Võlaõigus › Töövõtulepingud

esitada

apellatsioonkaebus

Tallinna

Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (03.12.2010.a). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

31.03.2010 esitas ST (hageja) hagi LOSAÜHINGU (kostja I) ja Osaühingu LV(kostja II) vastu solidaarselt 178 410 krooni nõudes. Hageja on esitanud nõude mõlema kostja vastu solidaarselt äriseadustiku (ÄS) § 447 lg 1 tulenevalt, kuna enne jagunemise kandmist jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse tekkinud jaguneva ühingu kohustuste eest vastutavad jagunemisel osalevad ühingud solidaarselt. Kostja I on jagunenud eraldumise teel, jagunemine on kantud äriregistrisse 05.05.2009. Kostja I on jagunev ühing ning kostja II on jagunemisel asutatud ühing. Hagiavalduse kohaselt tellis hageja novembris 2008.a kostjalt I majakomplekti „Päike 140“ detailide ehituse ja komplekteerimise. Kostja I kohustus ehitama alates ettemaksu teostamisest hageja poolt 6-7 nädala jooksul hagejale majakomplekti hinnaga 28 160 eurot. Lepingu tähtajaks oli 21.12.2008. Hageja tasus kostjale I ettemaksuna 18.11.2008 9 000 eurot ja 19.11.2008 2 400 eurot, kokku 11 400 eurot. 2008.a tekkis pooltel vaidlus seoses ehitise projektdokumentatsiooni väljastamisega. Hageja hinnangul on projektdokumentatsiooni esitamine kostja I kohustuseks. 18.12.2008 saatis hageja kostjale I elektronkirja, mille kohaselt taganeb hageja kostjaga I sõlmitud töövõtulepingust ning palub kostjal I tagastada hagejale ettemaksuna tasutud summa. Hageja taganeb lepingust põhjusel, et kostja I on keeldunud projektdokumentatsiooni väljastamisest, on seda kinnitanud ning hagejale oli ilmne, et kostja I ei suuda täita ka majakomplekti üleandmise kohustust õigeaegselt. Alternatiivselt tugineb hageja 15.06.2009 esitatud taganemise avaldusele, milles hageja taganeb lepingust ja nõuab ettemakstud raha tagastamist, kuna kostja I ei ole lepingulisi kohustusi täitnud ega hagejale üle andnud kokkulepitud majakomplekti. Hageja hinnangul on tegemist töövõtulepinguga.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostjad vaidlevad hagile vastu. Hageja ja kostja I vahel ei olnud majakomplekti „Päike 140“ detailide ehituse ega komplekteerimise lepingut. Hagejale meeldis kostja I kodulehel avaldatud standardmajakomplekt „Päike 140“ ning soovis sellist maja ehitada Kiievi lähedale. Hiljem otsustas hageja, et ei telli standardmaja paketti, vaid esitas kostjale oma joonised, mille järgi palus kostjal hinnapakkumine teha ja majaelemendid valmistada. Seega oli tegemist teise tootega. Poolte vahel ei olnud projektdokumentatsiooni väljastamise kokkulepet, sh arhitektuurilised joonised. Pooled leppisid kokku ainult hageja jooniste alusel majakarbi elementide valmistamises ilma püstitamise ja transpordita. Ehitusprojekti osad, mis on loetletud Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.12.2002 määruses nr 70 „Nõuded ehitusloa

taotlemisel esitatavale ehitusprojektile“, ei kuulu standardpaketi komplektsuse hulka, vaid need koostatakse eraldi tellimuse alusel ning lisatasu eest. Standardpaketi tellijale antakse kaasa maja arhitektuursed joonised, mida tellija arhitekt saab ehitusloa taotlemiseks vajaliku projektdokumentatsiooni koostamiseks kasutada. Kostjal I ei olnud võimalik arhitektuurilisi jooniseid anda, sest valmistas tellimuse hageja jooniste alusel. Kostjad leiavad, et kostja I ei rikkunud pooltevahelist töövõtulepingut. Ajal, mil hageja lepingust taganes 18.12.2008, oli kostja I valmis teinud suurema osa tellitud tööst, kulutades selleks 16 014.05 eurot. Lõpetada oli jäänud veel mõnede seinaelementide tootmine, milleks oli aega kolm päeva. Kostjad leiavad, et kostja I ei ole pannud toime olulist lepingurikkumist, mis andnuks hagejale õiguse lepingust taganemiseks. Samuti märgivad kostjad oma vastuses, et hageja ei saa olla käesolevas asjas hagejaks, kuna ei olnud kostjaga I sõlmitud lepingu pooleks. Leping sõlmiti Ukraina firma KR ja kostja I vahel, keda hageja esindas.

