T.
Kohtunik
Epp Tombak
Määruse tegemise aeg ja koht
16.detsember 2010. a Põlva kohtumaja, Põlva, Võru tn 12
Tsiviilasja number
2-09-4008
Tsiviilasi Tsiviilasja hind
V. U. hagi E. V. (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) vastu kutsehaigusega põhjustatud tervisekahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
12 915 krooni
Menetlustoiming
Menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Maakohus
Hageja: V. U. – isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xx.xx xxxxx : T. K. , elukoht xxxxxxxx xxxxx xxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxx x-xx E-post: Kostja: E. V. (xxxxxxx xxx xxxxxxx) T. P. kaudu – asukoht xxxxx xx.xxx xxxxx Esindaja: S. A. E-post:
Kirjalik menetlus
1.Rahuldada V. U. taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. 2.Määrata E. V. poolt V. U. hüvitatavate menetluskulude suuruseks 13 000 (kolmteist tuhat) krooni.
2 (4)
kohtuistungil, mis kanti poolte taotlusel ka teise istungi protokolli, kuna tegemist oli sisult ühetaoliste asjadega. Hagejad on taotlenud mõlemas tsiviilasjas lepingulise esindaja kulude hüvitamist nii maakohtus kui apellatsiooniastmes samas suuruses - 17 000 krooni. Tsiviilasjas nr. 2-097857 rahuldas kohus taotluse õigusabikulude hüvitamise osas osaliselt – 5000 krooni ulatuses. Käesolevas asjas on tasutud riigilõivu 3000 krooni suuruses summas ja kantud täiendavalt õigusabikulusid 5000 krooni ulatuses kassatsiooniastmes. Seega kokku on põhjendatud menetluskulude hüvitamine mitte suuremas summas kui 13 000 (5000 + 5000 + 3000) krooni. Lepingulise esindaja arvest nähtub, et hagi koostamiseks on kulunud 16 tundi, apellatsioonkaebuse koostamiseks 14 tundi ja kassatsioonkaebusele vastuse koostamiseks 10 tundi. Kostja esitas kassatsioonkaebuses samad vastuväited ja seisukohad, millised oli juba eelnevalt esitanud vastuses hagile ja kohtuistungil T. Maakohtu Põlva kohtumajas. Arvestades asjaoluga, et hageja esindaja poolt oli apellatsioonkaebuses kostja seisukohti juba analüüsitud, leiab kostja, et lepingulise esindaja poolt näidatud 10 tundi kassatsioonkaebusele vastuse koostamiseks on põhjendamatult suur ajakulu. Seega oleks lõppkokkuvõttes põhjendatud menetluskulude hüvitamine 10 000 krooni ulatuses (5000 + 2000 + 3000). Kohus on seisukohal, et V. U. avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt Tulenevalt TsMS §-st 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 alusel üheks kohtukuluks, kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja poolt on 18.11.2009.a tasutud riigilõiv apellatsioonikaebuselt 3000 krooni (maksekorraldus tl 110). Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks kohtukuluna väljamõistmisele. Hageja õigusabikulud on vastavalt esitatud arvetele – 21.02.2009.a. nr 0709 summas 8000 krooni, 28.09.2009.a. nr 1609 summas 2000 krooni, 21.03.2010.a. nr 1110 summas 7000 krooni ja 15.06.2010.a. nr 1210 summas 5000 krooni, kokku 22 000 krooni. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hagejat on maakohtusse hagi esitamisel ja kohtumenetluses ning ringkonnakohtusse kassatsioonikaebuse esitamisel esindanud lepingulise esindajana T. K. Õigusbüroo töötaja T. K. . Kostjalt hageja õigusabikulude sissenõudmisel kuuluvad kohaldamisele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud piirmäärad TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad Vabariigi Valitsus.
3 (4)
Nimetatud piirmäärad on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137, mille § 1 lg 1 sätestab, et varalise nõudega tsiviilasjas, mille hind on kuni 50 000 krooni on maksimaalselt sissenõutav kulu 25 000 krooni. Tulenevalt TsMS §-st 129 lg 2 on hagi hinnaks käesolevas tsiviilasjas 12 915 krooni (milline hagihind on olnud aluseks ka apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumisel). Seega jääb hageja lepingulise esindaja kulu kehtestatud piirmäära sisse. Kuid kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud ei ole täies mahus vajalikud ja põhjendatud. Kostja on oma vastuväites esile toonud, et kohtu menetluses olid samaaegselt kaks tsiviilasja analoogsetel asjaoludel, kus hagejate esindajaks oli üks ja sama isik, mistõttu esindaja sai ühes asjas esitatud õiguslikke seisukohti ja vastuväiteid kasutada ka teises asjas. Seetõttu peab kohus maakohtus ja apellatsiooniastmes kantud kulutuste hüvitamist põhjendatuks samas ulatuses tsiviilasjas nr. 2-09-7857 väljamõistetud menetluskuludega – summas 5000 krooni. Käesolevas asjas on kostja esitanud riigikohtule kassatsioonkaebuse, millist toimingut ei tehtud teises tsiviilasjas, mistõttu tuleb kostjalt välja mõista hageja lepingulise esindaja kuludena - menetluskuludena kassatsiooniastmes ka 5000 krooni. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 13 000 (5000+ 3000+ 5000) krooni. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. krooni. Arvestades, et käesolevas asjas on hageja poolt kostjale hüvitatavad menetluskulud kindlaks määratud summas 13000 krooni, on käesolev määrus vaidlustatav.
Epp Tombak Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.