KÜ hagi N L, S P, L P, T Š, D T, SR, IKvastu kahju hüvitamiseks 51794,21 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja KÜ /xxx/, esindajad: juhatuse liige GI, lepinguline esindaja Anatoli M Kostjad: N L /XXX XXX/, S P /XXX, XX/, L P /XXX XXX/, T Š /XXX, XXX/, D T /XXX, XXX/, SR /XXX, XXX/, IK /XXX, XXX/, kõigi lepinguline esindaja Riho V
2.Välja mõista N L , L P , S P , T Š ja D T KÜ kasuks solidaarselt 45106,19 krooni.
3.Välja mõista S P , S R , I. K solidaarset KÜ kasuks kahju hüvitamiseks 5788,02 krooni.
4.Jätta KÜ menetluskulud 98% ulatuses solidaarselt N L, L P, S P, T Š ja D T, IK , SR kanda
5.ning jätta N L menetluskulud 2%, L P menetluskulud 2%, S P menetluskulud 2%, T Š menetluskulud 2% ja D T menetluskulud 2%, IK menetluskulud 2%, SR menetluskulud 2% ulatuses KÜ kanda. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
1.N L , L. P, S. P, T. Š ja D. T olid KÜ juhatuse liikmed kuni 30.06.2006. N. L oli juhatuse esimees. 30.06.2006-27.03.2007olid juhatuse liikmed S. P (esimees), S. R, I. K .
2.Kostjad on tekitanud kahju ühistule. Läbiviidud audiitorkontrolli tulemusel selgus, et 2003.a. tekkis kahju 16905,89 krooni, 2004 .a. 14381,91 krooni, 2005.a. 9387,91 krooni, 2006.a. 9240,08 krooni, 2007.a. 1878,63 krooni. Kokku on kahju 51794,21 krooni. Kostjad on teinud alusetud väljamakseid ja kulutusi enda huvides, kulud ei ole põhjendatud. 2003 aasta
3.2003.a. maksti N. L välja 9955,89 krooni. Märgitud summas koosneb järgmistest osadest: 40% korteri 67, mis kuulub L. P , eest ja seda aastas kokku 2930,67 krooni, 50% elektri kuuarvetest aastas kokku 710,85 krooni, 20% telefoniarvetest (nr 5016672) aastas kokku 2601,84 krooni, transpordikulude katteks kokku 3712,53 krooni. Arved, mille järgi tasuti, väljastati L. P , avaruanded koostas N. L ja see raha maksti N. L .
4.N. L võttis ühistu arvelt 22.01.2003 3000 kr., lisaks maksti talle jaanuaris veel 400 krooni. 31.01.2003 kohta on olemas avaruanne 4580,50 krooni, kuid sellest 400 ja 3000 kr kohta ei ole alusdokumente. 31.03.2003 maksti N. L 850 krooni interneti eest, kuid selle aluseks olevad tõendid puuduvad. Kostja sai kokku 4250 krooni. Nende makse tegemiseks ei olnud seaduslikku alust.
5.2003.a. jaanuarist – 2003. septembrini oli N. L töötasu 1500 krooni ja alates 2003.a. oli töötasu 2100 kr. Sellist ühistu üldkoosoleku otsust ei ole, mis lubas tõsta tema palka, ei ole üldse olemas.
6.Hageja leiab, et kostja N. L on maksnud ebaseaduslikult endale tasu 2003.a. oktoobridetsembri eest kokku 2700 krooni (hageja muus osas tasu ei nõua).
7.Juhatus ja nimelt N. L on 2003.a. aastal kasutanud ühistu rahalisi vahendeid enda huvides, millega on tekkinud kahju ühistule 16905,89 krooni.
8.Ühistu põhikirja p 6.2.9 järgi otsustab juhatuse ja selle esimehe tasustamise alused, korra üldkoosolek, ka muude kompensatsioonide väljamaksmise alused (auto kasutus, telefon jne) otsustab üldkoosolek. Sellist otsust ei ole, seega on tegemist omavoliliste maksetega. Ka eelpool muude kulude maksmiseks puudusid N. L vastavad üldkoosoleku otsused. N. L on esitanud avalduse tasu määramiseks 2003a. kuid sellel puudub kuupäev, üldkoosolek ei ole teinud otsust tasu tõstmise kohta.
9.Teised juhatuse liikmed ei võtnud midagi ette, et takistada N. L kuritarvitas ühistu vara kasutamisel ja jätsid tema tegevuse tähelepanuta. Juhatuse liikmed peavad tegutsema ühistu huvides. Kuna teised viidatud ajal olnud juhatuse liikmed (kostjad) ei takistanud N. L poolset ühistu vara kuritarvitamist, vastutavad nad solidaarselt N. L ühistu eel.