MAAKOHTU SEISUKOHAD

Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamata jätmisele. Puudub vaidlus, et hageja tellis kostjalt I majakomplekti detailid maksumusega 28 160 eurot ja valmimistähtajaga 21.12.2008 (t lk 5-6). Samuti puudub vaidlus, et hageja tasus kostjale I ettemaksuna 18.11.2008 ja 19.11.2008 kokku 11 400 eurot ning kostja I asus tellimust pärast ettemaksu saamist täitma (t lk 7). Hageja on edastanud kostjale I kaks lepingust taganemise avaldust: 18.12.2008 teatise elektronkirjaga (t lk 9) ning 15.06.2009 kuupäevaga teatise, mis on kostjale I kätte toimetatud (t lk 10-13). Teine avaldus on alternatiivne alus ning kohus hindab taganemise kehtivust selle avalduse alusel üksnes siis, kui 18.12.2008 taganemine ei ole kehtiv. Kohtuistungil esitasid kostjad teesid (t lk 183-184), mille p I.5 kohaselt puudub vaidlus asjaolu üle, et hageja taganes lepingust ennetähtaegselt 18.12.2008 saadetud elektronkirjaga (t lk 183). Hageja tugines kohtukõne repliigis nimetatud asjaolule, et puudub vaidlus, et hageja on lepingust taganenud ning seega kuulub ettemaks tagastamisele (t lk 188). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 teise lause kohaselt on omaksvõtt faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Kohtu hinnangul ei saa ainuüksi 01.12.2010 teesidest tulenevalt lugeda, et kostjad on asjaolu omaks võtnud. TsMS § 231 lg 4 sätestab, et omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõtu tuvastamine eeldab TsMS § 392 lg 1 p 3 järgimist kohtu poolt, st et kohus peab eeldatava omaksvõtu olukorras võimalusel küsima poole seisukohta asjaolu kohta ning alles siis, kui pool ei avalda pärast seda otseselt või kaudselt tahet asjaolu vaidlustada, on alust lugeda, et pool on asjaolu omaks võtnud (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-7209 p 12). 18.12.2008 teatega tehtud lepingust taganemise kehtivuse vaidlustamise tahe ilmneb kõikidest kostjate poolt kohtule esitatud menetlusdokumentidest ning ka kohtuistungil pärast hageja esindaja viitamist nimetatud asjaolule on kostjad selgitanud, et taganemise üle on sisuline vaidlus, kuid asjaolu, et hageja on sellise taganemise avalduse teinud elektronkirjaga, ei ole vaidlusalune (t lk 188). TsMS § 442 lg 8 esimese lause järgi peab kohus otsuse põhjendavas osas märkima kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused ning tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. Sellest nõudest tulenevalt peab kohus otsuses selgelt märkima, missugused asjaolud on üks või teine pool või mõlemad pooled omaks

