Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Ande Tänav, Tiit Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.12.2010, Tallinn
Tsiviilasja number
2-09-26674
Tsiviilasi
BLRT Grupp AS-i hagi If P&C Insurance AS-i vastu kindlustushüvitise suuruses 1 982 733.40 krooni saamiseks
Tsiviilasja hind
1 982 733.40 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.05.2010 otsus
Kohtuistungi toimumise aeg
24.11.2010
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
BLRT Grupp AS-i apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant BLRT Grupp AS (registrikood 10068499, asukoht Kopli t 103 Tallinnas), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Aavik Vastustaja If P&C Insurance AS (endine AS If Eesti Kindlustus, registrikood 10100168, asukoht Pronksi t 19 Tallinnas), volitatud esindaja Allan Habicht
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 20.05.2010 otsus tühistada.
2.Teha tsiviilasjas uus otsus, millega hagi rahuldada osaliselt ja mõista If P&C Insurance AS-lt välja BLRT Grupp AS-i kasuks kindlustushüvitis suuruses 991 366.70 (üheksasada üheksakümmend üks tuhat kolmsada kuuskümmend kuus krooni 70 senti) krooni ning viivis 99 136.67 (üheksakümmend üheksa tuhat ükssada kolmkümmend kuus krooni 67 senti) krooni.
4.Maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.
Hagi asjaolud
1.08.06.2009 esitas BLRT Grupp AS (edaspidi ka hageja, apellant) hagi Harju Maakohtusse AS-i IF Eesti Kindlustus (nüüd If P&C Insurance AS; edaspidi ka kostja, vastustaja) vastu kindlustushüvitise 1 982 733.40 krooni ja viivise perioodi eest 10.06.2008 kuni kohtuotsuse tegemiseni saamiseks.
2.Hagiavalduse põhjenduste kohaselt sõlmis hageja 06.07.2007 kostjaga varakindlustuse lepingu nr 2000000922-05, sealhulgas kindlustati hagejale kuuluvad dokid. 27.02.2008 uppus osaliselt Tallinnas Vene-Balti Sadamas ujuvdokk nr 2, kostja on registreerinud varakindluse kahjujuhtumi. Kahjusumma, mis koosneb ujuvdoki taastamise kuludest, on 2 232 733.40 krooni. Kuivõrd varakindlustuse lepinguga on ettenähtud omavastutus 250 000 krooni, on kindlustusandja hüvitamiskohustuseks 1 982 733.40 krooni. 10.06.2008 teatas kostja, et on otsustanud kindlustushüvitise maksmisest keelduda, kuna tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga. Kostja keeldus kahju hüvitamisest, leides, et ujuvdokile tekkinud kahju puhul ei ole tegemist ootamatu ega ettenägematu sündmusega.
3.Hageja on seisukohal, et kindlustusandja keeldumine kahju hüvitamisest on põhjendamatu ja seadusvastane. Vastavalt Veeteede Ameti juurdluskokkuvõttele oli õnnetuse põhjuseks doki veekindluse rikkumine laeva dokkimise ajal, kusjuures sama kokkuvõtte kohaselt ei taganud doki kereplaadistus ja/või ballastsüsteem ujuvdoki veekindlustust. Seega ei ole ühest põhjust ujuvdoki veekindlustuse puuduse osas kindlaks tehtud ka Veeteede Ameti poolt läbiviidud uurimisega ning neil asjaoludel ei vasta kostja väited, et tegemist ei ole äkilise ja ettenägematu juhtumiga, tõele. Kostja tõlgendab valesti olukorda, et ajavahemikul 24.- 27.02.2008 oli korduvalt vaja ujuvdokil likvideerida kreeni või diferenti, asudes seisukohale, et hageja oli ohust teadlik. Diferendi tasakaalustamine on tavapärane toiming laeva dokkimisel ja mingit ohtu selline toiming laevale ei kujuta. Kindlustusleping ei näe ette kostja vabastamist kahju hüvitamise kohustusest, kui kahju on tekkinud hageja raske hooletuse tõttu, pealegi ei ole kostja esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et kindlustusjuhtum oleks toimunud hageja raske hooletuse tõttu – ujuvdokk oli enne avariid Veeteede Ameti poolt üle vaadatud ja sellele oli väljastatud merekõlblikkuse tunnistus. Hageja ei suurendanud ka mingil moel kindlustusriski, teostades ujuvdoki kerel plaatide vahetust ega muutnud sellega dokki merekõlbmatuks ja veekindlusetuks. Ujuvdoki merekõlblikkuse ja veekindluse kindlustavad dokile tema pontoonid, mitte terasest pealeehitus. Kostja ei ole kunagi vaidlustanud ujuvdokile tekitatud kahju suurust,
kalkulatsioon ja kahju suurust tõendavad dokumendid on esitatud ning hageja on valmis esitama kostjale mistahes täiendavaid selgitusi kahju osas.
4.Intressi tuleb arvutada vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 113, kuna kostja mitte ei viivita oma kohustuse täitmisega, vaid eitab täies ulatuses oma kohustust.