10.Kahju 16905,89 krooni tuleb kostjatelt N. L, L. P .. S. P . T. Š ja D. T ühistu kasuks välja mõista solidaarselt. 2004.aasta
11.2004.a. maksti N. L korteri, elektri, telefoni ja transpordi eest kokku 14381,80 krooni, kuid selleks puuduvad vastavad üldkoosoleku otsused.
12.Hageja leiab, et viidatud ühistu juhatuse liikmed on rikkunud samuti põhikirjast tulenevaid
kohustusi, tuginedes samadele põhjendustele ja paluvad välja mõista neilt solidaarselt 14381,80 krooni. 2005.aasta
13.2005.a. maksti N. L telefoni ja transpordikulude katteks ühistu poolt 9387,91 krooni N. L . Sellest telefoni eest on 709,66 krooni, transpordi eest 8400 krooni. Auto kompensatsiooni maksmise kohta on olemas käskkiri, millele on alla kirjutanud N. L. Telefoni eest maksti N. L sellise käskkirja alusel, mille allkirjastasid 02.01.05 juhatuse liikmed T, P, Š. Puudub ka selline juhatuse otsus 02.01.05 viidatud kõnede eest tasumiseks. Juhatusel polnud pädevust selliste otsuste, korralduste tegemiseks, üldkoosoleku otsust tehtud pole. Seega puudus alus maksete tegemiseks. 2006.aaasta
14.25.06.2006 kutsuti tagasi juhatusest N. L, S. P, D. T , T. Š. Juhatusse jäi S. P ja uued liikmeteks said S. R, I. K . S. P oli esimees.
15.N. L maksti perioodil jaanuar- august 2006 telefoni eest 930,59 krooni, transpordi eest 4200 krooni, kokku 5330,59 krooni ning seda maksti N. L poolt allkirjastatud käskkirja alusel. Telefoni eest maksti 02.01.05 P, T ja P ja Š allkirjastatud käskkirja alusel. Tegemist oli omavolilise otsustega, ühistu üldkoosolek ei ole selliste kulude kohta otsust vastu võtnud.
16.Märgitud kahju 5330,59 krooni eest vastutavad L, T , P, Š, P.
17.S P maksti August- detsember 2006 telefoni eest 1109,49 krooni, transpordi kulude eest 2800 krooni, kokku 3909,49 krooni. Sõiduautu kompensatsiooni maksti 01.08.06 käskkirja nr 2 alusel, mille allkirjastas S. P ja telefoni eest kärkkirja alusel, mille olid allkirjastanud S. P,
S. R, I. K .
18.Ühistu üldkoosolek ei ole selliseid otsuseid vastu võtnud vastavate kulude maksmise kohta. Tegemist oli omavoliliste otsustustega ja ühistu sai sellise juhatuse tegevuse tulemusel 2006.a. kahju. Selle kahju 3909,49 krooni eest vastutavad P, R, K . 2007. aasta
19.27.03.2007 valiti uus juhatus, milles vaidlus puudub ja kostjaid enam juhatusse ei valitud.
20.Hageja nõuab kahju, mis tekitati enne 27.03.2007. S. P maksti 31.01.07 auto kompensatsiooni 700 krooni, telefoni eest 266,03 krooni, lauatelefoni eest 212.50 krooni, 28.02.2007 auto kompensatsiooni 700 krooni, kokku 1878,53 krooni. Maksete tegemiseks puudus aga vastav koosoleku otsus. Kõik teised juhatuse liikmed olid teadlikud S. P makstud hüvitistest, ent ei võtnud midagi ette tema tegevuse peatamiseks. Sellel perioodil tekkinud kahju eest vastutavad P, K ja R solidaarselt.
21.Kuna perioodil 2003 - august 2006 (incl.) tekkinud kahju on 46006,19 krooni ja kuna 30.06.2006 oli juhatuses L. L, L. P. D. T , S. P, T. Š, siis palub hageja nendelt välja mõista solidaarselt kahju hüvitamiseks 46 006,19 krooni. Perioodil 30.06.2006-27.03.2007 tekkinud kahju 5788,02 krooni palub välja mõista vastavatelt juhatuse liikmeil, so S. P , S. R , I. K solidaarselt.
22.Lisaks märkis hageja 08.11.2010 esitaud hagi täpsustustes, et perioodil 2006.a. juuli- august, mil maksti auto kompensatsiooni, vastutavad P, R , I. K .
23.Menetluskulud palub jätta kostjate kanda. Hagiavaldus (I kd lk 237-242j) ja täpsustus 08.11.2010 (II kd lk 130).
