1.Tühistada Harju Maakohtu 22.12.2009 otsus Roza Izmailova hagis Marina Sestremi vastu 131 203,60 krooni saamiseks osas millega kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlga rohkem kui 100 161,60 krooni ning menetluskulude jaotuse osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus ja sõnastada kohtuotsuse resolutsioon tervikuna järgnevalt: Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista Marina Sestremilt põhivõlgnevusena 100 161,60 krooni ja intressidena 26 042 krooni.
Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud 96,2 % ulatuses kostja ja 3,8 % ulatuses hageja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.29.12.2006 esitas hageja Harju Maakohtusse hagi kostja vastu. Hagiavalduse kohaselt laenas hageja isa R. N. kostjale 8 130 USD ja 5 000 krooni tagastamise tähtajaga 03.06.2004. Selle kohta kirjutas kostja võlakirja. Võlga ei ole kostja tasunud, kuigi on andnud korduvaid lubadusi. 2005.a viidi R. N. haiglasse. Hageja võttis kostjaga ühendust ja kostja lubas korduvalt lähipäevil võlgnevuse kustutada. 25.07.2005 R. N. suri, hageja on tema pärija. Pärast seda on kostja asunud väitma, et võlg on kustutatud ja tema poolt väljastatud võlakiri on tühine.
2.8 130 USD-d võrdub tollal kehtinud vahetuskursi järgi 100 161,60 krooniga (8 130 x 12,32). Intress oli kokku lepitud 1 % ehk 26 042 krooni (100 161,60 x 26 päeva). 5 000 krooni osas ei ole tagastamistähtaega võlakirjas märgitud, samuti intressi maksmise kohustust. Hageja palus kostjalt välja mõista 105 161,60 krooni ja intressi 26 042 krooni, kokku 131 203,60 krooni.
3.Teade võla summas 8 600 USD tagastamise kohta ei ole kuidagi seotud võlgnevuse 8 130 tagastamisega. Kostja võttis R. N. tihti võlgu. Võlgu võtmised olid lühiajalised. Kostja tagastas R. N. varem võetud võla ning samas palus temalt jällegi uuesti erinevatel ettekäänetel raha võlgu. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.Kostja tagastas võla 105 000 krooni 07.02.2005 R. N. ja lepiti kokku, et 161,60 krooni ei pea tagastama. Nimetatut kinnitab R. N. võlateatis ja fakt, et laenuandja ei esitanud pärast 07.02.2005 kostjale ühtki pretensiooni. Kui hageja hakkas võla tagastamist nõudma, teatas kostja, et ta on võla tagastanud. Hageja ei palunud selle kohta mingeid tõendeid ja pöördus kohtusse.
6.Kuna kohtumenetluses läbiviidud ekspertiisi kaudu selgus, et kostja poolt võla 105 000 krooni tagastamise teatis kuupäevaga 07.02.2005 on võltsitud juurdekirjutamise teel, esitas kostja kohtule uue võlakirja koopia, mille kohaselt tagastas ta R. N. 8 600 USD-d. Võlakirjas puudub kuupäev, kuid arvestades, et kostja poolt oli võetud laen summas 8 130 USD-d ning tagastatud 8 600 USD-d, siis on tegemist sama laenuga.
7.Viimane võlakiri kirjutati R. N. poolt kostja kabinetis ja see toimus kahe tunnistaja juuresolekul, kellest G. B. elab. Kostja ei eita, et võttis R. N. laenu väikestes summades, kuid selle kohta võlakirju ei vormistatud. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
8.Harju Maakohus rahuldas 22.12.2009 otsusega hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 105 161,60 krooni ja intressi 26 042 krooni, kokku 131 203,60 krooni.
9.Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole poolte vahel vaidlust selles, et hageja isa R. N. laenas 28.05.2004 kostjale 8 130 USD-d tagastamise tähtajaga 03.06.2004 intressiga 1% kuus ning et kostja allkirjastas selle kohta võlakirja (tlk 3 ja 5). Erimeelsust ei ole ka selles, et
võlgnevuse suuruseks oli selle sissenõutavaks muutumise hetkel ehk 04.06.2004 põhivõla osas 100 161,60 krooni ja intressi osas 26 042 krooni. Vaidlust ei ole samuti selles, et hageja on kostja õigusjärglane (tlk 6-9) ning et R. N. laenas kostjale korduvalt rahasummasid. Vaidlus on poolte vahel selle üle, kas kostja on 03.06.2004 allkirjastatud võlakirjast tuleneva võlgnevuse tagastanud.