5.Vastupidiselt kostja arvamusele ei ole ujuvdoki veekindluse puudumise osas ühest põhjust kindlaks tehtud ka Veeteede Ameti poolt läbiviidud uurimisega, vaieldamatult on aga tõendatud, et tegemist on õnnetusjuhtumiga, mille põhjused on ebaselged ja järelikult on tegemist äkilise ja ettenägematu juhtumiga. Poolte vahel sõlmitud kindlustusleping ei näe ette, et hageja hooletus oleks kohaseks välistuseks, pealegi näeb VÕS § 452 lg 1 ette, et kindlustusandja vabaneb täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja, kindlustatud või soodustatud isik põhjustas kindlustusjuhtumi toimumise tahtlikult ning sellest kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Kostja kinnitused dokimeeskonna hooletuse kohta ei vasta tegelikkusele. Vastavalt Klip Shipmanagement Ltd aktis tehtud avariipõhjuste järeldustele ekspluateeriti dokki avarii tekkimiseni vastavalt tehnilises dokumentatsioonis ettenähtud nõuetele ning pontooni nr 1 vee tungimine sai võimalikuks ettenägematute asjaolude tõttu. Eelnimetatud akti kohaselt ei keela ükski doki kasutamist reguleeriv normdokument doki tornide metallkonstruktsioonide remonti ja doki sektsioonide avamist ajal, kui dokis on laev. Veeteede Ameti juurdluskokkuvõte ei fikseeri ühtegi doki kasutamist reguleeriva normdokumendi nõude rikkumist meeskonna poolt. Kuivõrd doki kreeni või diferendi likvideerimine on dokiga opereerimisel tavapärane praktika, ei saanud meeskond ette näha, et kreen või diferent toob kaasa kahjujuhtumi. Kõik kostja väited hageja poolt kindlustusriski suurendamise kohta on alusetud. Hageja ei ole mingil moel suurendanud kindlustusriski, teostades ujuvdoki kerel plaatide vahetust ning vale on kostja seisukoht, et sellega muudeti dokk merekõlbmatuks ja veekindlusetuks. Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt algatas hagiavalduse aluseks oleva kahjujuhtumi asjas Veeteede Amet menetluse ning selle kokkuvõtte kohaselt oli kahju põhjuseks doki veekindluse rikkumine laeva dokkimise ajal ning kahju tekkis põhjusel, et doki meeskond oli ükskõikne doki veekindluse suhtes ülalpool veeliini laeva dokkimise ajal. Hagejaga sõlmitud varakindlustuse üldtingimuste (ÜT) kohaselt loetakse kindlustusjuhtumiks äkilist ja ettenägematut juhtumit, mis põhjustab kahju. Antud juhul pidi ujuvdoki meeskond, kui oma ala vaieldamatud professionaalid, aru saama, et ujuvdokk ei ole veekindel ning seega ette nägema kahju tekkimist. Äkiliseks ja ootamatuks ei saa olla juhtum, mida kindlustusvõtja ette näeb (peab ette nägema) ning sündmus ei ole ettearvamatu, kui mõistlikult on võimalik suure tõenäosusega prognoosida, et kahju tekib. Ajavahemikul 24.–27.02.2008 pidi dokki „õigeks ajama“ (likvideerima kreeni või diferenti) 9 korda, pumbates pontoonidest vett välja, mis näitab, et ohust oldi teadlikud. Oluline ei ole mitte see, kas konkreetse ujuvdoki meeskond kahju tekkimist ette nägi, vaid kas kindlustusvõtjaga sarnane isik (laevaehitusalane professionaal) oleks antud asjaoludel pidanud sündmust ette nägema. Kuivõrd tegemist ei olnud hagejale äkilise ning ettenägematu juhtumiga, siis ei ole tegemist ka kindlustusjuhtumiga ning kahju ei kuulu kostja poolt hüvitamisele.
7.Kindlustuse ÜT kohaselt on kindlustusvõtja kohustatud käituma heaperemehelikult ja erilise hoolikusega, et vältida kahjuliku tagajärje tekkimist ning kui kindlustusvõtja on rikkunud kindlustuslepingust tulenevat kohustust, on kindlustusandjal õigus kindlustushüvitise maksmisest keelduda või kindlustushüvitist vähendada, kui rikkumine omas mõju kahju tekkimisele või kahju suurusele või kindlustusandja täitmise kohustuse ulatuse kindlakstegemisele. Asjaolu, et isik on sõlminud kindlustuslepingu, ei tähenda, et ta võiks muutuda hooletuks enda ja tema hoolde usaldatud vara suhtes. Arvestades, et doki meeskond koosnes laevaehitamises professionaalsest meeskonnast, kes suhtus ükskõikselt doki veekindlusesse, siis on hageja tegevus käsitletav raske hooletusena – hageja oleks
antud juhul pidanud kahju tekkimist ette nägema ning kahju vältima ning kuivõrd hageja käitus raskelt hooletult, siis ei kuuluks kahju ka sel alusel hüvitamisele.
8.Isegi kui leiaks tõendamist, et tegemist on kindlustusjuhtumiga, ei kuuluks kahju hüvitamisele ka VÕS §-de 444 ja 445 alusel. Samaaegselt ujuvdoki kere plaadivahetusega teostati kaubalaeva remonttöid, mis muutis doki merekõlbmatuks ja veekindlusetuks, suurendades seega kindlustusriski 100%. Hageja oli kindlustusriski suurendamisest teadlik, kuid ei vältinud kahju realiseerumist.
9.Kahjunõude suurus on tõendamata ning jääb ka arusaamatuks, miks hageja nõuab viiviseid vastavalt VÕS §-dele 94 ja 113. Tegemist on lepingulisest võlasuhtest tuleneva nõudega ning kindlustuslepingus oli kokku lepitud viiviste arvestamise kord, mistõttu ei saa hageja nõuda seadusest tulenevaid viiviseid.
