2-10-48833
Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ivika Sillaots
Otsuse tegemise aeg ja koht
09. detsember 2010.a Pärnu
Tsiviilasja number
2-10-48833
Tsiviilasi
AS Starman hagi M.L vastu põhivõla ja viivise summas 7630.22 krooni ning lisanduva viivise nõudes.
Tsiviilasja hind
3815.61 krooni
Istungil osalenud menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Starman, registrikood 10069659, asukoht Akadeemia tee 28 Tallinn; volit. es. Silver Eensaar, e-post: [email protected]; Kostja: M.L, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xx xxx, xxxxxx xxxx, xxxxxxx xxxxx.
Juhindudes VÕS § 8 lg.2, § 76 lg.1, § 100, § 101 lg.1 p.1 ja 6, § 113 lg.1, TsMS §162 lg.1, § 174.1 lg. 1, § 434-436, § 438, § 440 lg. 3, § 442, § 468 lg.1 p.1, § 630-633
1 (3)
2-10-48833 alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. – TsMS § 187 lg.6 Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmis AS Starman 04.10.2005.a kostjaga liitumis- ja teenuse osutamise lepingu ja 04.12.2005.a modemi rendilepingu telekommunikatsiooniteenuste osutamiseks. Kostja jättis tasumata nimetatud lepingute alusel esitatud arved, mistõttu hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõla summas 3815.61 krooni ja lepingujärgse viivise vähendatud kujul põhivõla lähedases ulatuses, summas 3814.61, kokku 7630.22 krooni ja lisanduva viivise. Hageja palub määrata menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel ja kindlaks määrata menetluskulud, esitades kohtukulude nimekirja, mille järgi on hageja tasunud asjas riigilõivu 1000 kr ning õigusabi eest 2500 kr. Menetluse käik Kostja M.L kirjalikus vastuses 03.11.2010.a hagile vastuväiteid ei esitanud, võttis hagi õigeks ning tunnistas tema vastu suunatud nõuet, nõustus kirjaliku menetlusega. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud asjas kogutud kirjalike materjalidega leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele kooskõlas TsMS § 440 lg.1 ja 3, kuna kostja on eelmenetluses kohtule esitatud avalduses hagi õigeks võtnud ja mõlemad pooled on nõus kirjaliku menetlusega. Hagi on põhjendatud ja tõendatud hageja poolt esitatud hagiavalduse ja kirjalike tõenditega ning kostjapoolse õigeksvõtuga. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel, sest kostja ei ole täitnud oma lepingulist rahalist kohustust ning hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist, s.h. VÕS § 94 kohaselt intressi ja VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist, mis on arvutatud VÕS § 113 lg 1 alusel. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning TsMS § 174.1 lg. 1 tulenevalt võib kostja õigeksvõtul põhinevas kohtuotsuses määrata kindlaks ka menetluskulude suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, kannab asjas menetluskulud kostja M.L. TsMS § 173 ja § 1741 lg 3 alusel kohus leiab, et põhjendatud ja vajaliku kohtukuluna saab kostjalt välja mõista hageja kasuks vältimatu kohtukuluna hageja kantud riigilõivu 1000.- kr.
2 (3)
2-10-48833 TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud menetluskuluna, arvesse võttes asja minimaalset keerukust ja lepingulise esindaja töömahtu lahendi saamisel, tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks õigusabikulud vähendatud ulatuses summas 1200.- krooni, mis jääb mõistlikult alla Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr. 137 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise maksimummäära. Tulenevalt TsMS § 174.1 lg.4 ei või käesolevas asjas hilisemat menetluskulude kindlaksmääramist TsMS § 174 sätestatud korras enam nõuda, v.a. juhul, kui asja menetlus taastatakse. TsMS § 178 lg. 2 kohaselt, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, juhul kui kaebuse hind ületab 3000 krooni.
Ivika Sillaots Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.