2-10-10836
tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
15.detsember 2010 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus
Tsiviilasja number
2-10-10836
Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad
30 808, 68 krooni AS Swedbank hagi T. G. vastu 35 209, 08 krooni ja lisanduva viivise nõudes. hageja AS Swedbank, registrikood xxxxxxxx, asukoht Liivalaia 8 Tallinn, esindaja Anett Suuder; kostja T. G. , isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxxx x-x xxxxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxx, tegelik viibimiskoht teadmata.
rahuldada AS Swedbank hagi T. G. vastu. Välja mõista T. G. AS Swedbank kasuks 35 209 (kolmkümmend viis tuhat kakssada üheksa) krooni ja 8 senti. Välja mõista T. G. AS Swedbank kasuks viivis protsendina põhinõuetelt, so 30 808, 68 kroonilt, alates 05. märtsist 2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (so Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas). Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus AS Swedbank menetluskulud jätta T. G. kanda. Välja mõista T. G. AS Swedbank kasuks menetluskulu 8 524 (kaheksa tuhat viissada kakskümmend neli) krooni ja 26 senti. Käesoleva otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb T. G. tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord AS Swedbank võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse
lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. T. G. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ning kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).
Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama (tl 42-44), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid, mis on saadetud hageja poolt näidatud kostja aadressil Mustamäe tee 14114 Tallinn on kohtule postiasutuse poolt tagastatud hoiutähtaja möödumisel (tl 51, 53) ja aadressil Rahu 9-1 Vastseliina vald Võrumaa märkusega “ei ela antud aadressil” (tl 50). Rahvastikuregistri andmebaasi järgi on kostja elukoht Rahu 9-1 Vastseliina alevik Vastseliina vald Võrumaa (tl 54). Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo õiendi kohaselt ei viibi T. G. aadressil Võrumaa Vastseliina vald Vastseliina alevik Rahu 9-1 ja tema viibimiskoht on politseile teadmata (tl 56). Vastseliina Vallavalitsusel täiendavad andmed T. G. tegeliku viibimiskoha kohta puuduvad (tl 68). Maksu-ja Tolliameti andmebaasi järgi on T. G. teostatud maksustatavaid väljamakseid viimati septembris 2008.a. (tl 58). Hageja taotleb kostjale menetlusdokumentide avalikku kättetoimetamist. Kostjale on kohtumäärused ja hagimaterjalid avalikult kättetoimetatud avaldamisega Ametlikes Teadannetes 04.oktoobril 2010 (tl 79). Avalikult kättetoimetamisega loeb kohus arvestades TsMS § 317 lg 5 sätestatut menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.
2 (4)
Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab TsMS §-s 407 lg 1, lg 3, lg 5, lg 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 30.08. 2006 käenduseta väikelaenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu 40 000 krooni. Lepingu üldtingimuste p 7.1 järgi kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt intressi tagasi maksmata laenusummalt lepingu põhitingimustes fikseeritud intressimäära alusel. Lepingu p 2.5 oli märgitud intressimääraks 18 % aastas. Lepingu üldtingimuste p 10.1 kohaselt on kostja kohustatud maksma viivist juhul, kui lepinguga seotud arvelduskontol pole varaliste kohustuste täitmise tähtpäeval piisavalt raha tasumisele kuuluva summa ulatuses. Viivise arvestamise aluseks on hageja hinnakirjas fikseeritud viivisemäär, milleks on VÕS § 113 lg 1 sätestatud määr. Kostja väikelaenulepingust tulenev võlgnevus hageja ees on kokku 17 573, 84 krooni, millest tasumata laenujääk on 14 649, 78 krooni, intressvõlgnevus 1 113, 90 krooni ja viivis 1 810, 16 krooni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja, Swedbank Liising AS ja kostja 08.07.2003 Ego järelmaksukaardi kasutamise lepingu, mille kohaselt võimaldas Swedbank Liising AS kostjale krediidilimiiti summas 8 000 krooni lepingu alusel väljastatud krediitkaardiga tehtud tehingute krediteerimiseks. Alates 1.05.2006 suurendati kostja soovil krediidilimiiti summani 15 000 krooni. Vastavalt lepingu punktile 6.1. oli kostja kohustatud maksma Swedbank Liising AS-ile kord kuus maksepäeval kasutatud krediidilimiidi eest intressi. Esialgselt oli lepingujärgseks intressimääraks 16%. Hilisemalt muutus intressimäär vastavalt hageja hinnakirjale ning kostjal tuli tasuda intressi 18% aastas. 23.12.2003 sõlmisid hageja ja Swedbank Liising AS kokkuleppe, mille kohaselt andis Swedbank Liising AS hagejale üle kõik õigused ja kohustused, mis tulenesid talle Ego järelmaksukaardi kasutamise lepingutest. Tulenevalt sellest, tuli kostjal täita eelnevalt väljatoodud kohustused hagejale ning hagejal on õigus nõuda lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmist. Kostja Ego järelmaksukaardi kasutamise lepingust tulenev võlgnevus hageja ees on kokku 17 635, 24 krooni, millest tagastamata krediidisumma on 16 158, 90 krooni, intressivõlgnevus 16,16 ja viivisevõlgnevus 1 460, 18 krooni. Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 8 lg 2; 94 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 4; 101 lg 2; 113 lg 1, 401 lg 1; 416 lg 1, millede kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt VÕS § 401 lg 1 on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus kokku 35 209, 08 krooni ning
3 (4)
arvestades TsMS § 367 sätestatut viivis protsendina põhinõuetelt, so 30 808, 68 kroonilt alates 5. märtsist 2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (so Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas). TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras. Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskuluna hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõiv 7 500 krooni, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 924, 26 krooni ja riigilõiv 100 krooni menetlusdokumentide kättetoimetamise eest Ametlikud Teadaanded kaudu. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid ( tl 9, 15,16,37, 78, 79). TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Vastavalt TsMS § 139 lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti ning vastavalt TsMS § 143 p 5 on asja läbivaatamise kulud väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või teate avaldamise kulud. Tulenevalt TsMS § 144 p 7 on kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast kiirmenetluse lõppu. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskuluna riigilõiv kokku 8 524, 26 krooni. Hageja on taotlenud välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades TsMS § 174 1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjalt T. G. välja mõista AS Swedbank kasuks menetluskulu 8 524, 26 krooni. Kostjal tuleb alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Kohtunik:
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.