võtnud ning millal ja mil viisil on omaksvõtt toimunud. Kohtu hinnangul pole kostjate poolt lepingust taganemise kehtivuse omaksvõttu toimunud. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et taganemise formaalsed eeldused on täidetud, mistõttu tuleb kohtul tuvastada, kas taganemise materiaalsed eeldused on täidetud. Käesolevas vaidluses tuleb esmalt tuvastada, kes on lepingu poolteks ning millise võlasuhtega on tegemist (müügi- või töövõtuleping). Puudub vaidlus, et kostja I pidas läbirääkimisi hagejaga, kes on ka Ukraina ettevõtte KRkommertsdirektor. Hageja on viidanud, et tegemist on kahe tellimusega – üks Ukraina ettevõttelt ja teine hagejalt. Kohtu hinnangul on nimetatud asjaolu tõendamata ning kõik kohtule esitatud tõendid viitavad, et tegemist on ühe ja sama tellimusega. Tunnistaja AM, kes on kostja I ehitusjuht, ütluste kohaselt täitis tema hagejaga seotud tellimust, hagejaga seoses oli vaid üks tellimus ning kõik tellimused käivad firmas läbi tema (t lk 186). Samuti lähevad hageja sellekohased väited vastuollu tarbijakaebuste komisjoni 20.05.2009 otsusega nr 7-1/00586-92-09, kust nähtub hageja enda avaldusest selgelt, et tegemist on ühe ja sama majakomplekti detailide tellimisega kostjalt I (t lk 141143). Hageja on kostjale saatnud esimese elektronkirja 20.02.2008 (t lk 39-41). Hageja viitab küll nimetatud elektronkirjas, et kostjalt I ostetava maja plaanib tema Ukraina ettevõttele edasi müüa, kuid samas ei nähtu sellest pöördumisest otseselt, et hageja näol oleks tegemist äriühingu esindajaga. Kui on arutatud hageja ja kostja I vahel, kes allkirjastab lepingu, siis on hageja 28.11.2008 elektronkirjas märkinud, et tema allkirjastab lepingu (t lk 97, tõlge 95). Samuti on ettemaksu tasumisel kostja I märkinud ostjaks hageja, hageja on teinud enda nimel mõlemad lepingust taganemise avaldused ning nõuab endale raha tagastamist (t lk 7, 91, tõlge t lk 90, t lk 8, tõlge t lk 9, 10-13). Isegi juhul, kui kauba saajaks on Ukraina firma, siis nähtuvalt poolte kirjavahetusest on leping sõlmitud hageja ja kostja I vahel (t lk 98, tõlge t lk 96). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et majakomplekti detailide valmistamise lepingupoolteks tuleb lugeda hageja ja kostja I. Järgnevalt vaidlevad pooled selle üle, et kas hageja tellis kostjalt I majakomplekti „Päike 140“ detailid, mis on nn. tüüpprojekt standardjooniste alusel kostja valmistoodangu kataloogist, või tegemist oli eritellimusega (individuaaltunnustega asi). Kohtu hinnangul on hageja tellimus eritellimus, mida tõendab pooltevaheline elektronkirjavahetus: 03.07.2008 on hageja saatnud kostjale I majaplaanid ja palub sellele hinnapakkumist (t lk 42-49); 29.10.2008 on hageja saatnud kostjale I majaplaanid ja küsib sellel alusel hinnapakkumist (t lk 51-57); 29.10.2008 hageja elektronkiri, mille kohaselt hageja palub teha hinnapakkumise vastavalt projektis toodud mõõtudele ja lubab saata täpsed vundamendi mõõdud (t lk 53-54). Vundament oli hinnapakkumise tegemisel olemas, mida kinnitavad hageja 29.10.2008, 14.11.2008 ja 19.11.2008 elektronkirjad (t lk 58-59, 64-67). Hageja on ise 29.10.2008 elektronkirjas märkinud, et Ukrainasse minnes saab ta võtta vundamendi õiged mõõdud ning vundamendi plaanil on märgitud, et tegemist on olemasoleva vundamendiga seisuga 14.11.2008 (plaan t lk 66). Sealjuures omab tähtsust, et tellimuse esimene osamakse on hageja poolt tehtud 18.11.2008 (t lk 7). Hageja vastupidine väide vundamendi osas on tõendamata ning läheb vastuollu asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega. Hageja poolt saadetud elektronkirjade alusel on kostja I teinud tellimusele hinnapakkumise 30.10.2008 (t lk 5-6). Seega on tõendatud, et pooled leppisid kokku, et kostja I valmistab hagejale majakomplekti detailid vastavalt kostja I ette antud joonistele. Asjaolu, et arvekviitungil ning kirjavahetuses/dokumentides on pooled nimetanud majakomplekti „Päike 140“ ei saa muuta pooltevahelist kokkulepet tellimuse tegeliku sisu osas. Tellimuse esitas

