Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Egon Konsand, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. detsember 2010 Tartu
Tsiviilasja number
2-09-53308
Tsiviilasi
AS Eesti Krediidipank hagi Tiina Kiviselg vastu 50 000 krooni väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
50 000 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Eesti Krediidipank apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): AS Eesti Krediidipank (registrikood: 10237832), esindaja Aivar Luik
esindajad
Tartu Maakohtu 24. augusti 2010 otsus
Vastustaja (kostja): Tiina Kiviselg, vandeadvokaat Karl Saavo Rahuldada apellatsioonakebus. Tühistada Tartu Maakohtu 24. augusti 2010 otsus ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi ja mõista Tiina Kiviseljalt AS Eesti Krediidipank kasuks välja 50 000 (viiskümmend tuhat) krooni käenduslepingust tuleneva võlgnevuse katteks. Jätta
poolte
maa-
ja
ringkonnakohtus
kantud
Edasikaebamise kord
menetluskulud Tiina Kiviselja kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kuis seaduses ei ole sätestaud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
kohustub tasuma käenduslepingust tulenevat solidaarvastutuse maksimaalsummat 50 000 krooni. Kostja leidis, et tema käenduslepingust tulenev kohustus hageja ees on lõppenud VÕS § 175 lg 1 ja § 153 lg 1 p 2 alusel kohustuse ülevõtmisega O. P. poolt.
käendajateks kolm isikut: T. Kiviselg, A. K. , M. V. . Seega on O. P. avaldanud, et ta on solidaarvõlgnikuks kostjaga. Hageja leiab, et võlanõudest loobumiseks on vajalik omada selgelt väljendatud võlausaldaja nõustumust võlgniku võlakohustusest vabastamiseks. Hageja ei ole kunagi väljendanud endapoolset nõustumust kostja vabastamiseks viimasega sõlmitud käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmisest. Hageja on seisukohal, et 18.02.2008. a sõlmitud kokkulepet ei saa käsitleda hageja nõustumusena kostja käenduskohustusest vabastamiseks. Nimetatud kokkuleppes ei ole öeldud, et O. P. asub kostja kui senise võlgniku asemele. Samuti ei ole hageja avaldanud, et ta nõustuks kostja vabastamisega käenduslepinguga võetud kohustuste täitmisest. Kohtu poolt ei ole tuvastatud asjaolusid, mis võimaldaksid järeldada, et kostja käenduskohustus on üle läinud O. P. ja kostja on vabanenud oma käenduskohustusest; 2) ei ole Tartu Maakohtu 24.08.2010. a otsus seaduslik ega põhjendatud. Kohus ei edastanud hagejale kostja vastust hagiavaldusele ega nõudnud vastust hagi vastusele ja sellega oli rikutud TsMS § 436 lg 3, lg 4 ning § 396. Kohus rikkus TsMS § 442 lg-t 8, kuna pole selge, millistele tõenditele tugineb kohtu seisukoht, et hageja ja O. P. on sõlminud kokkuleppe, millega kostja vabastatakse käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmisest. Sellise sisuga kokkulepet ega muud tõendit kohtuasjas hagejale teadaolevalt esitatud ei ole. Kohtu poolt märgitud 18.02.2008. a võlatunnistusest ei nähtu, et hageja ja O. P. oleksid kokku leppinud kostja vabastamises hageja ja kostja vahel 22.06.2007. a sõlmitud käenduslepingust tulenevatest kohustustest. Kohus on rajanud oma otsuse asjaolule, mida kostja ega apellant ei ole väitnud. Otsusest nähtub, et kostja on leidnud, justkui kostja kohustused on O. P. üle läinud VÕS § 177 lg 2 ja § 182 lg 2 alusel. Kostja oli seisukohal, et tema käenduskohustus on lõppenud seoses ettevõtte üleandmisega. Sellele viitab ka kostja tuginemine VÕS § 175 lg 1 ja § 153 lg 1 p 2 koostoimele. Hagejal on alust arvata, et kostja ei olegi hagi vastuses väitnud, et tema käenduslepingust tulenev kohustus on lõppenud seoses O. P. poolt väidetavalt üle võetud käenduskohustusega, vaid seoses sellega, et väidetavalt on millalgi O. P. üle võtnud OÜ Mixture Grupp (kui) ettevõtte.
on astunud võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale (ühinenud kohustusega VÕS § 178 tähenduses). Võlatunnistusest selgub, et O. P. ei tunnistanud ega võtnud kanda laenulepingu nr 19790 p-s 2.11 toodud kolme käendaja: A. K. , M. V. ja T. Kiviselg lepingulisi kohustusi, vaid ainult T. Kiviselja käenduslepingust tuleneva solidaarvastutuse maksimaalsumma 50 000 krooni. O. P. ei ole võlatunnistuses midagi kinnitanud ega avaldanud, et võtab kanda teiste käendajate kohustusi peale T. Kiviselja või et ta on solidaarvõlgnikuks T. Kiviseljaga. Võlatunnistust sõlmides soovis O. P. vabastada oma endine elukaaslane T. Kiviselg käenduslepinguga võetud kohustuse kandmisest. O. P. palvel koostas hageja esindaja T. I. 18.02.2008. a võlatunnistuse selleks, et vabastada T. Kiviselg kohustustest panga ees. Kohus on õigesti leidnud, et kostja käenduskohustus on hageja nõusolekul üle läinud O. P. ning kostja on vabanenud oma käenduskohustusest; 2) on põhjendamatu hageja väide, et kohus on rajanud oma otsuse asjaolule, mida kostja ega hageja ei ole väitnud. Kohtuotsuses on märgitud, et OÜ Mixture Grupp müüdi O. P. ja äriühinguga seotud kohustused läksid T. Kiviseljalt üle uuele omanikule. Kohtuotsuse põhjenduste ja järelduste osas ei ole kohus neid asjaolusid käsitlenud, vaid viidanud hagi
rahuldamata jätmisel üksnes VÕS § 175 lg-le 1 ja § 177 lg-le 1. Seega ei ole kohus rajanud oma otsust asjaoludele, mis käsitlevad äriühingu omanike ringi muutuste juriidilisi tagajärgi.
Andra Pärsimägi
Egon Konsand
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.