Harju Maakohus
Kohtunik
Lukiina Vismann
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. detsember 2010, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-65475
Tsiviilasi
AS S hagi RR vastu võla nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja:AS S reg XXX XXX lepinguline esindaja Ene Kostja RRik XXX, lepinguline esindaja adv Annemarie K
esindajad Asja läbivaatamine
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja Ene S Kostja RR lepinguline esindaja adv Annemarie K
Rahuldada AS S reg XXX hagi RRvastu võla nõudes. Välja mõista RR, lt (ik XXX) võlgnevus summas 4947.56 (neli tuhat üheksasada nelikümmend seitse krooni ja 56 senti) krooni ja viivis 4946.56 krooni AS S reg XXX kasuks. Välja mõista RR AS S reg XXX kasuks viivised perioodi hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni eest 0,15% päevas tasumata võlasummalt. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulu kostja RR kanda ning mõista kostjalt välja menetluskuluna tasutud riigilõiv ja õigusabikulu. Välja mõista kostjalt RR väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hageja AS S ja kostja RR sõlmisid lepingu millega hageja võttis endale kohustuse osutada kostjale telekommunikatsiooniteenuseid. Koos liitumislepinguga sõlmisid pooled modemid (Webmaster EPX 2203) seadme kasutamise lepingu, millega hageja rentis kostjale modemi. Kostja kinnitas, et nõustub lepingute lahutamatuks lisaks olevate hageja teenuste kasutamise eeskirja ja hinnakirjaga. Kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma õigeaegselt vastavalt esitatud arvetele. Kostja kasutas hageja teenuseid nende eest tasumata. Si teenuste kasutamise eeskirjade p 8.1. järgi oli poolte vahel viiviseintressiks kokku lepitud 0,2% tasumata summalt päevas. Viivise arvutamisel on hageja lähtunud valemist tähtaegselt tasumata summa * viivitatud päevade arv* 0,2 %. Hageja vähendab viivise nõuet põhivõla suuruseni ja nõuab kostjalt viivise tasumist summas 4946.56 krooni. Hageja taotleb mõista kostjalt RR välja viivised perioodi hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni eest 0,15% päevas tasumata võlasummalt. Kostjalt mõista välja menetluskuluna riigilõiv ja õigusabikulu. Välja mõista kostjalt RR väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Kostja vastuväited Kostja esindajal esindatavaga kontakti luua ei õnnestunud, ta ei ole kontaktivõimeline. Tehing on algusest saadik tühine, see on tehtud otsustusvõimetu isikuga. Kostjale seati eestkoste 2007.a. sellistel tingimustel, et talle ei jäänud ka pisitehingute õigus. 2005.a., kui liitumisleping tehti, ei tea, kas kostjal oli sel ajal teovõime piiratud. Kolmikpakett annab võimaluse kasutada teleris 70 kanalit, arvuti kasutamist ja lauatelefoni. Kostja oli tol ajal 70.a., kahe aasta pärast diagnoositi tal XXXtõbi, mis ei teki üleöö. Olen kindel, et sel ajal, kui kostja hagejaga lepingu sõlmis, oli ta otsustusvõimetu. Kostja pojal oli peatrauma, ta oli krooniline alkohoolik. Mul on oletus, et keegi kasutas seda perekonda ära. 2007.a. oli kostja juba XXX. Iru Invaliididekodu pole kostjale eestkostjaks määratud. Kostja lihtsalt on seal, pension läheb sinna tema ülalpidamiseks. Kostjal pole isegi pisitehinguteks õigust. Hageja esindaja seisukoht Hagejal puudub info selle kohta, et kostja ei olnud pädev lepingut alla kirjutama. Kostja on oma lepingut täitnud kuni ajani, mil ta enam ei täitnud. Hagejal pole põhjust oma nõudest loobuda. Arusaamatuks jääb, et kellelgi teisel oleks huvi ära kasutada seda, et korteris oleks
TV pakett. Ei ole välistatud seegi, kui eakas inimene internetis käib. Kostja esindaja väited on oletuslikud. Kostja täitis oma kohustust rohkem kui aasta korrektselt. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ärakuulanud hageja esindaja ja kostja esindaja, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostjana on lepingu pooleks isik, kes on otsusevõimetu isik ning sellest tulenevalt on temaga tehtud tehing tühine ning tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Esmalt võtab kohus seisukoha selles, kas hageja on telekommunikatsiooniteenuste lepingu pooleks, kellel on õigus nõuda lepingust tuleneva kohustuse täitmist. Hagile lisatud liitumis-ja teenuste osutamise ning seadme kasutamise lepingust nähtub, et hageja on lepingupooleks, kellel on õigus nõuda lepingu täitmist. Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus asub seisukohale, et poolte vahel on sõlmitud telekommunikatsiooni teenuste osutamise lepingud ning need on kehtivad. VÕS § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega ja leping loetakse sõlmituks, kui pooled on saavutanud kokkuleppe lepingu olulistes tingimustes. Seega on oluline tuvastada, kas pooled on teinud tahteavaldusi, mida saab käsitleda pakkumuse ja nõustumusena. Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud lepingud ja lepingute juurde kuuluva dokumentatsiooni. Kostja nõustumus ehk tahteavaldused, millega kostja võttis endale lepingust tulenevad kohustused võivad TsÜS § 68 järgi olla nii otsesed, kaudsed kui ka vaikimisi (tegevusetusega) tehtud. Vaidlust ei ole asjaolus, et kostja on ise lepingutele alla kirjutanud. VÕS § 11 lg 4 kohaselt loetakse kirjalik leping sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud. Kohus leiab, et allkirja andmist saab käsitelda otsese tahteavaldusena. Allkirja tähendus lepingul ongi see, et allkirja andja kinnitab, et ta on nõus esitatud tingimustega, samuti on allkirja funktsioon identifitseerida tahteavalduse tegija. Seega on poolte vahel tekkinud võlasuhe. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 1 kohaselt füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkostja on määratud. TsÜS § 13 lg 1 kohaselt tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus), on tühine, välja arvatud, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks.
Kostja esindaja on seisukohal, et poolte tehing on algusest saadik tühine, see on tehtud otsusevõimetu isikuga. Kostjale seati eestkoste 2007.a. sellistel tingimustel, et talle ei jäänud ka pisitehingute õigus. Eestkoste seadmist kostjale kinnitab Harju Maakohtu 04.07.2007 Harju Maakohtu määrus kostjale eestkoste seadmise kohta. Nimetatud kohtulahend ei ole tõendiks, mis kinnitaks, et hageja ja kostja vahel lepingu sõlmimisel oli kostjale eestkoste
seatud. Seega nimetatud lahend ei ole tõendiks, mis kinnitaks kostja esindaja väiteid, et hageja on sõlminud lepingu otsusevõimetu isikuga. Kostja esindaja selline väide on paljasõnaline, millegagi kinnitamata. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-35-10 kohaselt TsÜS § 84 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse alusetu rikastumise sätete kohaselt, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega ei saa tühise tehingu alusel esitada nõudeid tulenevalt tehingu täitmisest või täitmata jätmisest. Toimikumaterjalidest nähtub, et RR puhul ei saanud hageja eeldada, et TsÜS § 8 lg 3, et kostja näol on tegemist piiratud teovõimega isikuga, kuna eestkoste seati kostjale 2007 aastal, kuid pooltevaheline leping sõlmiti 15.03.2004. Sellest tulenevalt puudub kohtul vajadus anda hinnang sellele, kas tegemist oli tühise tehinguga nagu väidab kostja esindaja. Seega poolte vahel on tekkinud kohustus vastavalt lepingule ning kohustus tuleb täita VÕS 76 lg1 ja 82 lg 1 kohaselt vastavalt lepingule. Hageja nõuab kostjalt võlgnevust 4947,56 krooni. Võlgnevust tõendavad arved, (tl 33-38), millest nähtub, et kostja poolt arvetel märgitud summad hagejale tasumata. Kostja nimetatud summade tasumise tõendamiseks ei esitanud ühtegi tõendit. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et VÕS § 404 lg 1 sätestatud vorminõue on poolte poolt täidetud ja leping kirjalikult sõlmitud. VÕS § 8 lg 2 järgi leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustused tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kohtule esitatud lepingutest nähtub, et Si teenuste kasutamise eeskirjade p 8.1. järgi oli poolte vahel viiviseintressiks kokku lepitud 0,2% tasumata summalt päevas. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt ka viivise tasumist summas 4946.56 krooni. Hageja taotleb mõista kostjalt RR välja viivised perioodi hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni eest 0,15% päevas tasumata võlasummalt. Ülalmärgitud põhjendustel on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning kostjalt RR, lt (ik XXX) tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus summas 4947.56 (neli tuhat üheksasada nelikümmend seitse krooni ja 56 senti) krooni ja viivis 4946.56 krooni AS S reg XXX kasuks. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 1 kohaselt kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist
kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Eeltoodu alusel määrab kohus antud asjas selliselt, et hageja menetluskulud tuleb kanda kostjal kui poolel, kelle kahjuks otsus tehti.
Lukiina Vismann kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.