudelt (so EKP intress+ 7% aastas summalt 42 629, 44 krooni) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 76 lg 1; 101 lg 1 p 6, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Tulenevalt VÕS § 367 lg 1, 4 peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista liisingulepingust tulenev võlgnevus 42 629, 44 krooni ning arvestades TsMS § 367 sätestatut viivis protsendina põhinõudelt, so 42 629, 44 kroonilt alates hagi esitamisest, so 01.juulist 2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (so Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas). TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras. Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 7 500 krooni ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1 278, 88 krooni. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid ( tl 8, 43) . TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Vastavalt TsMS § 144 p 7 on kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse
avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast kiirmenetluse lõppu. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades TsMS § 174 1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjalt T. T. välja mõista AS Swedbank Liising kasuks menetluskulu kokku 8 778, 88 krooni.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.