24.Vastuseks kostjate vastuväidetele märkis, et ei nõustu kostjate vastuväidetega ja et ühestki üldkoosoleku protokollist ega raamatupidamisdokumendist ei nähtu, et kulud, mis kompenseeriti, tehti ühistu huvides (lk 206, I kd).
25.Tõend: EAOÜ arvamus hageja 2003, 2004, 2005, 2006.a. majandusaasta kohta, 04.06.2008, revisjoni akt 2007.a. kohta, pretensioonid kostjatele, ühistu põhikiri, üldkoosolekute protokollid (I kd lk 106-140, 142-155, 208-209), KÜ esimehe korraldus auto kompensatsiooni kohta 2006.a. augustis, revisjoni komisjoni aktid ( I 156-161, 162-165, 212-21), mobiilkõnede kohta õiend. Kostjate vastuväited (I kd lk 53, 168, 219, 255)
26.Hagi ei tunnista. Nõue on tõendamata.
27.N. L esitas täpsustatud vastuväited ( I kd lk 168, 219, 255). Kostja leiab, et juhatuse esimehe palk 1500 krooni on üldkoosoleku poolt otsustatud. Ühistu huvides kasutati L. P korterit ja sidevahendeid ning loomulik, et selle eest ka tasuti. Ühistu teostas maja ulatuslikku remonti, milleks oli vaja teha asjaajamisi, hankida dokument. Ühistul ei olnud transpordivahendit ja seega kasutati juhatuse liikmete autot. Ei ole selge, kuid sellega on kahju tekitatud. Ei ole õige, et hageja nõuab sõidulehte 2003-2004-2005 aasta eest, kuid ei selgu, millel see põhineb, sõidud olid juhatuses kooskõlastatud.
28.2004.a oli üldkoosolek otsustanud 20% ulatuses mobiiltelefoni eest kulud kompenseerida, 2005.a. oli kulu kuus transpordile ja telefonile 782,33 krooni ning ei ole selge, kuidas see kahju tekitab. Hageja ei ole tõendanud, et sellist transporti või sidevahendeid polnud vaja kasutada. Sama käib ka interneti ja telefoni kulude kohta. Hageja pole tõendanud, et neid kulusid pole vaja olnud. Selliseid kulusid pole hageja ise kandnud. Ei ole õige, et kui kõik väljamakse õiguses peaks otsustama ühistu üldkoosolek, see oleks ebaproportsionaalne lähenemine, Revisjonikomisjon ei ole esile toonud kuritarvitusi. Tehtud kulutused on tehtud hageja huvides ja kostjal oli õigus selleks saada kompensatsiooni. Kostja N. L palub teha tasaarvelduse / lk 170, I/. Kõik kulud, mis kostjad on teinud, on tehtud hageja huvides ja kostja on tegutsenud hea usu põhimõttega kooskõlas, et kui on oma vara kasutanud, siis on õigus selle eest saada ka hüvitist, seda võimaldab ka ühistu põhikiri p 5.7. Juhatuse esimehele võib palka maksta, keelatud polnud. Hageja ei ole tõendanud, et kulud, mis kantud polnud hagejal vajalikud või need olid ebaproportsionaalselt suured.
29.2003.a. tehtud maksed N. L on antud üle tema emale L. P , kellel ei ole pretensioone N. L vastu. Ühistu huvides kasutati L. P korterit ja selle eest maksti raha välja N. L vastavalt nende omavahelisele kokkuleppele. N. L jälgis internetipanka, seega oli vajalik ka internet ja selle eest maksti kompensatsiooni 850 krooni. Avaruande, mille alusel maksti N. L 4580,50 krooni, aluseks oli ka vastav dokumentatsioon, vastasel korral ei oleks raamatupidaja raha välja maksnud. Kostja arvates ei ole selge tagasinõutav summa suurema palga osas, kuna kolme kuu eest ülemaks on kuus 900 krooni, kolme kuu eest on seega 1800 krooni (3*600). Seoses tuleohutusnõuetega oli vaja puhastada pommivarjend, mille eest palgati eraldi inimene - N P , kuid keda ei saanud vormistada tööle, sest ta oleks kaotanud invaliidsuspensioni. Istungil ei osanud seletada viidatud väite seost hageja nõudega (vt 15.10.2010 protokoll, 5. lk keskel, 2 kd lk 34, kohus jättis tähelepanuta).
30.Auto, telefoni ja interneti kulud: ei ole õige, et tegemist on alusetu kuludega, kuna seda pole otsustanud ühistu üldkoosoleku. Põhikirja p 6.2.9 puudutab juhatuse esimehe tasustamist ning põhikirja p 5.5. oli juhatusel õigus sõlmida lepinguid, teenindava personali pidi määrama üldkoosolek- Seega võis juhatus otsustada teisi küsimisi. Telefoni kasutamise on
juhatus otsustanud 01.04.2003.