10.Tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga. Tegemist ei olnud äkilise ja ootamatu juhtumiga. Veeteede Ameti arvamuses on välja toodud ainult üks kahju põhjus – doki veekindluse rikkumine laeva dokkimise ajal ning arvamuse kohaselt on põhjuslik seos antud juhtumi puhul doki meeskonna ükskõiksus doki veekindluse suhtes ülalpool veeliini laeva dokkimise ajal. Lekkiva doki stabiilsuse tagamiseks ette võetud toimingud tõendavad, et ohust oldi teadlikud ning meeskond pidi olema teadlik, et doki tehniline seisukord ei võimaldanud laeva dokkida, samas ei võetud midagi ette, et oht ei realiseeruks. Hageja ei oleks sellises olukorras tohtinud alustada doki kere remonttöödega. Dokki kasutati olukorras, et see lekkis mitmest erinevast kohast, mõlema parda plaadistuse vahelt tungis vesi kuivsektsiooni, esmalt lainetusega ning suuremal hulgal kreeni likvideerimise käigus jooksis merevesi doki staapeldeki luukide kaudu kuivsektsioonidesse. Juhul kui ujuvdoki kereplaadistus oleks olnud terve ning staapeldekil oleks pontoonide I, II, ja IV luugid olnud suletud, ei oleks vesi doki kuivsektsioonidesse tunginud ning kahju ei oleks tekkinud. Dokimeeskonna poolt elementaarsete ohutusnõuete täitmisel ei oleks kahju tekkinud. Kuivõrd hageja ja isikud, kelle eest ta vastutab, on käitunud raske hooletuse vormis, siis ei kuulu hagi ka sel põhjusel rahuldamisele, samuti põhjusel, et hageja suurendas kostja nõusolekuta kindlustusriski 100%. Veeteede Amet andis dokile kasutusloa olukorras, kus sellele ei tehtud kereplaatide vahetamist, samuti ei ole Veeteede Amet heaks kiitnud dokil keretööde teostamist ega staapeldeki luukide lahti jätmist ajal, kui selles asub laev. Veeteede Amet keelas doki hermeetilisuse rikkumise ülalpool veeliini ja kereplaadistuse vahetamise laeva dokkimise ajal. Esimese astme kohtu otsus
11.20.05.2010 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
12.Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selle üle, et poolte vahel oli sõlmitud kindlustusleping, mille kehtivuse ajal toimus õnnetusjuhtum. 27.02.2008 uppus Tallinnas Vene-Balti Sadamas ujuvdokk nr 2, ajavahemikul 24.-27.02.2008 oli korduvalt vaja ujuvdokil likvideerida kreeni või diferenti ja hageja teavitas õnnetusest kostjat õigeaegselt. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid kahju suuruse osas. Pooled vaidlevad selle üle, kas tegemist on kindlustusjuhtumiga või mitte.
13.Kindlustuslepingu ÜT p 8 ja varakindlustuse ÜT p 2.1 kohaselt loetakse kindlustusjuhtumiks äkilist/ootamatut ja ettenägematut sündmust, mis põhjustab kahju. ÜT p 5.4 järgi vabaneb kindlustusandja kohustuse täitmisest, kui kahju tulenes kindlustusvõtja, kindlustatu või soodustatud isiku pool tahtlikult põhjustatud kahjujuhtumist. Kui kindlustusvõtja, kindlustatu või soodustatud isik on põhjustanud kahju raske hooletuse tõttu, võidakse hüvitise suurust vähendada või hüvitisest täielikult keelduda. Sama põhimõte on sätestatud ka VÕS § 452 lg-s 1. Kostja on keeldunud hüvitise väljamaksmisest seetõttu, et tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga. Hageja on välja toonud asjaolu, et kostjal puudus õigus keelduda kahju hüvitamisest ka seetõttu, et tegemist ei olnud hageja tahtlusega.
14.Veeteede Ameti uurimiskokkuvõttest nähtub, et õnnetuse põhjuseks oli doki veekindluse rikkumine laeva dokkimise ajal. Dokil vahetati kere plaate ning staapeldeki luugid jäeti lahti. Mõlema parda plaadistuse vahelt tungis vesi kuivsektsiooni, esmalt lainetusega ning suuremal hulgal kreeni likvideerimise käigus jooksis merevesi doki staapeldeki luukide kaudu kuivsektsioonidesse, mis uputas doki. Tunnistaja A. H., Veeteede Ameti mereõnnetuste juurdluse ja meresõiduohutuse arenduse osakonna nõuniku, kes viis läbi uurimise, ütluste kohaselt rakenduvad ujuvdokile kõik meresõiduohutuse nõuded, muuhulgas veekindluse nõue. Doki keretööd olid tehtud valede töövõtetega, sest punktkeevitus ei taga hermeetilisust ja veekindlust, vaid jätab ligikaudu 5 mm praod sisse. Staapeldeki luukide lahtijätmine on samuti veekindluse rikkumine. Dokki trimmiti kolme päeva jooksul 9 korda ning logiraamatus oli sissekanne, et viiel korral on toimunud esimesest tankist vee väljapumpamine. Nende asjaolude pinnal oleks pidanud aru saama, et doki veekindlus on oluliselt rikutud. Doki veekindluse rikkumine on mereohutusnõuete rikkumine. Veeteede Ameti uurimiskokkuvõte ja tunnistaja A. H. ütlused õnnetuse tekkimise põhjuste kohta on usaldusväärsed. Tunnistajal on pikaajalised kogemused mereohutuse vallas ning tegemist on objektiivse ja pooltest sõltumatu institutsiooni poolt läbi viidud uurimisega, mille eesmärgiks oli välja selgitada õnnetuse tehniline põhjus, mitte isikute süü.
