2-10-15235/31 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

Tsiviilasi nr: 2-10-15235 andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Sergei Tarassov (hageja) esitas 31.03.2010 Harju Maakohtusse hagi LOODESYSTEM OSAÜHINGU (kostja 1) ja Osaühingu Loode Vara (kostja 2) vastu solidaarselt 178 410 krooni saamiseks. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt tellis hageja 2008. a novembris kostjalt 1 majakomplekti Päike 140 detailide ehituse ja komplekteerimise. Kostja 1 kohustus alates ettemaksu tasumisest ehitama 6-7 nädala jooksul majakomplekti hinnaga 28 160 eurot. Lepingu tähtajaks oli 21.12.2008. Hageja tasus kostjale 1 ettemaksuna 18.11.2008 ja 19.11.2008 kokku 11 400 eurot. 2008. aastal tekkis pooltel vaidlus seoses ehitise projektdokumentatsiooni väljastamisega. Hageja hinnangul on projektdokumentatsiooni esitamine kostja 1 kohustuseks. 18.12.2008 e-kirjaga taganes hageja kostjaga 1 sõlmitud töövõtulepingust ning palus kostjal 1 tagastada ettemaksuna tasutud summa. Hageja taganes lepingust, kuna kostja 1 keeldus projektdokumentatsiooni väljastamisest ja oli ilmne, et kostja 1 ei suuda õigeaegselt täita majakomplekti üleandmise kohustust. Alternatiivselt tugines hageja 15.06.2009 taganemise avaldusele. Hageja hinnangul on tegemist töövõtulepinguga. Hageja tellis standardmaja, Ukraina äriühing aga esitas teise tellimuse, mida hageja vahendas. Seega oli tegemist kahe tellimusega. Kostja 2 vastutab solidaarselt kostjaga 1 ÄS § 447 lg 1 alusel. Kostja vastuväited Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Hageja ei saa olla käesolevas asjas hagejaks, kuna ei olnud kostjaga 1 sõlmitud lepingu pooleks. Leping sõlmiti Ukraina firma Koncern Realbud ja kostja 1 vahel, keda hageja esindas. Hageja ja kostja 1 vahel ei olnud sõlmitud majakomplekti Päike 140 detailide ehituse ega komplekteerimise lepingut. Hagejale meeldis kostja 1 kodulehel avaldatud standardmajakomplekt Päike 140 ning ta soovis sellist maja ehitada Kiievi lähedale. Hiljem otsustas hageja, et ei telli standardmaja paketti, vaid esitas kostjale oma joonised, mille järgi palus teha hinnapakkumine ja valmistada majaelemendid. Seega oli tegemist teise tootega. Poolte vahel ei olnud projektdokumentatsiooni, sh arhitektuuriliste jooniste, väljastamise kokkulepet. Pooled leppisid kokku ainult hageja jooniste alusel majakarbi elementide valmistamises ilma püstitamise ja transpordita. Ehitusprojekti osad, mis on loetletud majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.12.2002 määruses nr 70, ei kuulu standardpaketi komplektsuse hulka, vaid need koostatakse eraldi tellimuse alusel ning lisatasu eest. Standardpaketi tellijale antakse kaasa maja arhitektuursed joonised, mida tellija arhitekt saab ehitusloa taotlemiseks vajaliku projektdokumentatsiooni koostamiseks kasutada. Kostjal 1 ei olnud võimalik arhitektuurilisi jooniseid anda, sest valmistas tellimuse hageja jooniste alusel. Kostja 1 ei rikkunud pooltevahelist töövõtulepingut. 18.12.2008 oli kostja 1 valmis teinud suurema osa tellitud tööst, kulutades selleks 16 014,05 eurot. Lõpetada oli jäänud veel mõnede seinaelementide tootmine, milleks oli aega kolm päeva. Kostja 1 ei ole toime pannud olulist lepingu rikkumist, mis andnuks hagejale õiguse lepingust taganemiseks. Esimese astme kohtu otsus Harju Maakohus jättis 03.12.2010 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