31.Muude aastate kohta tehtud kulude osas esitas samad vastuväited.
32.Tõendid: dokumentide üleandmise akt (I kd lk 17 -181), L. P kinnituskiri 14.09.2009 (I lk 188), käskkiri 01.07.2005 (l k 189), majandusaasta aruanded (II kd), tunnistaja A. Aleksandrova ütlus (II kd prot 15.10.2010). Kohtu põhjendused
33.TsÜS § 35 tulenevalt peab juriidilise isiku juhtorgani liikmed täitma oma seadust, põhikirjast tulenevaid kohustusi juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega, olema juriidilisele isikule lojaalsed. Oma olemuselt on ühistu ja juhtorgani liikme vaheline suhe lepinguline suhe ning selle õigused kohustused on määratud nii põhikirjast, seadusest ning kuivõrd tegemist on käsundilaadse suhtena, seega iseloomustava neid suhteid käsundisuhtest tulevad üldised õigused, kohustused. KÜS § 2 lg 1 tulenevalt on korteriühistu korteriomandite omanike poolt loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandi esemeks olevate ehitiste ja mõttelise osa ühine majandamine, ühistu liikmete huvide esindamine. Seega tulenevalt TsÜS § 35 ning KÜS § 2 lg 1 sätestatud korterühistu eesmärgist ning hageja põhikirjast oli kostjatel kui hageja juhatuse liikmeil kohustus majandada korteriomandite mõttelisi osi kõige paremal viisil, ühistule lojaalselt, hoolsalt. Viimane tähendab kohtu arvates sellist ühistu juhtimist ja ülesannete täitmist, ühistu finantsmajanduslikku tegevust (mõtteliste osade hooldamine, remont) ning muud juhtimisalast tegevust (koosolekute pidamine, aruandluse koostamine jms) nii, et ei põhjustaks ühistule ja tema liikmetele kahju. Korteriühistu vara tekib KÜS § 6 järgi liikmete osamaksetest, ühistu tegevuse tuludest, muudest laekumistest ja mittetulu taotleva ühinguna on vara kasutamine sihtotstarbeliselt ühistu eesmärgi täitmiseks e. mõtteliste osade hooldamiseks äärmisel oluline ning selle peab tagama juhatus.
34.Vaidlus puudus selles, et N L, L P, S P, T Š ja D T olid KÜ juhatuse liikmed kuni 30.06.2006. N. L oli sellel perioodil juhatuse esimees. 30.06.2006-27.03.2007 olid juhatuse liikmed S P, S R, I. K . S. P oli juhatuse esimees.
35.KÜ põhikirja p 6.1 järgi on ühistu juhtorganiteks üldkoosolek ja juhatus ning põhikirja p6.2.7 järgi on üldkoosoleku pädevuses majandustegevuse aastakava vastuvõtmine, majandustegevuse aruande ning revisjoni aruande kinnitamine, p 6.2.8 järgi otsustab ühistu üldkoosolek juhatuse liikmete ja esimehe tasustamise alused ja korra ning p 6.2.10 järgi ühistu tegevusega seotud muud küsimused, mis on toodud põhikirjas, õigusaktides. Majandustegevuse aastakava ja majandusaasta aruande kinnitamine, st nende kulude, mis tehakse järgneval majandusaastal ning kantud kulude kinnitamine, mis on tehtud, kuulub KÜS § 15 lg 1 mõtte kohaselt üldkoosoleku poolt otsustamisele ja kinnitamisele. Seega kulud, mis juhatus kannab igapäevases tegevuses seoses korteriomandite mõtteliste osade hooldamise ja majandamisega, peavad olema aktsepteeritud üldkoosoleku e. hageja poolt e. teisisõnu, need peavad olema kokku lepitud. Selline kokkulepe saab sisalduda vastavas majandtegevuse aruandes, majanduskavas, võimalusel ka finants-majanduslikke kulusid kajastavad revisjoni aruandes, mis on kinnitatud üldkoosoleku poolt või üldkoosoleku poolt üksikutel koosolekutel vastuvõetud otsustes.
36.TsÜS § 27 lg 1 sätestab, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on kohustuse rikkumisga tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad isiku ees solidaarselt ning liige ei vastuta, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku üldkoosoleku otsuse või muu pädeva organi õiguspärasele ootusele. Kuivõrd käesoleval juhul on hagejal vaid kaks juhtimisorganit, so üldkoosolek ja juhatus, siis ei saa juhatus otsustada ise ja määrata kindlaks kompensatsioonide suuruse ja selle maksmise alused korteri, elektri, side (telefon, internet),
transpordi eest, vaid TSÜS § 37 lg 2. lause mõtte kohaselt saab seda teha juhatus üldkoosoleku õiguspärase otsuse alusel. Kuigi MTÜS § 28 lg 6 alusel on juhatuse liikmeil õigus saada ülesannete täitmisel vajalike kulude hüvitamist, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti, eeldab märgitud kulude saamise õigus ka kulude põhjendatust ja tõendatust ja üldkoosoleku poolset aktsepti ja ei tähenda selle otsustamist juhatuse enda poolt.
