Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

et otsus sihtmakse kohta on vastu võetud 18.06.2007 üldkoosolekul. Vastavalt KÜS § 151 lõikele 1 on majanduskulud ühistu vajalikud kulud. Tegelikkuses tehti tööd maja kaunistamiseks, mitte hooldamiseks.

MAAKOHTU LAHEND

2007.a oktoobri eest kuni 30.11.2007 kuulus tasumisele 1307.33 krooni, sealhulgas 472.36 krooni moodustab sihtmaks. Sihtmaksu mahaarvamisel kuulus tasumisele 834.97 krooni. Kostja tasus 2007.a novembris 834.98 krooni. 2007.a novembri eest kuni 31.12.2007 kuulus tasumisele 1475.43 krooni, sealhulgas 472.36 krooni moodustab sihtmaks. Sihtmaksu mahaarvamisel kuulus tasumisele 1003.07 krooni. Kostja tasus 2007.a detsembris 1003.08 krooni. 2007.a detsembri eest kuni 31.01.2008 kuulus tasumisele 1522.42 krooni, sealhulgas 472.36 krooni moodustab sihtmaks. Sihtmaksu mahaarvamisel kuulus tasumisele 1050.06 krooni. Kostja tasus 2008.a jaanuaris 1050.07 krooni. 2008.a jaanuari eest kuni 29.02.2008 kuulus tasumisele 1628.26 krooni, sealhulgas 472.36 krooni moodustab sihtmaks. Sihtmaksu mahaarvamisel kuulus tasumisele 1155.90 krooni. Kostja tasus 2008.a veebruaris 1155.90 krooni. 2008.a veebruari eest kuni 31.03.2008 kuulus tasumisele 1554.59 krooni, sealhulgas 472.36 krooni moodustab sihtmaks. Sihtmaksu mahaarvamisel kuulus tasumisele 1082.33 krooni. Kostja tasus 2008.a märtsis 1082.23 krooni. 2008.a märtsi eest kuni 30.04.2008 kuulus tasumisele 1609.06 krooni, sealhulgas 472.36 krooni moodustab sihtmaks. Sihtmaksu mahaarvamisel kuulus tasumisele 1136.70 krooni. Kostja tasus 2008.a aprillis 1136.71 krooni. 2008.a aprilli eest kuni 31.05.2008 kuulus tasumisele 1349.48 krooni, sealhulgas 472.36 krooni moodustab sihtmaks. Sihtmaksu mahaarvamisel kuulus tasumisele 877.12 krooni. Kostja tasus 2008.a mais 877.12 krooni. 2008.a mai eest kuni 30.06.2008 kuulus tasumisele 855.84 krooni, sealhulgas 472.36 krooni moodustab sihtmaks. Sihtmaksu mahaarvamisel kuulus tasumisele 383.48 krooni. Kostja tasus 2008.a juunis 383.50 krooni, mida KÜ kajastas 28.11.2008 tõendis järgmiselt: 34.07 krooni makstud võlg ja 348.43 krooni makstud viivis. Kohtule ei ole esitatud hageja poolt ühtegi tõendit, mille alusel on see tehtud. Eeltoodu põhjal tasus kostja 2008.a mai eest õigeaegselt ja 2 senti rohkem kui vaja oli. 2008.a juuni eest kuni 31.07.2008 kuulus tasumisele 1144.70 krooni, sealhulgas 472.32 krooni moodustab sihtmaks. Sihtmaksu mahaarvamisel kuulus tasumisele 672.38 krooni. Kostja tasuski 2008.a juulis 672.38 krooni, mida KÜ kajastas 28.11.2008 tõendis järgmiselt: 583.10 krooni makstud võlg ja 89.28 krooni makstud viivis. Seega tasus kostja 2008.a juuni eest õigeaegselt ja nõutud suuruses 2008.a juuli eest kuni 31.08.2008 kuulus tasumisele 555.58 krooni, sihtmaks puudub. Seega kuulus 2008.a augustis tasumisele 555.58 krooni. Kostja tasus 2008.a augustis 555.58 krooni, mida KÜ kajastas 28.11.2008 tõendis järgmiselt: 450.81 krooni makstud võlg ja 104.77 krooni makstud viivis. Seega tasus kostja 2008.a juuli eest õigeaegselt ja nõutud suuruses. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS

Samuti ei või kohus hinnata esiletoodud asjaolu otsuses erinevalt mõlemast poolest, välja arvatud juhul, kui kohus on juhtinud sellisele võimalusele eelnevalt poolte tähelepanu ja andnud neile võimaluse avaldada oma seisukoht. Kohus hindas asjaolusid, mis erinevad mõlema poole arvamusest, kuna kostja ei palunud tunnistada otsust tühiseks. Apellant esitas 03.11.2010 täiendava seisukoha seoses vastustaja vastusega kaebusele, milles leiab, et igal korrusel on viis korterit. Kaks ühetoalist, kas kahetoalist ning üks kolmetoaline korter. Igale korterile kuulub rõdu, mille üldpind on umbes 6 m2. 18.07.2007 KÜ üldkoosolekul otsustati teostada rõdude remont ning koguda sihtotstarbelisi makseid 2007.a augustist detsembrini 472.36 krooni ning 2008.a jaanuarist kuni juunini 472.36 krooni ning 2008. a juulis 472.32 krooni. 24.08.2007 KÜ üldkoosolekul otsustati sõlmida OÜ-ga Eurorespect leping rõdude remondi teostamiseks 273 816 krooni eest. Otsuseid rõdude remondi teostamisest ning sihtotstarbeliste maksete kohta ei ole vaidlustatud. 2007.a teostati rõdude remont ning tasuti lepingu alusel remondi eest 273 816 krooni. Kõik korteriomanikud on tasunud sihtotstarbelised maksed, vaid kostja ei soovi makseid tasuda. Üldkoosoleku otsuse alusel moodustavad sihtotstarbelised maksed 5195 krooni. kinnisturegistri väljatrükist nähtub, et kostjale kuulub korteriomand üldpinnaga 48,7 m2, mille mõtteline osa on 487/20207. Rõdude remont teostati 273 816 krooni eest. Kostja peab tasuma arvestuse alusel 487/20207 = 0,024100559 x 273 816 krooni = 6599,118668 krooni temale kuuluva korteri üldpinna osast. Kui kostja arvamuse kohaselt pidi rõdude remontimiseks koguma makseid korterite üldpinna osast, siis pidi kostja kohustus olema 6599.12 krooni. 27.10.2010 võeti üldkoosolekul vastu otsus, millega määrati sihtotstarbeline makse rõdude remondiks, mis oli teostatud 2008.a korteri number 7 jaoks, mille omanik on N. Aizup ning N. Aizup peab tasuma sihtotstarbelise makse vastavalt mõttelisele osale summas 6599.12 krooni. Maakohtu otsuse alusel on kostjal tekkinud õigus mitte tasuda sihtotstarbelisi makseid.

RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

et korteriomanike 18.07.2007 üldkoosoleku otsus ei ole kehtiv (rikutud oli üldkoosoleku kokkukutsumise reegleid). Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et korteriühistu liikmete 18.07.2007 üldkoosoleku otsusest (väljavõte tl 21, ringkonnakohtule esitatud ka kõnesoleva otsuse terviktekst) ei ilmne, et sihtmakse suurus elamu fassaadi ning rõdude remontimiseks oleks määratud lähtudes seadusest ja KÜ Narva Sõbralik põhikirjas sätestatud nõuetest, s.o sihtmaksete pindalapõhisest arvestusest. Samas leiab ringkonnakohus erinevalt maakohtust, et see ei too kaasa 18.07.2007 üldkoosoleku otsuse tühisust tervikuna, vaid TsÜS § 85 kohaselt on see otsus tühine üksnes osas, milles see on vastuolus KÜS § 151 lg 1 ja hageja põhikirja p-s 3.2 alap g sätestatuga. Antud juhul on ilmne, et üldkoosolekul oli tahe vastu võtta otsus maja fassaadi ja rõdude remondiks sihtotstarbeliste maksete kogumise kohta. See, et otsuse tegemisel eksiti seaduses ja põhikirjas sätestatud kulude pindalapõhise arvestuse reegli vastu, toob kaasa otsuse tühisuse nimetatud osas, kuid ei muuda otsust tühiseks tervikuna, sest tühise osa asemele astub otsuses seaduses ettenähtud regulatsioon, s.o KÜS § 151 lg-s 1 ja hageja põhikirja p 3.2 alap-s g sätestatu kulude pindalapõhise arvestuse kohta. Põhjendatud ei ole ka kostja väide, et nimetatud otsus ei kehti tulenevalt sellest, et seda ei olnud korteriühistu liikmetele teatatud üldkoosoleku kokkukutsumisteates. Vastavalt KÜ Narva Sõbralik põhikirja p 5.6. teisele lausele tuleb üldkoosoleku läbiviimise teates muuhulgas ära näidata koosoleku päevakord. Toimikulehel 42 olevast üldkoosoleku kokkukutsumise teate koopiast nähtub, et üldkoosoleku päevakorrana oli märgitud kahe küsimuse arutamist, s.o 2007. a majandamiskava vastuvõtmine ning trepikodade remondi otsustamine. Ringkonnakohus leiab, et 2007. a majandamiskava vastuvõtmise küsimuse arutelu hõlmas ka elamu fassaadi ja rõdude remondi ning selleks sihtotstarbeliste summade kogumise küsimuste otsustamist, mistõttu korteriühistu liikmeid oli nõuetekohaselt teavitatud ka elamu fassaadi ja rõdude remondiga seotud küsimuste arutusele tulekust. See, et üldkoosoleku protokollis on erinevalt kokkukutsumise teatest märgitud rõdude remondi küsimus eraldi päevakorrapunktina, ei anna alust väita, et fassaadi ja rõdude remondi küsimuse arutamisele tulekust ei olnud ühistu liikmeid eelnevalt informeeritud. Seega ei ole kõnesolev otsus tühine MTÜS § 241 lg 1 järgi põhjusel, et selle vastuvõtmisel oleks rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Asja materjalidest ka ei nähtu, et elamu fassaadi ja rõdude remondi küsimusega seonduvat oleks üldkoosoleku poolt arutatud 2007. a mingitel muudel kuupäevadel peale 18.07.2007 ja 24.08.2007 (viimatinimetatud üldkoosolekul otsustati esitatud koosoleku protokollist nähtuvalt sõlmida leping rõdude remondi teostamiseks OÜ-ga Eurorespect). Hageja on esitanud asjas tõendid ka selle kohta, et elamu rõdude remont tegelikult läbi viidi ja korteriühistu liikmetelt kogutud raha kulus selleks, millega on ümber lükatud kostja väited, justkui olnuks teostatud remont väikesemahuline ja vähekulukas. Kuna eeltoodust tulenevalt kehtib korteriühistu liikmete 18.07.2007 üldkoosoleku otsus korteriühistu liikmetelt rõdude remondiks sihtotstarbeliste maksete kogumises vastavalt neile igale kuuluva korteriomandi reaalosa ja sellele vastava mõttelise osa pindala suurusele, siis on ka kostjal selle alusel tekkinud kohustus sihtotstarbelisi makseid talle langevas osas maksta. Vastavalt toimikulehel 6 olevale kinnistusraamatu väljavõttele kuulub kostjale korteriomand reaalosana üldpinnaga 48,7 m2, millele vastab 487/20207 suurune mõtteline osa maatükist ja selle oluliseks osaks olevast ehitise osast. Hageja on esitanud kohtule ka tõendid selle kohta, et rõdude remont oli teostatud kokku 273 816 krooni eest. Arvestades korteriühistu liikmete 18.07.2007 üldkoosoleku otsust koosmõjus KÜS § 151 lg-s 1 ja hageja põhikirja p 3.2 alap-s g sätestatuga, on kostjal seega arvestuslikult tekkinud kohustus maksta hagejale võlgnetavate sihtotstarbeliste maksetena kokku 6599.11 krooni (487/20207 x 273 816 krooni). Kuna hageja on nõudnud hagis kokku 6294.85 krooni väljamõistmist, mis on kostja poolt tegelikult

võlgnetavast summast väiksem, siis on põhjendatud TsMS §-st 439 lähtuvalt hagi rahuldamine hageja poolt soovitud summas, s.o 6294.85 krooni ulatuses.

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi

Egon Konsand

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.