1.Puudub vaidlus, et kostja 1 pidas läbirääkimisi hagejaga, kes on ka Ukraina ettevõtte Koncern Realbud kommertsdirektor. Tõendamist ei leidnud, et tegemist oli kahe tellimusega. Tunnistaja A Mi ütluste kohaselt täitis tema hagejaga seotud tellimust, hagejaga seoses oli vaid üks tellimus ning kõik tellimused käivad firmas läbi tema (toimik lk 186). Tarbijakaebuste komisjoni 20.05.2009 otsusest nr 7-1/00586-92-09 nähtub, et hageja esitatud avalduse kohaselt oli tegemist ühe ja sama majakomplekti detailide tellimisega kostjalt 1 (toimik lk 141-143). Hageja küll viitab 20.02.2008 e-kirjas (toimik lk 39-41), et plaanib kostjalt 1 ostetava maja Ukraina ettevõttele edasi müüa, kuid sellest pöördumisest ei nähtu otseselt, et hageja näol oleks tegemist äriühingu esindajaga. Hageja märkis 28.11.2008 ekirjas, et tema allkirjastab lepingu (toimik lk 97, tõlge 95). Samuti on ettemaksu tasumisel kostja 1 märkinud ostjaks hageja, hageja on teinud enda nimel mõlemad lepingust taganemise avaldused ning nõuab endale raha tagastamist (toimik lk 7, 91, tõlge lk 90, toimik lk 8, tõlge lk 9, 10-13). Isegi juhul, kui kauba saajaks on Ukraina firma, siis poolte kirjavahetusest nähtuvalt on leping sõlmitud hageja ja kostja 1 vahel (toimik lk 98, tõlge lk 96). Pooltevaheline e-kirjavahetus (toimik lk 42-49, 51-57, 53-54, 58-59, 64-67, plaan lk 66) tõendab, et hageja tellimus oli eritellimus. Sealjuures omab tähtsust, et tellimuse esimene osamakse on hageja poolt tehtud 18.11.2008 (toimik lk 7). Hageja e-kirjade alusel tegi kostja 1 30.10.2008 hinnapakkumise (toimik lk 5-6). Asjaolu, et arve-kviitungil ning kirjavahetuses/dokumentides on pooled nimetanud majakomplekti Päike 140, ei muuda pooltevahelist kokkulepet tellimuse tegeliku sisu osas. Hageja esitas kostjale 1 tellimuse oma jooniste järgi (toimik lk 43-57, 62-63) ning kostja 1 pidi majakomplekti tootmisel arvestama hageja soovide ja nägemusega ning olemasoleva vundamendi mõõtudega (toimik lk 65-68). Tunnistaja A. Mi ütlused kinnitavad eelpool toodud asjaolusid (toimik lk 186-187). Kuigi majakomplekti Päike 140 ja hageja poolt saadetud joonised võivad olla mingis osas kattuvad, on neis palju olulisi erinevusi ja kostja 1 pidi tegema uued tootmisjoonised (toimik lk 174, 3438, 44-57, 62-63, 68, 73-74). Hageja ei esitanud kostjale 1 kahte tellimust ja seega on kõik projekti muudatused ja täiendused, sh Yana Novikova saadetud, esitatud vaidlusaluse tellimuse raames. Poolte kirjavahetusest nähtub, et pooled kasutasid projekti sisustamisel mh majakomplekti Päike 140 komponente, kuid mitte täies ulatuses (toimik lk 69-74, 44-57, 6263, 68-74). Kuigi pooled nimetasid toodet Päike 140, siis ainuüksi toote nimetamine ei tõenda pooltevahelise kokkuleppe sisu. Kuna pooltevaheline kokkulepe oli hageja jooniste järgi majakomplekti detailide tootmine ja hagejale võõrandamine (eritellimus), on tegemist töövõtulepinguga VÕS § 635 lg 1 mõttes. Kuna hageja tegi taganemise avalduse (18.12.2008) enne kohustuse sissenõutavaks muutumist, siis kuulub kohaldamisele VÕS § 117 lg 1. VÕS § 116 lg 2 p-des 1-5 on näitlik loetelu, mida saab pidada oluliseks rikkumiseks, kuid lepingu rikkumise olulisus on asjaolude ja tõlgendamise küsimus. Projektdokumentatsiooni üleandmist puudutava vaidluse lahendamisel ei oma sisulist tähtsust, kas hageja tellis majakomplekti Päike 140 või oli tegemist eritellimusega. Poolte vahel