37.Vaidlus puudub järgneva üle:
38.2003.a. maksti N. L välja 9955,89 krooni. Märgitud summa moodustas 40% korteri 67 (korter kuulub L. P ) eest aastas kokku 2930,67 krooni, lisaks tasuti 50% elektri kuuarvetest aastas 710,85 krooni, 20% telefoniarvetest (nr 5016672) aastas 2601,84 krooni, transpordikulude katteks 3712,53 krooni. Veel maksti talle ühistu arvelt 4250 krooni, millest 850 krooni on interneti kasutamise eest, kuid maksmise aluseks olevaid tõendeid pole.
39.2003.a. jaanuarist – 2003. septembrini oli N. L töötasu 1500 krooni ja alates 2003.a. on N. L makstud oktoobrist –detsembrini oli töötasu suuremas määras.
40.2004.a. maksti talle korteri, elektri, telefoni ja transpordi eest kokku 14381,80 krooni. 2005.a. maksti N. L telefoni ja transpordikulude katteks ühistu poolt 9387,91 krooni N. L . Sellest telefoni eest on 709,66 krooni, transpordi eest 8400 krooni.
41.N. L maksti perioodil jaanuar- august 2006 telefoni eest 930,59 krooni, transpordi eest 4200 krooni, kokku 5330,59 krooni ning seda maksti N. L poolt allkirjastatud käskkirja alusel. S Ple maksti perioodil august- detsember 2006 telefoni eest 1109,49 krooni, transpordi kulude eest 2800 krooni, kokku 3909,49 krooni.
42.S. P maksti 31.01.07 auto kompensatsiooni 700 krooni, telefoni eest 266,03 krooni, lauatelefoni eest 212,50 krooni, 28.02.2007 auto kompensatsiooni 700 krooni, kokku 1878,53 krooni.
43.Kuna eeltoodu üle vaidlus puudub, puudub kohtul vajadus anda hinnangut hageja esitatud EA poolt koostatud aruannetele eelmärgitud aastate osas.
44.Kostjad leidsid, et viidatud telefonide, interneti, transpordikulude näol on tegemist on põhjendatud kuludega ning tegemist on ühistu huvides kasutatud rahaga ning leidsid, et hageja peab tõendama, et tegemist pole ühistu huvides kasutatud kuludega. Kohus leiab, et kuivõrd kostjatel oli kohustus ajada ühistu asja kõige ökonoomsemal viisil, dokumenteerida tegevust, siis kuulub kostjate kui juhatuse kohustuste hulka ka selliste kulutustute tegemise ja nende põhjendatuse tõendamine. Asjaolu, et kostjad on kulusid väidetavalt ühistu kasuks teinud, ei tähenda iseenesest õigust määrata kulude suurust. Märgitud kulude tegemise põhjendatus ja suurus peab olema kokkuleppeline ja seega aktsepteeritud ühistu üldkoosolekutel nagu kohus ülalpool viitas. Kostjate taotlusel ülekuulatud tunnistaja Alla Aleksandrova ütlustes nähtub, et tema teada tehti tasude kohta üldkoosoleku otsused, mille alusel vormistati juhatuse poolt käskkirjad ent üldkoosoleku protokolle ta näinud ei ole. A. Aleksandrova ei olnud ühistu liige, vaid oli ühistu rajamatapidaja. Seega ei ole kohtu arvates tunnistaja ütlustega tõendatud kostja väited tasu määramisest juhatuse esimehele ja kulude kandmise kohta side, auto jm kulude eest. Samas ei ole kostjad esitanud mitte ühtegi üldkoosoleku otsust, millega oleks kinnitatud majandusaasta aruanded, millest nähtuksid kostjate poolt juhatuse esimeestele N. Lasile tasu maksmine 2003.a oktoobrist –detsembrini kuus 2100 krooni ning kulude tasumine vaidlusalustel perioodidel telefoni (nii mobiil kui lauatelefoni eest), transpordi, interneti kulude katteks. Kohus nõudis välja kostjate taotluse alusel KÜ majandusaasta aruanded 2003, 2004, 2005, 2006, 2007.a. kohta, mis kajastavad küll 2003.a. juhatuse esimehe palka 20695 krooni, isikliku auto kompensatsiooni 1585 krooni, 2004.a., 2005.a., 2006.a. juhatuse esimehe kuupalka 2100 krooni. Samas ei ole kostjad esitanud kohtule üldkoosoleku otseseid, millega oleks märgitud majandusaasta