hageja kostjale I siiski oma jooniste järgi (t lk 43-57, 62-63) ning kostja I pidi majakomplekti tootmisel arvestama hageja soovide ja nägemusega ning olemasoleva vundamendi mõõtudega (t lk 65-68). Tunnistaja AM ütlused kinnitavad eelpool toodud asjaolusid, kuna tunnistaja ütluste kohaselt oli tüüpprojekti muudatus 20-30% ning tegemist oli muudetud kataloogimajaga (t lk 186-187). Seega nõustub kohus kostjate seisukohaga, et kuigi majakomplekti „Päike 140“ ja hageja poolt saadetud joonised võivad olla mingis osas kattuvad, märkab ehitusspetsialist nendes palju erinevusi: erinevad kõrgused, vaated, avatäited, vahelae konstruktsioon jne ning kostja I arvates olid muudatused sedavõrd olulised, et kostja I pidi tegema uued tootmisjoonised (t lk 174, majakomplekt „Päike 140“ joonised t lk 34-38, hageja poolt antud joonised t lk 44-57, 62-63, 68, 73-74). Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja ei ole esitanud kostjale I kahte tellimust – ühe füüsilise isikuna ja teise juriidilise isiku esindajana. Seega on kõik projekti muudatused ja täiendused, sh need, mis on saadetud Yana Novikova poolt, saadetud hageja poolt vaidlusaluse tellimuse raames, ning poolte kirjavahetusest nähtub, et pooled kasutasid projekti sisustamisel muuhulgas ka majakomplekti „Päike 140“ komponente, kuid mitte täies ulatuses (t lk 69-74, hageja poolt antud joonised ja muudatused/parandused t lk 44-57, 62-63, 68-74). Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kuigi pooled kasutasid toote nimetamiseks nime „Päike 140“, siis ainuüksi toote nimetamine ei tõenda pooltevahelise kokkuleppe sisu. Kuna poolte vaheline kokkulepe oli hageja jooniste järgi majakomplekti detailide tootmine ja hagejale võõrandamine (e tegemist oli eritellimusega), siis kohtu hinnangul on tegemist töövõtulepinguga võlaõigusseaduse mõttes. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja leiab, et leping on taganemise tagajärjel lõppenud hageja poolt 18.12.2008 tehtud avaldusega (t lk 8, tõlge t lk 9). Vaidlus on selle üle, kas lepingust taganemise materiaalsed eeldused on täidetud. Avalduses on toodud põhjusteks: kirjaliku lepingu puudumine; tellimuse ebatäpsus; efektiivse suhtlemise puudumine; tootmise alustamine enne tellimusega lõplikku nõustumist (t lk 9). Kuna hageja on teinud taganemise avalduse enne kohustuse sissenõutavaks muutumist, siis kuulub kohaldamisele VÕS § 117 lg 1 säte, mille kohaselt kui enne ühe lepingupoole kohustuse sissenõutavaks muutumist on ilmne, et see lepingupool paneb toime olulise lepingurikkumise, eelkõige, kui ta teatab, et ei kavatse lepingut täita, võib teine lepingupool lepingust taganeda juba enne kohustuse sissenõutavaks muutumist. VÕS § 116 lg 2 p 1-5 on välja toodud näitlik loetelu, mida saab pidada oluliseks rikkumiseks, kuid lepingu rikkumise olulisus on asjaolude ja tõlgendamise küsimus. Hageja on menetluses sisustanud taganemise aluse sellega, et juba enne kohustuse sissenõutavaks muutumist oli teada, et kostja I rikub lepingut, kuna kostja I keeldus hagejale andmast töö juurde kuuluvaid dokumente, milleks on ehitusprojekt. Seega ei olnud hagejal võimalik alustada ehitusloa taotlemise menetlusega ning ilma ehitusloata ei ole võimalik ehitise ehitamine. VÕS § 641 lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Hageja leiab, et tegemist on olulise lepingurikkumisega. Kostja I leiab, et ta ei ole kohustust rikkunud, sest ta ei pidanud hagejale koos majakomplekti detailidega ehitusprojekti üle andma, kuna poolte vahel ei olnud sellist kokkulepet. Käesoleva vaidluse lahendamisel, mis on seotud projektdokumentatsiooniga, ei oma sisulist tähtsust, kas hageja tellis majakomplekti „Päike 140“ või tegemist oli eritellimusega. Tunnistaja AM ütluste kohaselt tehakse iga maja kohta tootmisjoonised, kuid neid tellimusega ei väljastata. Kaasa antakse püstitusjuhend, kuid see ei ole projektdokumentatsioon (t lk 186-187). Kui tegemist on tüüpprojektiga (e standardpaketiga), siis tunnistaja AM ütluste kohaselt annab kostja I tootega kaasa