10.Kostja väljastatud võlakirja näol on tegemist nn deklaratiivse võlatunnistusega (VÕS § 30 lg 1), mille eesmärgiks on kinnitada kostja ja R. N. vahelisest laenulepingust tulenevat kohustust (VÕS § 396 lg 1).
11.Kostja esitas kohtule tõendamaks, et on tagastanud R. N. võla, R. N. allkirjaga teatise, mille kohaselt tagastas 07.02.2005 kostja 105 000 krooni (tlk 25). Kohtu poolt läbi viidud ekspertiisi kohaselt on eksperdid arvamusel (tlk 55-59, 87-95), et 07.02.2005 teatise on allkirjastanud küll R. N., kuid dokument on võltsitud juurdekirjutuse teel, numbrid „10” ja tekstiosa „sto pjat tõsjaz” on ülejäänud sissekannetele juurdekirjutus. Seega ei ole 07.02.2005 teatis usaldusväärne tõend 03.06.2004 võlakirjast tuleneva võlgnevuse kustutamise kohta. Kostja esitas kohtule ka R. N. poolt kirjutatud avalduse, mille kohaselt kostja on tagastanud 8 600 USD-d (tlk 112-114). Nimetatud teatisel puudub kuupäev ja viide, millise võlakirja alusel on raha laenatud ja millal tagastatud.
12.Tunnistaja N. K. kirjalike ütluste kohaselt (tlk 133-134, 156-157) leidis tunnistaja R. N. jope taskust paberilehe, millele oli kirjutatud, et ta andis kostjale 8 600 USD-d, see oli 2003.a. R. N. ütles, et ta on kostjalt raha tagasi saanus. Poole aasta pärast sai tunnistaja teada, et R. N. oli kostjale jälle võlgu andnud, seekord 8 130 USD-d. N. K. suuliste ütluste kohaselt (tlk 178-179) mäletas tunnistaja kaht laenatud summat 9 000 ja 8 000 USD-d ning temale teadaolevalt ei olnud kostja kumbagi R. N. tagastanud. Kuna tunnistaja ütlused on vasturääkivad, kohtuistungil ei mäletanud tunnistaja faktilisi asjaolusid sellise täpsusega nagu hiljuti antud kirjalikus tunnistuses nii summade kui laenude tagasimaksmise osas, siis ei pidanud kohus tunnistaja ütlusi usaldusväärseks.
13.Tunnistaja N. Z. ütluste kohaselt (tlk 135-136, 154-155) pöördus kostja tunnistaja juuresolekul korduvalt R. N. poole finantsabi saamiseks. 8 600 USD-d tagastas M. Sestrem 2003.a. Kevadel 2004.a võttis kostja R. N. võlgu 8 130 USD-d. Tunnistaja N. Z. ütlustest ja teatisest (tlk 112-114) saab teha järelduse, et kostja laenas R. N. vähemalt kahel korral suurema summa raha, millest 8 600 USD-d tagastas 2003.a.
14.Tunnistaja G. B. ütluste kohaselt kuulis ta kostjalt R. N. raha laenamisest umbes 4 aastat tagasi. Tunnistaja nägi raha tagastamist, kui toimus teise ja kolmanda osamakse tagastamine. R. N. kirjutas allkirja omakäeliselt, tagastatud summade suurust tunnistaja ei tea, samuti seda, mida R. N. paberile kirjutas. Tunnistaja teadis kuuldu põhjal, et summa oli 8 600 USD. Kohus leidis, et ka tunnistaja G. B. ütlused ei ole usaldusväärseks tõendiks 28.05.2004 antud laenu tagasimaksmise tõendamiseks, kuna tunnistaja ei tea, millised summad kolmel korral tagastati ja millise võlgnevuse katteks.
15.Nimetatud tõenditest tulenevalt, aga ka kostja enda käitumisest järelduvalt (menetluses võltsitud võlakirja esitamine) ei ole usaldusväärselt tõendatud raha tagasimaksmine vaidlusaluse võlakirja alusel. Seega on hageja nõue kostja vastu põhivõla 105 161,60 krooni ja intressi 26 042 krooni välja mõistmiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele (VÕS § 30 lg 1, § 108 lg 1 ja § 397 lg 1).
