2-10-33465/9 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

2-10-33465 100 000 krooni. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud, menetluse käik Pärnu Maakohtu 16.03.2010. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-10-2174 mõisteti Juta Rudskih (edaspidi kostja) süüdi karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 121 järgi kokkuleppemenetluses. Kohtuotsus jõustus 24.03.2010. a. Kohtuotsuse kohaselt tekitas kostja kuriteoga kannatanule R. K. füüsilist valu ja mitteeluohtlikud tervisekahjustused. Eesti Haigekassa (edaspidi hageja) tasus tervishoiuteenuse osutajale SA-le Läänemaa Haigla kannatanule osutatud raviteenuse tasu summas 188 krooni (arve seeria CX 232307) ja 394 krooni (arve seeria nr CX 232672), perearstile L. B. (uue nimega OÜ Arstiabi) 123 krooni (arve seeria nr PA 50029) ja kannatanule ajutise töövõimetuse hüvitist summas 2801 krooni, millised kulud olid tingitud kostja poolt kannatanule tekitatud tervisekahjustusest. Hageja on teinud kostjale ettepaneku kahju vabatahtlikuks hüvitamiseks, mida kostja tegema ei ole asunud /tlk 17/. 12.07.2010. a esitas hageja Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja vastu kehavigastusega tekitatud kahju hüvitamise nõudes summas 3506 krooni /tlk 4-20/. 05.08.2010. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat kirjalikult teatama kohtule oma seisukoht hagi suhtes hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Kostja on dokumentide kättesaamist kinnitanud e-posti teel 26.10.2010.a. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

2-10-33465 Hageja on kohtule esitanud: 12.09.2009. a Läänemaa Haigla SA poolt hagejale esitatud raviteenuste arve (seeria CX nr 232307) summas 188 krooni (eriarsti esmane vastuvõtt) /tlk 7/; 14.09.2009. a Läänemaa Haigla SA poolt hagejale esitatud raviteenuste arve (seeria CX nr 232672) summas 394 krooni (eriarsti esmane vastuvõtt ja röntgeniülesvõte lülisamba piirkonnast) /tlk 8/; 09.10.2009. a OÜ Arstiabi poolt Eesti Haigekassale esitatud arve (seeria PA nr 50029) summas 123 krooni (aneemia-, südame, kasvajamarkerite määr) /tlk 9/; töövõimetuslehe nr 5930, mille alusel on kanantanule arvestatud töövõimetushüvitist summas 2801 krooni /tlk 10/; 16.03.2010. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-10-2174, mille kohaselt mõisteti kostja süüdi KarS § 121 järgi kokkuleppemenetluses ning Eesti Haigekassa on kandnud kahju seoses kannatanu R. K.le tekitatud tervisekahjustusega kogusummas 3506 krooni /tlk 12-16/ ja hageja poolt kostjale 07.04.2010. a edastatud ettepanek kahju vabatahtliku hüvitamise kohta summas 3506 krooni /tlk 17/. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue on tõendatud ja hagi kuulub TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Ravikindlustuse seaduse (edaspidi RaKS) § 25 lg 1 järgi on ravikindlustushüvitis kvaliteetne ja õigeaegne tervishoiuteenus, vajalik ravim ja meditsiiniseade, mida kindlustatud isikule võimaldavad käesolevas seaduses sätestatud tingimustel haigekassa ja temaga vastava lepingu sõlminud isikud (mitterahaline hüvitis), ning rahasumma, mida haigekassa on kohustatud käesolevas seaduses sätestatud tingimustel maksma kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste eest ja ajutise töövõimetuse korral (rahaline hüvitis). RaKS § 26 lg 1 alusel on haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Juta Rudskih'lt hageja Eesti Haigekassa kasuks välja mõista hagejale tekitatud kahju summas 3506 krooni. Menetluskulud TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.