Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 14.12.2010, Rapla Tsiviilasja number 2-10-58569 Tsiviilasi AS SEB Panga hagi Aleksander Vaabeli vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 10 757,68 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS SEB Pank ( reg.nr 10004252, asukoht Tallinn Tornimäe 2) hageja esindaja Liivi Väärsi, kostja Aleksander Vaabel (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx, xxxxxxxx x-x) Resolutsioon Välja mõista Aleksander Vaabelilt 11 799,36 krooni ja viivis protsendina põhinõudest 10 757,68 krooni alates 16.11.2010 kuni põhinõude täitmiseni määras 8% aastas (0,0222%) AS SEB Panga kasuks. Menetluskulud jätta Aleksander Vaabeli kanda. Välja mõista Aleksander Vaabelilt 3750.- krooni riigilõivu SEB Pank AS-i kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või
kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Aleksander Vaabel võib esitada kohtuotsuse peale kaja Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Asjaolud 10109.2006 sõlmisid pooled rahvusvahelise krediitkaardi lepingu nr xxxxxxxxxx, mille alusel väljastati kostjale Visa Classic krediitkaart kasutuslimiidiga 5000.- kr. Laenulepingu p 4.1 alusel leppisid pooled kokku maksimaalse summa, mille piires andis hageja kostjale igal kalendrikuul 1-st kuupäevast viimase kuupäevani krediiti. Laenulepingu kohaselt oli kuu krediidilimiit 5000.- kr. Laenulepingu p 6.1 kohaselt oli hagejal õigus debiteerida kõik krediitkaardiga tehtud toimingute summad, intressid, viivised ja hinnakirja kohased teenustasud makseperioodile järgneva kalendrikuu 20.ndal päeval. Juhul, kui maksepäev langes nädalavahetusele või riiklikule pühale, loeti maksepäevaks sellele järgnev tööpäev. Laenulepingu p 6.2 kohaselt kohustus kostja tagama, et arvelduskontol on kogu maksepäeva jooksul piisavalt rahalisi vahendeid laenulepingust tulenevate kohustute täitmiseks. Kostja kasutas 2009.a krediidilimiiti juulis 5110,37 kr ja augustis 5649,80 kr. Kostja rikkus laenulepingut, tagastades kasutatud krediidilimiidi summa hagejale üksnes osaliselt summas 2,49 kr. Laenulepingu p 4.13.2 kohaselt oli hagejal õigus krediitkaardi kasutamise blokeerida, kui kostja on rikkunud laenulepingust või õigusaktidest tulenevat kohustust. Nimetatud lepingupunkti alusel blokeeris hageja 01.10.2009 krediitkaardi tulenevalt käesoleva hagi p-s 1.5 nimetatud lepingurikkumisest. Laenulepingu p 12.5 kohaselt lõppes laenuleping, kui krediitkaart oli olnud blokeeritud 60 päeva järjest. Laenuleping lõppes 02.12.2009. Hageja saatis kostjale kirjaliku teate võlgnevuse kohta kostja poolt hagejale avaldatud aadressil. Kostja võlgnevust ei tasunud. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja L.Väärsi palub kostjalt välja mõista: 11 799,36 krooni ja viivis protsendina põhinõudest 10 757,68 krooni alates 16.11.2010 kuni põhinõude täitmiseni määras 8% aastas (0,0222% päevas) AS SEB Panga kasuks; riigilõiv 3750.kr. Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 13.12.2010. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud käesoleva seaduse §-s 94, võib nõuda ka sama suurt viivist. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Hageja esindaja on andnud nõusoleku asja lahendamiseks tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.