aruanded kinnitatud. Majandusaasta aruannetes on vaid viited koosolekute otsustele, ent neid otsuseid ei ole aruannete juures. Hagejad ise on esitanud kohtule üldkoosoleku otsused 23.04.03, 27.07.2003, 21.09.2003, 04.04.2004, 06.03.2005, 15.08.05, 07.10.2006, 04.02.2007, 23.02.2007, 30.12.2002 kuid neist ei nähtu, et majandusaastaaruanded oleks kinnitatud neil koosolekul. 04.04.2004 on kinnitatud 2003.a. revisjoni komisjoni aruanne (lk 128, I kd). Esitatud revisjonikomisjoni aruandest 2003.a. kohta (lk 156, I kd) nähtub, et rikkumisi pole toime pandud, end ei nähtu, milliseid kulutusi on juhatus teinud, sh kulud transpordile, sidele jm. Seega on märgitud akt üldsõnaline ning ebaselge on millised kulud on eelviidatud 04.04.2004.a. koosoleku poolt kinnitud. Kohtule esitatud protokoll 10.04.2005.a. koosoleku kohta, kus on kinnitatud revisjoni komisjoni aruanne 2004.a. kohta, kuid selle koosoleku kohta on kaks protokolli, so nii eestikeelne kui venekeelne, kuid mis erinevad oma sisult (lk 123, tõlge lk 125, eestikeelne protokoll, lk 126, I kd). Seega ei ole märgitud koosoleku protokoll usaldusväärne koosolekul vastuvõetud otsuste kohta, kuna kajastab erinevaid asjaolusid. Eestikeelsel puudub igasugune viide revisjoni komisjoni aruande kinnitamise kohta. Seega ei ole tõendanud, et 2004.a. kohta koostatud revisjoni komisjoni aruanne 18.03.2005 ( I kd lk 258) oleks kinnitatud ja kulud, mis juhatus 2004.a. on teinud, põhjendatud.
45.25.06.2006.a. üldkoosoleku protokollist nähtub, et kinnitatud on revidendi aruanne (p 1, Lk 134, I kd). Esitatud revisjoni komisjoni arvamusest (I kd lk 161) 2005.a. kohta nähtub, et majandusaasta aruanne kajastab õigesti toiminguid, kuid sellest ei nähtu milliseid kulusid on juhatus kandnud seoses transpordikulude, sideteenuste ja võimalike korteri kuludega. 23.02.2007 koosoleku protokolli p-st 2 nähtub, et revisjoni komisjon ei ole arutanud aruannet. Ka sellest protokollist ei nähtu majandusaasta aruannete kinnitamine. Eelviidatud koosoleku protokollidest ei nähtu, et oleks otsustatud kompenseerida kostjatele, sj N. L ja S. P sõiduauto kulusid, telefoni ja interneti ja muu sidekulusid.
46.Ühestki esitatud koosoleku protokollidest ega aruandest ei nähtu, et oleks otsustatud kasutada ühistu huvides L. P korterit ning maksta tasu selle korteri, samuti elektri eest. Ehkki põhikirja p 5.7 (lk 103, I kd) alusel võib kasutada ühistu huvides liikmete isiklikke vahendeid, hüvitades omanikele vastavad kulusid, eeldab selline isiklike asjade kasutus, sh korteri kasutamine ühistu huvides vastava omaniku ja ühistu vahelist kokkulepet või ühistu üldkoosoleku otsust põhikirja p 5.7 tähenduses, kuivõrd sellega kaasnevad ka kulud ühistule. Sellise otsustuste või kokkulepete olemasolu ei ole kostjad tõendanud.
47.Kostjad esitasid kohtule küll nimekirja (I kd lk 171-181) dokumentidest, millega on N. L üle andud S. Ple rea ühistu dokumente, ent ei nähtu vastavate üldkoosolekute otsuste olemasolu või kokkuleppe sõlmimist ühistu ja L. P vahel viimase korteri kasutamiseks ühistu huvides vastavasisulise ühistu kohustusega tasuda talle hüvitist asja ja elektri kasutamise eest. Asjaolu, et märgitud tasu maksti välja N. L ja et L. P ei ole mingeid pretensioone N. L vastu (L. P kiri 14.09.2009, I kd lk 188), ei oma tähendust tasu, so korteri, elektri kompensatsiooni eest maksmise õigusliku aluse enda osas. Antud juhul puudus sellise tasu ja hüvitise maksmiseks üldse alus sõltumata sellest, kellele see välja maksti. Kuigi N. L väitis, et ühistul ei olnud oma ruumi, kuid nimetatu ei tähenda õigust otsustada sellise asja kasutamise eest tasu määramist ilma vastavalt teiselt poolelt nõusolekut saamata põhikirja p 5.7 alusel.