15.Klip Marine Shipmanagement Ltd aktis tehtud avariipõhjuste järelduste kohaselt ekspluateeriti dokki avarii tekkimiseni vastavalt tehnilises dokumentatsioonis ettenähtud nõuetele ning pontooni nr 1 vee tungimine sai võimalikuks ettenägematute asjaolude tõttu. Eelnimetatud akti kohaselt ei keela ükski doki kasutamist reguleeriv normdokument doki tornide metallkonstruktsioonide remonti ja doki sektsioonide avamist ajal, kui dokis on laev. Tunnistaja V.D., Klip Shipmanagement Ltd tehnilise superintendandi, ütluste järgi teostati uurimine ja koostati akti 2010. aasta jaanuaris üksnes dokumentide põhjal, sest uurimise teostamise ajaks olid kahjustused kõrvaldatud. Vastavalt dokkide ekspluateerimise juhendile ei ole keelatud avada luuke doki ekspluateerimise käigus või teostada keretöid. Klip Marine Shipmanagement Ltd akti ja tunnistajana üle kuulatud V.D. ütlusi õnnetuse põhjuste kohta ei saa pidada usaldusväärseteks. Akt on koostatud üksnes hageja poolt edastatud dokumentide ja andmete alusel. Tunnistaja ei ole akti koostamisel olukorraga tutvunud, sest kahjustused olid selleks ajaks kõrvaldatud.
16.Tunnistaja R.R., kes on Vene-Balti sadama kapten, ütluste järgi on 9 korda doki stabiliseerimine kolme päeva jooksul tavapärane, doki meeskond ei olnud hooletu. Tunnistaja V.G., Vene-Balti sadama direktori, ütluste kohaselt ei olnud meeskond hooletu, pidevalt järgiti ekspluateerimise juhendeid, märgiti üles doki seisund ja ülevaatuste tulemused, doki meeskond vastas kvalifikatsioonile ning seetõttu ei saanud olla hooletu. Dokkide remont toimub jooksvalt neid veest välja võtmata, veealuseid pontoone remonditakse siis, kui dokk ei ole ekspluatatsioonis. Tunnistajate R.R. ja V.G. ütlusi selle kohta, kas tegemist oli meeskonna hooletusega või mitte, ei saa kohus kasutada, sest raske hooletuse või tahtluse välja selgitamine on õigusliku kvalifikatsiooni andmine tegevusele, mitte faktiküsimus, mille kohta saavad tunnistajad ütlusi anda.
17.Varakindlustuse ÜT p 2.1 ja ÜT p 8 järgi peab sündmus olema samaaegselt äkiline/ootamatu ja ettenägematu, et seda saaks käsitleda kindlustusjuhtumina. Asja lahendamisel on oluline välja selgitada, kas dokk uppus ootamatu ja ettenägematu asjaolu tagajärjel. Tunnistajate V.G. ja Veeteede Ameti uurimiskokkuvõttest nähtub, et doki veekindluses esines probleeme kolm päeva enne selle uppumist, kuna doki esimesest tankist pumbati vett välja 5 korral, samuti trimmiti dokki 9 korral. Hageja oleks pidanud sellises olukorras ette nägema võimaluse, et dokk upub. Kolmepäevane ajavahemik probleemide ilmnemisel ja doki uppumise vahel näitab kohtu arvates, et tegemist ei olnud äkilise või ootamatu sündmusega.
18.Tegemist ei olnud kindlustusjuhtumiga ja seetõttu ei ole menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt kohtul vaja analüüsida, kas tegemist oli VÕS § 104 lg 4 järgi raske hooletusega.
Raske hooletus on varakindlustuse ÜT p 5.4 alusel hüvitise vähendamise või hüvitamisest keeldumise aluseks, mille eeltingimuseks on, et sündmus oli kindlustusjuhtum. Apellatsioonkaebus
19.BLRT Grupp AS palub tühistada maakohtu otsuse, uue otsusega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta vastustaja kanda.
20.Kaebuse põhjenduste kohaselt ei olnud maakohtu arvates tegemist äkilise või ootamatu sündmusega, kuna dokil vahetati kere plaate ja see oli tehtud kasutades valesid töövõtteid ning kuna doki esimesest tankist pumbati vett välja 5 korral, samuti trimmiti dokki 9 korral ning hageja oleks pidanud sellises olukorras ette nägema võimaluse, et dokk upub.
21.Kohus asus põhjendatult seisukohale, et vaidluse lahendamiseks on vaja välja selgitada, mis oli õnnetusjuhtumi põhjuseks, kuid tõlgendas vääralt Veeteede Ameti uurimiskokkuvõtte järeldusi. Vastavalt nimetatud juurdluskokkuvõte järelduse p-le 1 m/l Orion dokkimise ajal 24.02.2008 kella 15.00 kuni 27.02.2008 kella 01.00 oli vaja ujuvdokil likvideerida kreeni või diferenti 9 korral, millest saab järeldada, et doki kereplaadistus ja/või ballastsüsteem ei taganud ujuvdoki veekindlust. Ülalnimetatust järeldub, et 1) doki uppumise ühest põhjust ei ole tuvastatud isegi edasise Veeteede Ameti juurdluse käigus ning selle esipõhjuseks saaks olla doki kereplaadistuse leke või ballastsüsteemi rike; 2) doki uputuse põhjus asus vee all ning doki keretööd ei olnud toimunud õnnetusjuhtumi põhjuseks. Antud asjaolu kinnitas kohtuistungil ka tunnistaja A. H., kelle ütluste kohaselt oli otseseks uppumise põhjuseks see, et esimene ballastitank lekkis. Selline doki õnnetusjuhtum, mille põhjus ei olnud tuvastatud isegi Veeteede Ameti edasise juurdluse käigus, saab olla vaid äkiliseks ja ootamatuks sündmuseks.
22.Veeteede Ameti juurdluskokkuvõttest ei tulene järeldust, et doki veekindlus oli oluliselt rikutud. Vastavalt nimetatud juurdluskokkuvõtte järeldusele oli 3 kuni 4 korda ööpäevas vaja trimmida dokki, kusjuures trimmimine seisnes valdavalt I pontooni ballastitankist nr 1 vee välja- või ümberpumpamises. Kreeni likvideerimine oli rutiinne. Ka tunnistaja A. H. kinnitas kohtuistungil, et kreeni likvideerimine on tavaline rutiinne operatsioon. Sellest tulenevalt ei saa tavapärasel kreeni likvideerimisel ette näha seda, et dokk upub, arvestades siinjuures sellega, et dokk lükkab veest välja jõuga 4000 tonni ning mõne tonni vee väljapumpamine ei tähenda midagi. Sellest tulenevalt ei saa tavapärasel kreeni likvideerimisel ette näha seda, et dokk upub. Seega on kohtu järeldused ekslikud, kuna ei vasta õnnetusjuhtumi põhjuslikule seosele.