arhitektuursed joonised (vaated ja põhiplaanid), mille alusel tellija ise „seob“ maja krundile (t lk 187). Seega standardpaketi tellijale antakse kaasa ka ainult maja arhitektuursed joonised, mida tellija arhitekt saab ehitusloa taotlemiseks vajaliku projektdokumentatsiooni koostamiseks kasutada. Kohtu hinnangul ei olnud kostjal I ehitusprojekti üleandmise kohustust. Selline kokkulepe poolte vahel puudus ning sellist kohustust ei tulene otseselt ka seadusest. Hageja on 28.11.2008 saatnud kostjale I elektronkirja, et kostja I väljastaks I ja II korruse siseseintega plaanid (t lk 163, tõlge t lk 172). Pärast seda on hageja saatnud kostjale I muudetud plaanid ja andnud juhised neid muudatusi arvestada (02.12.2008 elektronkiri „Avasin Teie plaanid. Tegin nendes parandused. Palun minu parandusi arvestada!“, t lk 7071, tõlge 69, plaanid t lk 73-74). Seega ka 28.11.2008 elektronkiri ei lükka ümber kohtu seisukohta, et kostja I tootis majakomplekti detailid hageja jooniste alusel ja kostjal I puudus kohustus nii arhitektuursete jooniste kui ka projektdokumentatsiooni väljastamiseks. Samuti viitab kohus eelpool tuvastatud asjaoludele, mille kohaselt vundament oli hageja poolt Ukrainas tellimuse tegemisel juba valmis ehitatud ning hageja kavatses maja ehitada Kiievisse. Kuna hageja kavatses maja ehitada Kiievisse olemasolevale vundamendile, siis on ainetud hageja väited käesolevas menetluses, et kuna puudus projektdokumentatsioon, ei saanud ta taotleda ehitusluba maja püstitamiseks. Teiseks on hageja sisustanud menetluse käigus 18.12.2008 taganemise avalduse sellega, et oli ilmselge, et kostja I ei suuda tähtaegselt tellimust täita. Nimetatud taganemise alus on kohtu hinnangul tõendamata. Kostja I on usaldusväärselt tõendanud, et leping oleks olnud tema poolt tähtaegselt täidetud, kui tellimuse täitmist poleks 18.12.2008 hageja poolt tehtud teatise alusel peatatud. Puudub vaidlus, et hageja ei ole kunagi majakomplekti detaile näinud, mistõttu jääb kohtule arusaamatuks, kuidas sai hageja teha sellise järelduse majakomplekti detailide ning tootmisprotsessiga eelnevalt tutvumata. Kostjad on viidanud kostja I tootmisvõimsusele, mis oleks võimaldanud tellimuse täita täies ulatuses alles jäänud kolme tööpäeva jooksul. Vaidlusalusel perioodil oli kostja tootmisvõimsus suur – 1-2 majakomplekti nädalas. Hageja ei ole ümber lükanud kostjate väidet, et hagejal ei olnud kunagi probleeme lepingu täitmise tähtaja osas ning esimene sellesisuline pretensioon tuli kostjale I 15.06.2009 (t lk 10-13). Tunnistaja AM ütlused kinnitavad kostja I seisukohti ning ütluste kohaselt anti talle korraldus 18.12.2008 tellimuse täitmine peatada ning selleks ajaks oli 220 m2 mahust 50 m2 pindalaga elemente komplekteeritud, kõik teised majakomplekti osad olid olemas. Tunnistaja AM ütluste kohaselt oleks ülejäänud osade komplekteerimine võtnud aega kaks päeva tulenevalt tootmisvõimsusest (t lk 187). Seega leiab kohus, et hageja taganemine põhjusel, et oli ilmselge, et kostja I ei suuda tellimust tähtaegselt täita, on põhjendamatu. Kostjal I ei olnud raskusi lepingu tähtajalise täitmisega ning kostja I on tõendanud, et leping oleks täies ulatuses tähtaegselt täidetud. Seega ei ole 18.12.2008 lepingust taganemine kehtiv. Käesolevas menetluses ei tugine hageja teistele 18.12.2008 avalduses märgitud põhjustele (kirjaliku lepingu puudumine; tellimuse ebatäpsus; efektiivse suhtlemise puudumine; tootmise alustamine enne tellimusega lõplikku nõustumist) ning on ilmselge, et need avalduses märgitud põhjused ei saa olla olulisteks lepingurikkumisteks, mis annaksid aluse lepingust taganemiseks juba enne kohustuse sissenõutavaks muutumist. Järgnevalt annab kohus hinnangu 15.06.2009 lepingust taganemise avaldusele (t lk 10-13). Puudub vaidlus, et kostja I on selle avalduse kätte saanud ning sellele ka vastanud (t lk 9394). Taganemisel tugineb hageja asjaolule, et kostja I ei ole lepingut kokkulepitud tähtajaks täitnud ja hagejale on üle andmata majakomplekt. Majakomplekti üleandmise tähtajaks on avalduses märgitud 30.12.2008. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et majakomplekt on hagejale üle andmata ning majakomplekti kõik detailid on kostja I valduses. Kostjad viitavad, et esimest korda said nad teada tähtaja rikkumisest 15.06.2009 saadetud avaldusest. Seega