Tsiviilasi nr: 2-10-15235 puudus kokkulepe, et kostja 1 on kohustatud üle andma ehitusprojekti, sellist kohustust ei tulene otseselt ka seadusest. 28.11.2008 e-kirjas kostjale 1 palus hageja väljastada 1. ja 2. korruse siseseintega plaanid (toimik lk 163, tõlge lk 172). 02.12.2008 e-kirjaga saatis hageja kostjale 1 muudetud plaanid ja andis juhised muudatusi arvestada (toimik lk 70-71, tõlge lk 69, plaanid lk 73-74). Seega ka 28.11.2008 e-kiri ei lükka ümber kohtu seisukohta, et kostja 1 tootis majakomplekti detailid hageja jooniste alusel ja kostjal 1 puudus kohustus nii arhitektuursete jooniste kui ka projektdokumentatsiooni väljastamiseks. Kuna hageja kavatses maja ehitada Kiievisse olemasolevale vundamendile, siis on ainetud hageja väited, et projektdokumentatsiooni puudumise tõttu ei saanud hageja taotleda ehitusluba maja püstitamiseks. Kostja 1 on usaldusväärselt tõendanud, et leping oleks olnud tema poolt tähtaegselt täidetud, kui tellimuse täitmist poleks hageja 18.12.2008 teate alusel peatatud. Hageja ei ole ümber lükanud kostjate väidet, et esimene sellesisuline pretensioon tuli kostjale 1 15.06.2009 (toimik lk 10-13). Tunnistaja A. Mi ütlused kinnitavad kostja 1 seisukohti ning ütluste kohaselt anti talle korraldus 18.12.2008 tellimuse täitmine peatada ning selleks ajaks oli 220m2 mahust 50m2 pindalaga elemente komplekteeritud, kõik teised majakomplekti osad olid olemas. Tunnistaja A. Mi ütluste kohaselt oleks ülejäänud osade komplekteerimine võtnud aega kaks päeva tulenevalt tootmisvõimsusest (toimik lk 187). Seega on hageja taganemine põhjusel, et kostja 1 ei suuda tellimust tähtaegselt täita, põhjendamatu. Seega ei ole 18.12.2008 lepingust taganemine kehtiv. Käesolevas menetluses ei tugine hageja teistele 18.12.2008 avalduses märgitud põhjustele (kirjaliku lepingu puudumine, tellimuse ebatäpsus, efektiivse suhtlemise puudumine, tootmise alustamine enne tellimusega lõplikku nõustumist) ning on ilmselge, et need avalduses märgitud põhjused ei saa olla olulisteks lepingurikkumisteks, mis annaksid aluse lepingust taganemiseks juba enne kohustuse sissenõutavaks muutumist. 15.06.2009 lepingust taganemise avalduses (toimik lk 10-13) tugines hageja asjaolule, et kostja 1 ei ole lepingut kokkulepitud tähtajaks täitnud ja hagejale on majakomplekt 30.12.2008 üle andmata. Puudub vaidlus, et majakomplekt on hagejale üle andmata ning majakomplekti kõik detailid on kostja 1 valduses. Kostjad viitavad, et hageja tugines esmakordselt tähtaja rikkumisele 15.06.2009 saadetud avalduses. Pole tõendatud, et hageja oleks andnud kostjale 1 täiendava tähtaja lepingulise kohustuse täitmiseks, mis on üldjuhul taganemise eelduseks (VÕS § 116 lg 2 p-ist 5). Hageja käitumisest oli üheselt selge, et hageja ei soovi lepingu täitmist ning hageja arvates on leping 18.12.2008 taganemisega lõppenud. Sellises väljakujunenud olukorras taganeda 15.06.2009 tehtud avaldusega põhjusel, et kostja 1 ei ole lepingut täitnud ja 30.12.2008 majakomplekti üle andud, on hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Tunnistaja A. Mi ütluste kohaselt peatati majadetailide valmistamine 18.12.2008 (toimik lk 187) ning seda olukorras, kus enamus tellimusest oli täidetud ning kostja 1 oli tellimuse täitmiseks kulutanud rahalisi vahendeid suuremas summas, kui seda oli ettemaks (toimik lk 144, 162, tõlge lk 171). Peatamine sai tuleneda üksnes hageja tahteavaldusest, mille ta tegi kostjale 1 18.12.2008 e-kirjaga. Kui hageja oleks andnud teada, et soovib vaatamata 18.12.2008 avaldusele lepingu täitmise jätkamist, siis oleks kostja 1 tellimuse täitnud kahe päeva jooksul. Seega on hageja enda käitumine tinginud olukorra, kus kostja 1 peatas tellimuse täitmise. VÕS § 101 lg 3 kohaselt võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Seega ei ole 15.06.2009 avaldusega tehtud lepingust taganemine kehtiv ning hageja ei saa VÕS § 189 lg 1 tulenevalt nõuda ettemaksu tagastamist.