48.2007.a. majandusaasta aruandes on märgitud vaid ühistu esimehe palgakulu, ent palgakulusid 2007.a. eest hageja ei nõua. Muude kulude nagu transpordi ja sidekulude (telefoni eest) tegemine kajastub vaid 2007.a. kohta koostatud revisjonikomisjoni aruandes, mis on lisatud majandusaasta aruandele, kuid et kulud oleks üldkoosoleku poolt heaks kiidetud, kinnitatud, ei nähtu. Hageja poolt kohtule esitatud revisjoni aktis perioodi 2003-2005 (Lk 162, I kd) kohta nähtub, et revisjonikomisjon ei ole pidanud õigeks varasemate aastate poolt juhatuse tehtud kulusid Seega järeldab kohus, et kulutusi ei pea revisjoni komisjon õigeks.
49.Põhikirja p 6.2.9 alusel kuulub juhatuse liikmete tasustamise aluste ja korra kehtestamine üldkoosoleku pädevusse. Kostjad ei ole tõendanud, üldkoosolek oleks otsustanud N. L tasu suurendamise 2003.a. oktoobris-detsembris. Kostja viidatud tunnistaja ütlusega sellise koosoleku otsuse vastuvõtmine ei ole tõendatud, peale selle ei ole tunnistaja neid koosoleku protokolle ka näinud.
50.Kuna kostjad ei ole tõendanud, et vaidlusaluse kulutuste tegemiseks, tasu maksmiseks perioodil oleks ühistu koosolekute otsused, siis puudub kohtul vajadus anda hinnang hageja poolt kohtule esitatud KÜ KÜ esimehe korraldusele auto kompensatsiooni kohta 2006.a. augustis (I lk 1419, mille on vormistanud juhatus, kostjate esitatud KÜ juhatuse korraldusele 01.07.2004 (I lk 189), millega otsustati auto, side, korteri, interneti eest kompensatsiooni maksta ja mobiilkõnede õiendile.
51.VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine, mittekohane täitmine, täitmisega viivitamine.
52.Eeltoodu alusel leiab kohus, et kuivõrd kostjad ei ole tõendanud, et neil oli põhjendatud kulud saamaks hüvitist transpordi, side, interneti, samuti korteri nr 67, mis kuulus L. P , ja elektri eest ning N. L õigus saada suurendatud tasu juhatuse liikmena 2003.a oktoobris – detsembris 2100 krooni kuus, siis on kostjad rikkunud põhikirjast ja TsÜS § 35 tulenevaid juhatuse liikme lojaalsuskohustust ja hoolsuskohustust sellega, et on N. L ja S. P ja L. P hüvitatud kulusid, mida ei ole ühistuga kokku lepitud, makstes vastavaid tasusid, sj N, L juhatuse liikme tasu, kostjate huvides. Tegemist on VÕS § 100 tähenduses mittekohase täitmisega. Kohase kohustuse täitmisega oleks tegemist olnud siis, kui need kohustused oleksid täidetud kooskõlas ühistu üldkoosoleku otsustega. Kohtu arvates on sellise kohustuse rikkumise tagajärjena ette nähtav ka põhjendamatute kulude tegemine ühistule, mis on vaadeldavad VÕS § 128 lg 1,2,3 tähenduses otsese varalise kahjuna. Tehtud kulude osas ei ole kostjad iseenesest vastu vaielnud, seega on hageja poolt viidatud ja tehtud kulud ning tasu maksmine suurendatud osas N. Lle 2003.a. oktoober-detsember tõendatud ja kuna ei leidnud kulude kandmiseks ja juhatuse liikme suurendatud tasu maksmiseks oleks olnud vastav kokkulepe, st et kostjad on kohustust rikkunud, siis on tõendatud ka põhjuslik seos kahju tekkimise ja kohustuse rikkumise vahel.
53.Kohus peab vajalikuks siiski märkida, et kuivõrd N. L maksti hageja väidetel suurendatud palka kuus 2100 krooni 2003.a oktoobris- detsembris ja nimetatu nähtub hageja enda poolt esitatud EAOÜ arvamusest (I kd lk 9), siis on õige N. L väide, et sellisel juhul on ülemakstud osa mitte 2700 krooni 3 kuu eest vaid /2100-1500= 600, 600*3= 1800/ 1800 krooni. Eeltoodu alusel ei ole õige hageja väide, et kostja sai viidatud ajal palka rohkem 2700 krooni, vaid on tõendatud, et N. L sai rohkem palka 1800 krooni.