23.Klip Marine Shipmanagement Ltd tehnilise juurdluse akti järgi ekspluateeriti dokki vastavalt normatiivdokumentidele, mis olid kehtivad ning doki veekindluse rikkumine oli mitteprognoositav sündmus. Kohus on täiesti alusetult leidnud, et nimetatud akti ja tunnistaja V.D. ütlusi ei saa pidada usaldusväärseteks, kuna akt oli koostatud üksnes apellandi poolt edastatud dokumentide ja andmete alusel ning tunnistaja ei ole akti koostamisel olukorraga tutvunud, sest kahjustused olid selleks ajaks kõrvaldatud. Veeteede Ameti poolt koostatud juurdluse akt oli samamoodi koostatud vaid apellandi poolt esitatud dokumentide ja andmete alusel. Samuti ei viibinud Veeteede Ameti esindaja doki uppumise ajal sadamas ning nagu ka tunnistaja V.D., ei ole ameti esindaja ise näinud õnnetusjuhtumit. Seega oleks pidanud kohus jätma tähelepanuta ka Veeteede Ameti juurdlusakti ja tunnistaja A. H. ütlused.
24.Samas nii Veeteede Ameti kui ka Klip Marine Shipmanagement Ltd uurimiskokkuvõtted järeldavad, et doki uputuse põhjuseks oli ballastitanki lekkimine. Klip Marine Shipmanagement Ltd akti p 3.3 järgi juurdluse käigus kinnitasid Laevanduse Mereregistri ja Veeteede Ameti esindajad, et erinõudeid või ujuvdokkide ekspluateerimiskorda reglementeerivaid erisätteid ei ole. Alusdokumendiks on dokiehitajatehase juhend, mille alusel ei ole keelatud metallkonstruktsioonide remont doki tornidel ning doki sektsioonide luukide avamine, kui dokis asub laev. Klip Marine Shipmanagement Ltd seisukohta kinnitab ka Veeteede Ameti juurdlusakt, kus on tehtud ettepanek sadama juhatusele nõuda
dokkimise ajal ujuvdokkide hermeetilisuse tagamist ülalpool veeliini ja keelata ujuvdokkide kereplaadistuse vahetus, kui samal ajal leiab aset laeva dokkimine. Sellest järeldub, et enne õnnetusjuhtumi toimumist ülalpool loetletud tegevused ei olnud keelatud.
25.Kohtuotsuses viitab kohus kindlustuslepingu üldtingimustele ja varakindlustuse üldtingimustele. Vastavalt VÕS § 39 lg 1 tuleb tüüptingimust tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks. Vastavalt Eesti Keele Instituudi sõnaraamatule tähendab sõna „ette nägema“ seda, et isik nägi oma teo tagajärgi ette, kuid ei loobunud teo täideviimisest. Antud juhul, õnnetusjuhtumi põhjus (doki veealuse kere või ballastsüsteemi lekkimine) ei olnud tingitud kindlustusvõtja või tema töötajate mingisugustest tegudest ning seetõttu kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumine sündmuse ettenägematuse motiivil ei ole kooskõlas lepingu ega seadusega.
26.Vastavalt VÕS § 452 lg-le 1 kindlustusandja vabaneb täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja, kindlustatud või soodustatud isik põhjustas kindlustusjuhtumi toimumise tahtlikult. Sellest kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Apellant ei soovinud õigusvastase tagajärje saabumist. Kahjujuhtum oleks võinud tuua kaasa inimkaotuse, mida aga õnneks ei juhtunud. Ujuvdokk oli inspekteeritud Veeteede Ameti poolt enne õnnetust 15.05.2007 ja dokile oli antud merekõlbulikkuse tunnistus kehtivusega kuni 20.05.2012. Veetede Ameti juurdluskokkuvõte ei fikseeri ühtki ükskõik millist doki kasutamist reguleeriva normdokumendi nõude rikkumist dokimeeskonna poolt ajal, kui dokis oli laev, samuti, et oleks tuvastatud rikkumisi doki tornide metallkonstruktsioonide plaanilise remondi läbiviimisel sel ajal.
27.Vastustaja ei ole kunagi vaidlustanud dokile tekitatud kahju suurust. Kalkulatsioon ja kahju suurust tõendavad dokumendid on vastustajale esitatud. Arvestades sellega, et vastustaja eitab oma kohustust kahju hüvitada, tuleb intressi arvutada vastavalt VÕS §-le
113.Vastustaja seisukoht
28.If P&C Insurance AS vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
29.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte esindajate seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud. Maakohus on rikkunud menetlus- ja materiaalõigusnorme, mistõttu tuleb vaidlustatud otsus tühistada. Küll aga on ringkonnakohtul võimalik teha uus otsus asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata (TsMS § 657 lg 1 p 2). Kolleegium on tõendite kogumi hindamise tulemusena seisukohal, et vaidlusalusel juhul oli tegemist kindlustusjuhtumiga, kuid väljamaksmisele kuuluvat kindlustushüvitist tuleb vähendada, kuna kindlustusvõtja juhtumile eelnev käitumine annab alust hinnata seda raske hooletusena.