pole tõendatud, et hageja oleks andnud täiendava tähtaja kostjale I lepingulise kohustuse täitmiseks. Tulenevalt VÕS § 116 lg 2 p 5 sättest on täiendava tähtaja andmine üldjuhul üheks taganemise eelduseks. Vaatamata asjaolule, et majakomplekti detaile pole hagejale üle antud, leiab kohus, et hageja ei saa nimetatud õiguskaitsevahendit kostja I suhtes hea usu põhimõttest lähtudes kasutada. VÕS § 6 lg 1 kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 6 lg 2 kohaselt võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Käesolevas asjas nõudis hageja kostjalt I 18.12.2008 avaldusega tellimus tühistada ning nõudis raha tagastamist (20.01.2009 elektronkiri, t lk 91, tõlge 90). Seega oli hageja käitumisest üheselt selge, et hageja ei soovi lepingu täitmist ning hageja arvates on leping 18.12.2008 taganemisega lõppenud. Sellises väljakujunenud olukorras taganeda 15.06.2009 tehtud avaldusega põhjusel, et kostja I ei ole lepingut täitnud ja 30.12.2008 majakomplekti üle andud, on hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Nähtuvalt tunnistaja AM ütlustest peatati majadetailide valmistamine 18.12.2008 (t lk 187) ning seda olukorras kus enamus tellimusest oli täidetud ning kostja I oli tellimuse täitmiseks kulutanud rahalisi vahendeid suuremas summas, kui seda oli ettemaks (t lk 144, 162, tõlge t lk 171). Nimetatud peatamine sai tuleneda üksnes hageja enda tahteavaldusest, mille ta tegi kostjale I 18.12.2008 elektronkirjaga. Kui hageja oleks andnud teada, et soovib siiski vaatamata 18.12.2008 avaldusele lepingu täitmise jätkamist, siis eelpool tuvastatud asjaoludest nähtuvalt oleks kostja I tellimuse täitnud kahe päeva jooksul. Seega on hageja enda käitumine tinginud olukorra, kus kostja I peatas tellimuse täitmise. VÕS § 101 lg 3 kohaselt võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Kohtu hinnangul on hageja käitumine kostja I suhtes olnud vastuoluline ning hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Eeltoodust tulenevalt ei ole 15.06.2009 avaldusega tehtud lepingust taganemine kehtiv ning hageja ei saa VÕS § 189 lg 1 tulenevalt nõuda ettemaksu tagastamist. Kohtul puudub vajadus hinnata, kas kostjad on raha tagastamise nõude osas ÄS § 447 lg 1 tulenevalt solidaarselt vastutavad või mitte. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.