2-10-6197/3 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas - lahend.ee

Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldada ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid müüja N. D. ja kostja K. V. .06.2007 Ego järelmaksu müügilepingu nr 4031150810, mille kohaselt müüja müüs kostjale kaubad, kostja aga kohustus saadud kauba eest lepinguga sätestatud maksetähtpäevadeks tasuma S. L. -ile kui faktoorile. Lepingu üldtingimuste punktide 4.1 ja 4.5 kohaselt oli kostjal kohustus tasuda hagejale kuumakseid ning hagejal õigus nõuda kostjalt maksete täielikku ja tähtaegset tasumist. Lepingu kohaselt olid maksete tasumise tähtpäevad iga kuu 15. kuupäeval ja viimase makse tähtpäev 15.06.2009. Intressimäär oli kokku lepitud 17,9 % aastas ning igakuise makse suuruseks kujunes 448,43 krooni. Kuna kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, saatis hageja 20.02.2008 kostjale lepingu ülesütlemise teatise, milles teavitas teda võlgnevuse olemasolust ja palus see tasuda 14 päeva jooksul. Kostja võlgnevust ei kustutanud, mistõttu ütles hageja lepingu alates 24.03.2008 üles. Lepingu üldtingimuste punkti 6.3.2 kohaselt on hagejal õigus müüja nimel leping üles öelda, kui kostja ei ole täielikult või osaliselt tasunud vähemalt kolme üksteisele järgnevat maksegraafikujärgset väljaostumakset. Kui kostja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ja sellest tulenevalt saadab hageja kostjale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta, on hagejal õigus vastavalt lepingu p 8.2 iga rikkumise korral nõuda kulutuste hüvitamist selle administreerimise, rikkumise kohta teate koostamise ja postitamise eest kuni 50 krooni. Hageja taotleb võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 lg 1 p-d 1, 4 ja 6 ning 113 lg 1 alusel kostjalt 7 831,85 krooni väljamõistmist, millest 7 371,85 krooni on põhivõlgnevus, 409,25 krooni intressivõlgnevus ja 50 krooni menetlustasu. Lisaks sellele taotleb hageja TsMS § 367 alusel kostjalt välja mõista viivis protsendina põhinõudest (7371,85 krooni) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras. Kostja vastuväited Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja kohtumäärus hagi menetlusse võtmise kohta kätte toimetatud 15.märtsil 2010.a. (tl.18). Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o. 20 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest kohtu poolt nõutud vastust andnud. Kohus on kostjat määruses hagi menetlusse

2-10-6197 võtmise kohta hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl. 1-2). Kohtu põhjendused TsMS § 407 lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et käesolevas asjas on võimalik hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel rahuldada. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks, kui kostja jätab hagile vastamata (tl.5). Kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, puuduvad. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Vastavalt VÕS § 256 kohustub faktooringulepinguga üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus-või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist ja nõude sisse nõudma. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivise nõudmise õigus kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni tuleneb ka VÕS § 113 lg 1, mille 3.lause kohaselt loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl.6-10) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale kokku 7831,85 krooni, millest põhivõlgnevus on 7371,85 krooni, intressivõlgnevus 409,25 krooni ja menetlustasu 50 krooni. Põhjendatud on ka viivise

2-10-6197 väljamõistmine alates hagi esitamisest VÕS § 113 lg 1 3.lauses sätestatud määras, s.o. lepingus kokkulepitud intressimääras – 17,9 % aastas, s.o. 0,049 % päevas. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult kostja kanda. Hageja on hagiavalduses palunud jätta kostja kanda hageja menetluskulud – hagi ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu – kokku 1850 krooni. Seega on kohtul võimalik TsMS § 1741 lg 3 alusel määrata käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 138 lg 2 on üheks kohtukuluks riigilõiv. TsMS § 144 p 7 alusel arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuväliste kulude hulka juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Käesolevas asjas on Swedbank AS maksekäsu kiirmenetluse avaldus K. V. (tsiviilasi nr. 2-08-50059) jäetud TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel rahuldamata 11.01.2010) (tl.11) ning hagi on kohtusse esitatud 09.02.2010, seega esineb alus maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu arvamiseks menetluskulude hulka. Hagi esitamisel on tasutud 08.02.2010.a. riigilõivu 1600 krooni ning maksekäsu kiirmenetluses 02.07.2008 250 krooni (maksekorralduste koopiad tl.13,14). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista 1850 krooni. TsMS §-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamatult täidetavaks.