16.Kohus ei uurinud tõenditena Elisa kõnede eristust, kuna sellest ei selgu kõnede sisu (tlk 29-31).
Apellatsioonkaebuse põhjendused
17.Kostja palus tühistada Harju Maakohtu 22.12.2009 otsuse ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
18.Kaebuse põhjenduste kohaselt oli kohtule esitatud ainult üks võlakiri ning kostja teatas, et võttis laenu R. N. suures summas ainult üks kord. Hageja poolt oli esitatud kahe tunnistaja kirjalikud ütlused, kuid kostja palus, et kui kohus rahuldab tunnistajate ülekuulamise, teha seda kohtuistungil. Tunnistaja N. K. kuulati üle istungil, ning kohus tuli õigele järeldusele, et tunnistaja ütlused on vasturääkivad. Kohtuistungil ei mäleta tunnistaja faktilisi asjaolusid sellise täpsusega nagu oma hiljuti antud kirjalikus tunnistuses nii summade kui laenude tagasimaksmise osas, seetõttu ei pidanud kohus nimetatud tunnistaja ütlusi usaldusväärseks ja nendele ei tuginenud. Kohus aktsepteeris teise tunnistaja N. Z. kirjalikke ütlusi, kuid viimane ei saanud istungil vastata kohtu küsimustele. Kohus tegi järelduse, et kostja võttis kaks korda suuri summasid mitteusaldusväärsete N. Z. kirjalike ütluse põhjal. Kostja on märkinud, et N. Z. ei ole kunagi viibinud laenu andmise ja laenu tagastamise juures. Kohus jättis kostja vastuväite tähelepanuta.
19.Kostja pöörab kohtu tähelepanu tema poolt esitatud teatisele, mille kohaselt ta tagastas 105 000 krooni (tlk 25), ja mille suhtes on ekspertiisi kaudu kindlaks tehtud, et teatis on allakirjutatud R. N. poolt, kuid on teostatud juurde kirjutus „10“ ja teksti osa „sto pjat tõsjaz“. Jättes kõrvale juurdekirjutatud osa, kinnitab teatis, et 5 000 krooni on kostja laenajale tagastanud. Vaidlus käis maakohtus ainult 8 130 USD tagastamise üle, mis vastab 100 161,60 kroonile, kohus rahuldas hagi aga täies ulatuses märkimata, mida ta arvab 5 000 krooni tagastamise kohta.
20.Samuti leidis kohus, et ka tunnistaja G. B. ütlused ei ole usaldusväärseid. Kostja ei nõustu kohtu poolt tehtud järeldusega. Tunnistaja kinnitas, et kostja tagastas oma võla R. N. ning viimane kirjutas võlakirja raha tagastamise kohta. Kostja esitas kohtule teise võlakirja 8 600 USD tagastamise kohta, kuid sellel puudub kuupäev. Selleks, et tõendada, et kostja tagastas võla, oli taotletud tunnistaja G. B. ülekuulamist. Vastus apellatsioonkaebusele
21.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
22.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühustada. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue otsuse ilma asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele.