30.Vaidlusalusel ajal (veebruar 2008) reguleeris pooltevahelist kindlustusõigussuhet 06.07.2007 sõlmitud varakindlustusleping nr 2000000922-05 (poliis t lk 4-9), mille lahutamatuks osaks olid kindlustusandja poolt kehtestatud Varakindlustuse Üldised Tingimused SÜV 20061 (t lk 28-35) ja Kindlustuse Üldtingimused ÜU 20021 (t lk 36-39). Selles osas poolte vahel vaidlus puudub. Samuti puudub vaidlus selles, et ööl vastu 27.02.2008 sattus Vene-Balti sadamas oma alalises asukohas osalisse uppumisse kindlustatud vara hulka kuulunud ujuvdokk-2, mille tõttu said mereveega kahjustatud I ja II pontooni kuivsektsioonides asunud elektriseadmed ja -süsteem.
31.Esmalt tuleb tuvastada, kas sündmus, mille tõttu kindlustusvõtjal kahju tekkis (kahjustada said elektriseadmed), oli kindlustusjuhtum pooltevahelise kindlustuslepingu mõttes. Kolleegium on seisukohal, et konkreetse sündmuse kui kindlustusjuhtumi tuvastamise menetluses ei oma tähtsust selle toimumise põhjuste seos kindlustusvõtja käitumisega ehk
kas konkreetne sündmus oli kindlustusvõtja poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu põhjustatud. Kindlustusvõtja süü küsimus tõstatub kahjuhüvitise väljamaksmise kohustuse tuvastamisel. Olukorras, kus ei toimunudki kindlustusjuhtumit, ei tõstatu küsimust kindlustusandja lepingujärgsest täitmise kohustusest. Maakohtu seisukoht selles osas on vastuoluline – viidates küll vajadusele tuvastada kindlustusjuhtumi toimumine on analüüsitud muuhulgas tõendeid kindlustusvõtja töötajate eelneva käitumise kohta.
32.VÕS § 423 lg 1 kohaselt on kindlustusjuhtumiks eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. Poliisil kindlustusjuhtumit ei kirjeldatud. SÜV 200061 p 2.1 kohaselt loeti kindlustusjuhtumiks äkilist ja ettenägematut juhtumit, mis põhjustas kahju, mille otseseks tagajärjeks oli varakahju. ÜU 20021 p 8 kohaselt oli kindlustusjuhtumiks kindlustusvõtjale ootamatu ja ettenägematu kindlustulepingus määratletud sündmus. Seega puudub pooltevahelises lepingus kindlustusjuhtumi täpne üksikasjalik määratlus, ka ei ole lahtikirjutatud mõisted „äkiline“, „ettenägematu“, „ootamatu“. Seega tuleb vaidluse lahendamisel lähtuda VÕS §-s 29 sätestatud tehingu tõlgendamise reeglitest.
33.Tõlgendamisel tuleb vastavalt VÕS § 29 lg-le 1 ja TsÜS § 75 lg-le 1 esmalt lähtuda subjektiivse tõlgendamise põhimõttest, see tähendab lepingupoolte (mõlema poole) ühisest tegelikust tahtest. Lepingu kui tehingu siduvuse aluseks on sõlmimisel väljendatud tahe olla kokkulepitud tingimustega õiguslikult seotud ja seda ka juhul, kui lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendus erineb poolte poolt sõnadele antud tähendusest. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et pooled oleksid enne lepingu sõlmimist kindlustusjuhtumi kirjelduse ja vastavate mõistete sisu üle arutlenud, ega seda, kuidas kumbki pool enne lepingu sõlmimist kindlustusjuhtumi mõistest aru sai. Seega tuleb lähtuda sõnade üldlevinud tähendustest. Üldiselt kättesaadava Sünonüümisõnastiku kohaselt on omadussõnad „äkiline“, „ootamatu“ ja „ettenägematu“ eesti keeles sünonüümid, mis iseloomustavad midagi kui üllatuslikku, etteaimamatut.
34.Kolleegium ei nõustu maakohtu põhjendusega hageja poolt esitatud dokumentaalse tõendi Klip Marine Shipmanagement OÜ (edaspidi Klip) poolt koostatud tehnilise juurdluse akti (t lk 104-146) ja selle ühe koostaja V.D. tunnistajana antud ütluste (t lk 165) ebausaldusväärsuse kohta. Tõendamise objektiks saavad TsMS § 229 lg 1 ja § 230 lg 1 mõttes olla faktilised asjaolud, milledele pooled oma väidetes ja vastuväidetes tuginevad. Faktiliste asjaolude osas ei sisalda nimetatud dokument olulisi erisusi, võrreldes maakohtu poolt arvesse võetud Veeteede Ameti aktiga. Ka kinnitas tunnistaja, et akti koostamisel tutvus ta muuhulgas Veeteede Ameti aktiga ja sai sealt infot sündmuste ja avarii arengu kohta. Tuleb nõustuda apellandi seisukohaga, et sarnaselt Klip ́i aktile oli ka Veeteede Ameti akt koostatud vaid hageja poolt esitatud dokumentide ja andmete alusel (nähtub akti lisade loetelust ning akt ise ei sisalda samuti viidet ameti esindaja ööl vastu 27.02.2008 sündmuskohal viibimise kohta; tunnistaja A. H. ütlustest ei selgu, millal tema kohapeal käis). Aktides esinevate erinevate järelduste korral tuleb aga tõepoolest otsustada kogumis muude tõenditega, milline esitatutest on veenvam. Käesoleval juhul on selliseks tõendiks Veeteede Ameti akt, sest tegemist on pooltest sõltumatu riigiameti seisukohaga, Klip ́ilt tellis arvamuse hageja.