54.Eeltoodu alusel on tõendatud hagejal tekkinud kahju järgmiselt:
55.2003.a. 16005,89 krooni (arvestades seda, et N. L ebaõige tasu oli 1800 krooni, mitte 2700 krooni), 2004.a 14381,80 krooni, 2005.a. 9387,91 krooni, 2006.a. 9240,08 krooni, 2007.a. 1878,53 krooni. Kokku on seega tõendatud kahju 50894,21 krooni ja seega väiksem kui hageja poolt hagetav hüvitis.
56.Ehkki tasu ja kulude maksmine on tehtud vaidlusalustel perioodidel N. L , S. P , ei ole vaidluse all asjaolu, et teised kostjad juhatuse liikmetena olid teadlikud märgitud kulude tegemisest ja nende maksmisest, seega on ka nemad ülalpoolviidatud juhatuse liikme hoolsuskohustust ja lojaalsuskohustust rikkunud, võimaldades ja aktsepteerides vaikivalt selliste kulude ja tasude väljamaksmist.
57.VÕS 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 ning VÕS § 127 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse rikkumise korral kahju hüvitamist endise olukorra taastamiseks.
58.Kuna eelpool leidis tõendamist, et kostjad on kohustust rikkunud, selle tagajärjena tekkinud kahju oli ettenähtav, kahju tekkimine on tõendatud, seega on kohustuse rikkumisel põhjuslik seos tekkinud kahjuga VÕS 127 lg 3, 4 tähenduses ja seega vastutavad kostjad TSÜS § 32 lg 1, MTÜS § 32 lg 1 alusel hageja ees ning hagejal on VÕS § 115 lg 1 ja 101 lg 1 p 3 alusel õigus nõuda kostjatelt kahju hüvitamist. VÕS § 65 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda solidaarkohustuse korral võlga kas kõigilt solidaarvõlgnikelt korraga või igalt ühelt neist eraldi. Eeltoodu alusel on hagejal õigus kahju hüvitamist nõuda kostjatelt solidaarselt ja hagi kuulub osalisele rahuldamisele.
59.N L, L P, S P, T Š ja D T olid KÜ juhatuse liikmed kuni 30.06.2006. Sellel perioodil tekitatud kahju on 45106,19 krooni. Eeltoodust lähtuvalt kuulub N L , L P , S P , T Š ja D T solidaarselt väljamõistmisele 45106,19 krooni.
60.30.06.2006-27.03.2007olid juhatuse liikmed S P, S R, I. K , sellel perioodil tekkinud kahju on 5788,02 krooni ja seega kulub märgitu kahju hüvitamiseks 5788,02 krooni S P , SR , IK hageja kasuks solidaarselt väljamõistmisele.
61.Kostja N. L leidis, et märgitud kulude ja tasunõue tuleks hageja suhtes tasaarvestada. Kohus leidis, et kostjad rikkusid oma kohustusi ning neil ei olnud õigust hüvitisele ega liikme tasule, seetõttu ei ole ka VÕS 200 lg 4 mõtte kohaselt võimalik tasaarvestada N. L võimaliku tasu ja kulude hüvitamise nõuet hageja kahju nõudega, kuna hageja on esitanud kulude ja tasu osas vastuväite. Peale selle on sellise kulude ja tasunõude tasaarvestuse eelduseks asjaolu, et nõue oleks tõendatud ja põhjendatud ja ühistu poolt aktsepteeritud ning kooskõlas ühistu huvidega. Käesoleval juhul sellist asjaolu tõendatud ei ole.
62.Kohtul puudub vajadus anda hinnang üldkoosoleku otsusele, millega määrati juhatuse liikmele tasu 1500 krooni, kuna hageja selles osast nõuet esitanud pole, samuti puudub vajadus anda hinnangut pretensioonidele, millega nõudis hageja kohtuväliselt kahju hüvitamist kostjatelt, kuna selles ka vaidlus puudus ja sellel pole määravat tähendust, kuna selles osas ei ole kostjad vastuväiteid ka esitanud. Menetluskulude jaotus, asja hind
63.Tsiviilasja hind on 51794,21 krooni. Hagi kuulus rahuldamisele 50894,21 krooni e. 98% ulatuses.
64.TsMS § 162 lg 1 ja 163 lg 1 ning § 165 lg 3 alusel jäävad solidaarvõlgnike korral nende kahjuks tehtud otsus solidaarselt vastavalt hagi rahuldatud osale solidaarvõlgnikest kostjate kanda.
65.Eeltoodu aluse jäävad hageja menetluskuldi 98% ulatuses solidaarselt kostjate kanda ja iga kostja menetluskulud jäävad 2% ulatuses hageja kanda.
66.Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldus esitatakse maakohtule 30 päeva jooksul arvates lahendi jõustumisest.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.