23.Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja õiguseellane (tlk 6-9) R. N. laenas 28.05.2004 kostjale 8 130 USD-d tagastamise tähtajaga 03.06.2004 ning et kostja allkirjastas selle kohta võlakirja (tlk 3 ja 5). Erimeelsust ei ole ka selles, et dollarites laenatud summa vastab põhivõlgnevuse osas 100 161,60 kroonile, samuti ei ole kostja seadunud kahtluse alla hagejapoolse intressiarvestuse õigusust, mille kohaselt on intressi suuruseks 26 042 krooni. Kuna nende asjaolude üle ei ole vaidlust ka apellatsioonimenetluses, ei ole kolleegiumil nimetatud eelduste paikapidavuses kahelda. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib apellatsioonikohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
24.Kostja on apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu otsust tõendite hindamise osas, leides, et maakohus on hinnanud ekslikult tunnistaja G. B. ütlusi ning tuvastanud vaidluses olulisi asjaolusid tunnistaja N. Z. mitteusaldusväärsete kirjalike ütluste alusel. Kolleegium ei nõustu kostja sellekohase seisukohaga ja leiab, et maakohus ei ole
tunnistajate ütlustele hinnangut andes menetlusnorme rikkunud. Kolleegium nõustub maakohtuga, et G. B. ütlustest järelduvalt ei tea tunnistaja fakte vaidlusaluse laenu andmise ega tagastamise kohta. Tunnistaja on kirjeldanud R. N. ja kostja vahelist suhtlust, kuid fakte laenulepingu sisu ja selle täitmise kohta G. B. avaldada ei ole osanud (tlk 180181). Kuna TsMS § 251 lg 1 kohaselt saab tunnistaja ülekuulamise ainus eesmärk olla ütluste põhjal faktiliste asjaolude tuvastamine, on kohus jätnud G. B. ütlused vaidluse lahendamisel põhjendatult kõrvale. N. Z. kirjalikud ütlused (tlk 135-136 ja 154-155) on aga kooskõlas muude asjas esitatud tõenditega ja võimaldavad teha järeldust, et kostja poolt esitatud täitmiskviitung summale 8 600 USD (tlk 112-114) kajastab varasema laenu tagastamist 2003-ndal aastal ning et 28.05.2004 kostjale laenatud 8 130 USD-d (tlk 3) on jäänud siiani tagastamata. Tunnistaja on kinnitanud, et tema ütlustes kirjeldatud sündmused on leidnud aset tema silme all, tunnistajale on teada laenatud summade suurused ja nende tagastamise asjaolud ning kostja poolt 8 130 USD tagastamata jätmisel põhinenud R. N. surmani kestnud mure. TsMS § 253 võimaldab kohtul tunnistaja kirjalikke ütlusi tõenditena arvestada. Kohus on teinud 18.06.2009 määruse tunnistajatelt kirjalike ütluste võtmise kohta (tlk 143) ning andnud kostjale võimaluse tunnistajatele kirjalikult küsimusi esitada (tlk 142). Kostja ei ole tunnistajatelt kirjalike ütluste võtmisele TsMS § 333 lg-s 1 ja 2 sätestatud korras vastuväiteid esitanud ning seetõttu ei saa ringkonnakohus neid apellatsioonkaebuse lahendamisel TsMS § 333 lg-st 3 ja § 652 lg-st 6 tulenevalt arvesse võtta.
25.Kolleegiumi hinnangul on maakohus kostja poolt võla tagastamise kohta esitatud väidete tõesuses õigustatult kahelnud ka seetõttu, et kostja on esitanud kohtumenetluses võltsitud täitmiskviitungi (tl 25). Nimetatud asjaolu on tuvastatud kohtuliku ekspertiisiga (tlk 55-59 ja 87-95). Vaatamata sellele, et kõnealust täitmiskviitungit on juurdekirjutamisega võltsitud, tuleb seda tõendina esialgsel kujul, st juurdekirjutust kõrvale jättes, siiski arvestada. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse etteheide, et maakohus on hagi täies ulatuses rahuldanud, kuid ei ole otsuses 5 000 krooni laenamist ja tagasimaksmist puudutavas osas põhjendusi esitanud. Nagu eespool märgitud ei ole poolte vahel erimeelsust selles, et laenatud 8 130 dollarit summa vastab 100 161,60 kroonile. Kohus on mõistnud kostjalt hageja kasuks välja põhivõlana kokku 105 161,60 krooni, s.t et ka 5 000 krooni, mille kostja laenas R. N. 28.05.2004 laenutud 8 130 USD laenamise kohta koostatud võlakirjale tehtud täiendava kirje järgi (tlk 3). Kolleegium leiab, et kui jätta täitmiskviitungist tähelepanuta see teksti osa, mis on ekspertide sõnul kviitungile juurde kirjutatud, tõendab järelejääv teksti osa, et kostja on laenuandjale 5 000 krooni 07.02.2005 tagastanud. Apellatsioonkaebusele esitatud vastuses on hageja rõhutanud 5 000 krooni tagasimaksmise teel saadud täimiskviitungi võltsimise taunitavust, kuid ei ole kostja poolt 5 000 krooni laenuandjale tagastamist kahtluse alla seadnud. Eeltoodu põhjal tuleb jätta hagi põhinõude osas 5 000 krooni ulatuses rahuldamata.
26.Apellatsioonkaebuse ja hagi osalise rahuldamise tõttu jätab kolleegium menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 3,8 % ulatuses hageja ja 96,2 % ulatuses kostja kanda.
Iko Nõmm
Mare Merimaa
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.