Tagaseljaotsus
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.detsember 2010. a Põlva kohtumaja, Põlva, Võru tn.12
Tsiviilasja number
2-10-7949
Tsiviilasi
E. K. OÜ hagi P. H. vastu võla summas 17971 krooni ja lisanduva viivise - 0,022% tasumata võlasummalt päevas, nõudes
Tsiviilasja hind
17971 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja: E. K. OÜ – registrikood xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxx xxxxxx , xxxxx xxxxxxxx Esindaja: A. K. K. S. , A. S. P. Kostja: P. H. – registrikood xxxxxxxxx: xxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx
esindajad
Kirjalik menetlus
1.Mõista P. H. -lt E. K. OÜ kasuks välja 19473 (üheksateist tuhat nelisada seitsekümmend kolm) krooni 37 senti, sealhulgas põhivõlgnevus 17971 krooni ja viivis kuni 17.12. 2010.a.(kaasa arvatud) 1502,37 krooni. 2.Mõista P. H. -lt E. K. OÜ kasuks välja viivis alates 18.detsembrist 2010.a. 0,22 % põhinõudest - 17971 krooni kuni põhinõude täitmiseni. 3.Määrata kindlaks P. H. poolt E. K. OÜ-le hüvitatavate menetluskulude suurus 12 550 (kaksteist tuhat viissada viiskümmend) krooni.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-de 415 ja 420 alusel
Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldada ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt hageja müüs kostjale kaupu, mille üleandmine-vastuvõtmine oli vormistatud kauba saatelehega nr 886, millel kajastus ostetud kauba kogus. Täiendavalt tõendab kauba üleandmist-vastuvõtmist autotranspordi saateleht nr 602. Ostetud kauba kohta väljastas hageja kostjale tasumiseks arve nr 912 summas 17971 krooni, mis oli hagi esitamiseni kostja poolt tasumata. Hageja on arvestanud tasumata võlgnevuse põhisummalt viivist seaduses sätestatud määras 0,022% päevas. Viivis ajavahemiku 02.12.2009-11.06.2010 eest on 755,14 krooni. Tuginedes võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 76 lg l, § 101 lg 1 p-d 1 ja 6, § 208 lg 1 taotleb hageja kostjalt 18726,14 krooni väljamõistmist, millest põhivõlg on 17971 krooni ja viivis 11.06.2010 seisuga 755,14 krooni ning TsMS § 367 alusel lisanduva viivise väljamõistmist VÕS § 94 ja § 113 sätestatud ulatuses iga viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Kostja vastuväited Kostja on hagiavalduse koos lisadega ja kohtumääruse 14.augustil 2010.a. kätte saanud (tl.22), kuid ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o. 30 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest kohtu poolt nõutud vastust andnud. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl. 1-2). Kohtu põhjendused TsMS § 407 lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et käesolevas asjas on võimalik hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel rahuldada. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks, kui kostja jätab hagile vastamata (tl.13), lisaks on hageja taotlenud tagaseljaotsuse tegemist kohtule 13.12.2010
2 (4)
esitatud täiendavas taotluses (tl.22). Kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, puuduvad. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivise nõudmise õigus kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni tuleneb ka VÕS § 113 lg 1. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl.16-18) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kuna kostja ei ole hagile vastanud, tuleb hagis esitatud faktilised väited lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Põhjendatud on ka viivise väljamõistmine TsMS § 367 alusel alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ning edasiselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on arvestanud viivist perioodi 02.12.2009 – 11.06.2010 eest 755,14 krooni, võttes aluseks viivise määrana 8 % aastas. Enne 01.01.2010 oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis operatsioonidele kohaldatav intressimäär 1 % , millele lisandub 7% aastas, nimetatud intressimäär kehtib ka käesoleval ajal. Seega seaduses sätestatud viivise määr alates 12.06.2010 kuni kohtuotsuse tegemiseni on 8 % aastas, s.o. 0,022 % päevas. P. H. on olnud viivituses põhivõla –kokku 17 971 krooni tasumisega ajavahemikul 12.06.2010 kuni kohtuotsuse tegemiseni 17.12.2010.a. 189 päeva. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista seadusjärgse viivisena kohustuste täitmisega viivitamise eest lisaks hageja poolt kuni hagi esitamiseni arvestatud viivistele veel 747,23 krooni (17971 x 0,022% x 189=747,23). Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 17971 krooni põhivõlg, 1502,37 krooni viivisevõlg ja alates 18.12.2010.a. sissenõutavaks muutuv viivis arvutatuna põhinõudelt 0,022 % päevas.
Menetluskulude jaotus
3 (4)
TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse menetluskulude väljamõistmiseks ning 13.12.2010 arved õigusabikulude suuruse kohta, mistõttu on võimalik käesolevas tagaseljaotsuses määrata kindlaks P. H. poolt hüvitatavad E. K. OÜ menetluskulud. Hageja on hagiavalduses (tl.13) ja taotluses menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks (tl.22) taotlenud kostjalt järgmiste menetluskulude väljamõistmist: riigilõiv - 4000 krooni ning hageja õigusabikulud - 8550 krooni. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Maksekäsu kiirmenetluse kulud arvatakse menetluskulude hulka TsMS § 144 p 7 sätestatud tingimustel. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses ning hagi esitamisel riigilõivu kokku 4000 krooni (tl 5, 15). Seega on põhjendatud taotlus riigilõivu - 4000 krooni väljamõistmise osas. Hageja õigusabikulud moodustavad vastavalt A. S. P. (tl.25-27) koos käibemaksuga 8550 krooni. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja - käesolevas asjas advokaat K. K. S. . Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 on kinnitatud „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Nimetatud määruse § 1 lg 1 kohaselt tsiviilasja hinna kuni 50 000 krooni puhul on maksimaalselt sissenõutav kulu 25 000 krooni. Käesoleva tsiviilasja hind tulenevalt TsMS §-st 133 lg 1 on 17 971 krooni. Seega ei ületa hageja poolt taotletud lepingulise esindaja kulu kehtestatud piirmäära. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulu väljamõistmine taotletud ulatuses on põhjendatud, võttes aluseks arvetel kajastatud õigusteenuse mahu. Esindaja on osutanud hagejale õigusabi alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamisest. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Epp Tombak Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.