35.Käesolevas asjas tekkis varaline kahju ujuvdoki I ja II pontooni kuivsektsioonides asuvate elektriseadmete (6 elektrimootorit ja elektrisüsteem) kahjustumise tagajärjel, kusjuures kahjustumine toimus merevee kuivsektsioonidesse tungimise tagajärjel. Selle asjaolu üle pooltel vaidlus puudub ja sellisele järeldusele jõudsid nii Veeteede Amet kui Klip. Seega selleks sündmuseks, mille tagajärjel varakahju otseselt tekkis, oli merevee tungimine doki sellesse ossa, kuhu tavaolukorras vesi ei satu ega tohigi sattuda. Samadest tõenditest nähtub, et merevee tungimine kuivsektsioonidesse toimus seetõttu, et vesi oli eelnevalt tunginud ballastitanki nr 1 ning viinud doki tavapärasest suuremasse kreeni, mida vee ümber- või väljapumpamisega ei suudetud likvideerida. Puuduvad tõendid, et tegemist oleks doki ekspluateerimise käigus nn igapäevaselt toimuva või tavapärases olukorras
ettearvatava, oodatava sündmusega. Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et konkreetses olukorras oli merevee tungimine doki kuivsektsioonidesse kindlustusvõtja jaoks ettearvamatu, üllatuslik sündmus, milline on kvalifitseeritav kindlustusjuhtumine pooltevahelise lepingu mõttes. Ohtlikku kreeni vajumist ja osalist uppumist on nimetanud õnnetuseks ka Veeteede Amet (akti III osas).
36.Kostja on vaielnud hagile vastu ka põhjendusel, et isegi kui oli tegemist kindlustusjuhtumiga, siis oli see põhjustatud kindlustusvõtja töötajate raskest hooletusest ja kindlustusandjal oli õigus keelduda hüvitise väljamaksmisest. Pooled olid tõepoolest kokku leppinud, et kui kindlustusvõtja on põhjustanud kahju raske hooletuse tõttu, võidakse hüvitise suurust vähendada või hüvitamisest täielikult keelduda (SÜV 20061 p 5.4, ÜU 20021 p 78.3). Kolleegium on esitatud tõendite kogumis analüüsimise tulemusena seisukohal, et tõepoolest on tõendatud asjaolud, millised annavad aluse kindlustusvõtjale ette heita rasket hooletust kindlustusjuhtumi põhjustamisel ehk selles, et lõpptulemusena merevesi tungis ujuvdoki kuivsektsioonidesse ja rikkus seal elektriseadmed ja -süsteemi.
37.VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raskeks hooletuseks käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Tegemist on hoolsuse tavalise määra tunduva ületamisega, mistõttu selline käitumine peaks olema rikkujaga sarnasele inimesele mõistlikult vastuvõtmatu. Käesolevas asjas on Veeteede Ameti ja Klip ́i aktidega tõendatud, et doki meeskond jättis 26.02.2008 peale tehnilist kontrolli sulgemata staapeldekil asuvad I, II ja IV pontooni luugid, kuigi tavaliselt luugid peale kontrolli suletakse; tuule tugevnedes kuni 15 m/sek tekkinud lainega sattus merevesi ballastitanki nr 1, sealt edasi staapeldekile ja avatud luukide kaudu doki ballastitankidesse. Seeläbi suurenes doki kreen sedavõrd, et vette sattus ka doki parem parras, millel oli punktkeevitusega plaat, mille vahelt valgus vesi I pontooni kuivsektsiooni kaudu ka II pontooni kuivsektsiooni. Seega staapeldeki sulgemata luugid aitasid kaasa sellises ulatuses kreeni tekkele, mille tagajärjel osutus vees olevaks ka parema parda tavalises olukorras ülalpool veeliini olev osa. Lisaks on Veeteede Amet jõudnud järeldusele, et asjaolu, et perioodil 24.02.2008 kuni õnnetuseni 27.02.2008 oli ujuvdokil likvideeritud kreeni või diferenti üheksal korral, millest saab järeldada, et doki kereplaadistus ja/või ballastsüsteem ei taganud ujuvdoki veekindlust. Seega juba enne ööd, kui toimus õnnetus, pidi doki meeskond, kes eelduslikult koosneb vaieldamatutest oma ala asjatundjatest (eriti arvestades hageja tegevusala spetsiifilisust; samuti kinnitas seda tunnistaja V.G., Vene-Balti sadama direktor), olema m/l Orion edasisel dokkimisel eriti ettevaatlik ja tähelepanelik. Selle asemel aga lisaks staapeldeki luukide lahti jätmisele olukorras, kus sadamas oli antud tormihoiatus (t lk 127, tõlge lk 126), paigaldati dokkimise ajal dokile veeliinist ülal poole punktkeevitusega (ehk mittehermeetiliselt) kereplaat (vahetati kereplaati). Tõendatud ei ole küll, et dokkimise ajal selline kereplaadi vahetus oleks keelatud, kuid olukorras, kus pidi olema tekkinud eriline ettevaatlikkus doki veekindluse osas, mittehermeetiliselt kereplaadistust vahetada ei saanud olla tavalisele hoolsusele vastav tegevus. Asjaolu, et paigaldatud plaadid olid fikseeritud punktkeevitusega ega taganud doki vabaparda veekindlust, on kinnitatud ka Klip ́i arvamuses. Samuti, et see oli kiire uputuse raskendavaks faktoriks (t lk 105-107). Samad asjaolud on tõendatud ka Vene-Balti Sadama OÜ dokkmeistri S.Onkovi seletuskirjaga Veeteede Ametile (t lk 129) ja A. H. ütlustega.
