2-10-41581
tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
15.detsembril 2010 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus
Tsiviilasja number
2-10-41581
Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad
18 202, 90 krooni OÜ Võru Kinnisvara hagi T. I. ja K. K. vastu 18 202, 90 krooni nõudes. hageja OÜ Võru Kinnisvara, registrikood xxxxxxxx, asukoht Vabaduse 22 Võru; kostja T. I. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xx- xxxx; kostja K. K. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxxx.
rahuldada OÜ Võru Kinnisvara hagi T. I. ja K. K. vastu. Välja mõista solidaarselt T. I. ja K. K. OÜ Võru Kinnisvara kasuks 18 202 (kaheksateist tuhat kakssada kaks) krooni ja 90 senti. Välja mõista solidaarselt T. I. ja K. K. OÜ Võru Kinnisvara kasuks viivis 0,06% päevas põhinõudelt, so 18 202, 90 kroonilt alates 28.augustist 2010 kuni põhinõude täitmiseni. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus OÜ Võru Kinnisvara menetluskulud jätta solidaarselt T. I. ja K. K. kanda. Välja mõista solidaarselt T. I. ja K. K. OÜ Võru Kinnisvara kasuks menetluskulu 4 000 (neli tuhat) krooni. Käesoleva otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb T. I. ja K. K. tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord OÜ Võru Kinnisvara võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse
lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. T. I. ja K. K. võivad esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ning kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,
Kohus on kohustanud kostjaid kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 15-18), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostja T. I. isiklikult kättetoimetatud 09.septembril 2010 (tl 22) ja kostja K. K. on kättetoimetatud TsMS § 322 lg 1 sätestatut korras 22.novembril 2010 (tl 28). Seega on kostjad teadlikud ka vastuse andmise kohustusest. Kostjad, kelledele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab TsMS §-s 407 lg 1, lg 3, lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hagiavalduse kohaselt nimetati 06.märtsil 2007 toimunud korteriomanike üldkoosolekul hageja alates 01. jaanuarist 2008 viieaastaseks perioodiks Petseri 1b elamu valitsejaks koos selleks vajalike volitustega. Kostjad omavad nimetatud elamus korterit nr 4 ja hageja on esitanud sellest tulenevalt igakuuliselt kostjale tasumiseks halduskulude ja kommunaalmaksete arved. Kostja pole neid arveid korrektselt tasunud. Hagi esitamise kuupäevaks oli kostjate võlgnevus hagejale 2 (4)
18 202, 90 krooni. Vastavalt KOS §-s 21 toodud valitsejate õigustele ja kohustustele ning tulenevalt 06.märtsil 2007 toimunud üldkoosoleku otsusest on hagejal õigus nõuda kostjalt esitatud arvete täielikku tasumist. Neil asjaoludel esitas OÜ Võru Kinnisvara hagi T. I. ja K. K. vastu võlasumma 18 202, 90 krooni solidaarses nõudes. Samuti taotleb hageja välja mõista kostjatelt solidaarselt viivis hagi põhinõude summalt vastavalt 06.märtsil 2007 toimunud üldkoosoleku otsusele, kuid vähendatud suuruses 0,06% päevas alates käesoleva hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täieliku tasumiseni. VÕS §-de 76 lg 1; 100 ; 101 lg 1 p 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostjate poolt omaksvõetuks. Hageja taotleb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse tegemist. Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista 18 202, 90 krooni ning arvestades TsMS § 367 sätestatut välja mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks viivis 0,06% päevas põhinõudelt, so 18 202, 90 kroonilt alates hagi esitamisele järgnevast päevast, so 28.augustist 2010 kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning vastavalt TsMS § 165 lg 3, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus, rahuldades hagi solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, jätab TsMS §-de 162 lg 1; 165 lg 3 alusel menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Vastavalt TsMS § 174 1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras. Hageja on taotlenud kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 6 000 krooni ( tl 5, 9) . Hageja taotleb kostjatelt välja mõista ka viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Vastavalt TsMS § 139 lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on esitanud hagi põhivõlgnevuse 18 202, 90 krooni nõudes. Seega arvestades TsMS § 122 lg 1; 124 lg 1; 133 lg 1 sätestatut, on käesolevas asjas hagihinnaks 18 202, 90 krooni. Vastavalt RLS § 56 lg 1 tuleb nimetatult hagihinnalt tasuda riigilõivu 4 000 krooni. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu solidaarselt kostjate kanda ning arvestades TsMS § 174 1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel
3 (4)
tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostjate hüvitatavad menetluskulud, kostjad ei ole menetluskulude kindlaksmääramisele vastuväiteid esitanud, tuleb kostjatelt T. I. ja K. K. solidaarselt välja mõista OÜ Võru Kinnisvara kasuks menetluskuluna hagivalduselt tasuda tulev riigilõiv 4 000 krooni. Kostjatel tuleb alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagejal on õigus TsMS § 150 lg 1 p 1, lg 4 alusel esitada kohtule avaldus hagiavalduse esitamisel enamtasutud osas riigilõivu , so 2000 krooni tagastamiseks.
Kohtunik:
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.