38.Asjaolu, et dokil oli õnnetuse ajal kehtiv merekõlblikkuse tunnistus, ei tee olematuks tõendamist leidnud tegelikku olukorda ja olulisi puudusi doki meeskonna tegevuses, millised kogumis aitasid kaasa doki osalisele uppumisele. Samuti asjaolu, et tõendamist ei leidnud, et otseselt mõni õigusakt, ekspluateerimisjuhend vmt keelaks dokkimise ajal luukide avamist või keretööde teostamist. Nõustuda ei saa kostja seisukohaga, et doki veekindluse rikkumisega muudeti see lausa merekõlbmatuks. Ükski analüüsitud tõend seda ei kinnita. A. H. ütluste kohaselt on tegemist mereohutusnõuete rikkumisega.
39.Lisaks on kostja seisukohal, et isegi kui on tegemist kindlustusjuhtumiga, ei kuulu kahju hüvitamisele VÕS§ 444 ja § 445 alusel. Kostja on seisukohal, et doki veekindluse
rikkumisega suurendas hageja kindlustusriski 100%. Kolleegium on seisukohal, et eelpool leidis küll tõendamist, et veekindluse rikkumine toimus ja nõustuda saab ka sellega, et seeläbi suurenes kindlustusrisk (vt otsuse p 37, 38). VÕS § 444 kohaselt ei või kindlustusvõtja pärast lepingu sõlmimist kindlustusandja nõusolekuta suurendada kindlustusriski võimalikkust ega lubada selle suurendamist isikute poolt, kelle eest ta vastutab. Samas aga ei näe seadus VÕS §-s 444 sätestatud kohustuse rikkumise korral ette kindlustusandja täielikku vabanemist täitmise kohustusest. VÕS § 445 lg 2 kohaselt saab kindlustusandja vabaneda kindlustuslepingu täitmise kohustusest kindlustusvõtjast tuleneva asjaolu tõttu kindlustusriski võimaliku suurenemise ulatuses, kui juhtum toimus pärast riski suurenemist. Käesolevas asjas ei ole tõendatud, et eelpool tõendamist leidnud kindlustusandja töötajate tegevus, mida saab käsitleda kindlustusriski suurendamisena, oleks suurendanud seda riski 100% ehk et täielikult oleks välistatud olukord, kus konkreetsetes ilmastikutingimustes ei oleks konkreetse dokiga samasugust õnnetust toimunud. Veeteede Ameti järelduste kohaselt oli lisaks inimtegurile ohtliku kreeni ja uputuse põhjuseks ka doki halb tehniline seisund ning doki kereplaadistuse kõrval ei taganud veekindlust ka ballastsüsteem (doki kereplaadistus ja/või ballastsüsteem ei taganud doki veekindlust). Akti koostanud A. H. ütluste kohaselt oleks kahju olnud väiksem, kui luugid oleksid olnud kinni; ka laine võis visata vett sisse mingil määral; esimese ballasttanki klapp ei sulgunud korralikult; dokkmeistri sõnade järgi oli dokk vana ja vesi tuli sisse. Seega ühest õnnetuse põhjust ei selginudki.
40.Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et põhjendatud ja tõendatud ei ole asjaolud, millised annaksid kindlustusandjale õiguse keelduda täitmisest täies ulatuses, kuid kindlasti tuleb väljamõistetavat hüvitise suurust vähendada. Kolleegium on otsuse pdes 37-39 tõendamist leidnud asjaolude alusel seisukohal, et põhjendatud on vähendamine 1⁄2 ulatuses.
41.Poolte vahel puudub vaidlus kahju suuruse üle. Hageja on esitanud tõendid teostatavate tööde ja nende maksumuse kohta suuruses kokku summas 2 232 733.40 krooni (t lk 7385). Kostja neid ümberlükkavaid tõendeid ei esitanud. Haginõude arvestamisel on hageja võtnud arvesse kokkulepitud omavastutust suuruses 250 000 krooni iga kindlustusjuhtumi korral. Eelpool jõudis kolleegium järeldusele, et kostja peab hagejale hüvitama 1⁄2 tekkinud kahjust. Seega tuleb hagi rahuldada 991 366.70 krooni ulatuses.
42.Hageja on esitanud viivisenõude perioodi eest 10.06.2008 (seega kindlustusandja poolt keelduva otsuse tegemisest) kuni kohtuotsuse tegemiseni, paludes välja mõista seadusjärgne viivis (vastavalt VÕS §-le 113 ja §-le 94). Kolleegium ei nõustu hagejaga osas, mis puudutab sissenõutavat viivisemäära. Viidatud VÕS-i sätete kohaselt tuleb viivisemäära arvestamisel lähtuda eelkõige poolte vahel kokkulepitust. Asjaolu, kas kindlustusandja on keeldunud hüvitise väljamaksmisest (seega viivitas väljamaksmisega, kui keeldumine osutub ebaõigeks) täies ulatuses või osaliselt, tähtsust ei oma. Pooltevahelise lepingu lahutamatuks osaks oleva ÜU 20021 p 72 kohaselt, kui kindlustusandja viivitab oma kohustuste täitmisega, on ta kohustatud maksma hüvitise saamiseks õigustatud isiku nõudmisel viivist 0,1% väljamaksmisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva kohta, kuid mitte rohkem kui 10% väljamaksmisele kuuluvast summast. Hagetava perioodi 10.06.2008 kuni 10.12.2010 pikkuseks on 914 päeva, mille eest viivise summaks kujuneks kokku 906 109.16 krooni. Kuna aga pooled olid leppinud kokku viivise ülempiiri, siis tuleb kindlustusandjal hüvitada viivisena 99 136.67 krooni.
43.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota kulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Käesolevas asjas rahuldab kohus hagi 50% ulatuses ja apellatsioonkaebuse osaliselt. Seetõttu on kolleegium seisukohal, et mõistlik ja põhjendatud on jätta kummagi poole menetluskulud (nii maa- kui apellatsioonikohtus kantud) vastava poole enda kanda.
Tiit Kollom
Ande Tänav
Imbi Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.