Apellatsioonkaebus Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu 03.12.2010 otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Pooled leppisid kokku standardmaja ehituses. Kohus on jõudnud tõendeid ebaõigesti hinnates väärale järeldusele, et tegemist oli eriprojektiga. Hageja tellis tüüpmaja Päike 140 ehituse, mis vastas kõikides olulistes osades kostja 1 koduleheküljel reklaamitud standardlahendusele, millesse hageja soovis sisse viia üksnes mõned ebaolulised muudatused, mis ei muutnud aga standardlahendust eriprojektiks. Kohus on oma seisukohtade kujundamisel põhjendamatult eelistanud kostja 1 ja temapoolse tunnistaja ütlusi teistele tõenditele. Majakomplekti Päike 140 müügihind 2008. a novembris oli 31 956 eurot, kuid hagejale tehti pakkumine 28 160 eurole. Tavapäraselt on erilahendused märkimisväärselt kallimad, kui standardprojektid. Kohus on tõendeid ebaõigesti hinnates asunud põhjendamatule seisukohale, et kostja 1 ei pidanud koos tellimuse täitmisega esitama valmistatava maja kohta projektdokumentatsiooni. Kohus pole põhjendanud, kuidas oleks hagejal olnud võimalik ilma joonisteta maja õiguslikul alusel ja nõuetekohaselt püstitada. Isegi siis, kui hageja soovis teatud muudatusi maja lahendustes, oli kostja 1 kohustatud koostama ka vastava ja maja püstitamiseks minimaalselt vajaliku projektdokumentatsiooni. Kohus ei ole selgitanud, millistele tõenditele tugineb järeldus, et kostja 1 ei pidanudki hagejale väljastama nii arhitektuurseid jooniseid kui ka muud projektdokumentatsiooni. Tunnistaja A. Mi on avaldanud, et standardpaketi tellijale antakse kaasa ka maja arhitektuursed joonised ning püstitusjuhend. Kostja 1 kohustuseks oli valmistada majaelemendid ilma transpordi ja paigalduseta, mistõttu oleks hageja pidanud ise organiseerima majakomplekti paigalduse. Seda on võimatu teha ilma elementaarsete joonisteta. Hageja oli sunnitud lepingust taganema, sest ta ei saanud asja sihipäraselt kasutama (paigaldama ja püstitama) hakata. Kostja 1 esindaja on vastuses hageja 18.12.2008 pöördumisele kinnitanud, et tema kohustuste ja tellimuse hulka kuulub mh maja jooniste tegemine. Kohus jättis arvestamata, et hageja vajas maja jooniseid ka selleks, et rajada maja püstitamiseks õigete mõõtudega vastav vundament. Seega taganes hageja 18.12.2008 lepingust õiguspäraselt, kuna töövõtja keeldus väljastamast maja projektdokumentatsiooni. Hageja oli õigustatud taganema lepingust ka seetõttu, et töövõtja ei oleks täitnud tellimust tähtaegselt. Kostja 1 ei ole tõendanud, et ta oleks jõudnud majakomplekti hagejale üle anda 21.12.2008. Kohtu sellekohased järeldused tuginevad kostja 1 paljasõnalistele selgitustele. Tunnistaja A. Mi ütlustest ja kostjate 09.07.2010 kalkulatsioonist nähtuvalt oli suurem osa tööst 18.12.2008 tegemata. Tunnistaja väide, et osade komplekteerimine oleks võtnud aega üksnes 2 päeva, on paljasõnaline hinnang. Kostjad keeldusid hagejale teavet tellitud majakomplekti valmimise kohta väljastamast. Kostjate väited, nagu oleks töövõtja kulutanud majakarbi valmistamisele kokku rohkem raha, kui oli hageja poolt tasutud ettemaks, on paljasõnaline. Töövõtja pole tööde üleandmist teostanud arusaadaval ja kontrollitaval viisil ning tellijal puuudus ülevaade, millises mahus on ettemaksu arvelt töid teostatud, millises osas on tööd lõpetatud ja milline on järgmine tööde järk, mille eest tal tuleb tasuda. Hagejale jääb arusaamatuks, miks oli kostja 1 valmis väidetavalt võtma ebamõistliku suure majandusliku riski ning jätkama tööde teostamist ilma et oleks vahepeal informeerinud tellijat ettemaksu osas tööde teostamisest ning vastavat akti esitanud. Eeltoodust lähtuvalt oli täidetud VÕS §

Tsiviilasi nr: 2-10-15235 117 lg-st 1 tulenev eeldus lepingust taganemiseks ning hageja taganemisavaldus oli õiguspärane. Hageja ei tugine enam alternatiivselt 15.06.2009 taganemisavaldusele. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohus on otsuses käsitlenud kõiki hageja seisukohti ja selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks ei kuulu hageja nõue rahuldamisele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega täies ulatuses ning ei pea TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust tulenevalt vajalikuks esimese astme kohtu otsuse põhjendusi korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Apellatsioonkaebuses tugineb apellant sarnaselt maakohtus väljendatule seisukohale, et tellis standardmaja ehituse. Apellatsioonikohtu istungil kinnitas hageja esindaja, et kostjale 1 saadeti hageja poolt joonised siis, kui vaidlusaluse maja vundament oli juba valmis. Seega ei ole alust apellatsioonkaebuse väitel, mille kohaselt jättis kohus arvestamata, et hageja vajas jooniseid ka selleks, et rajada maja püstitamiseks õigete mõõtudega vundament. Usutav on kostjate esindaja apellatsioonikohtu istungil antud selgitus, et tellija võttis kostja 1 kodulehelt luba küsimata plaani ning tegi selle järgi endale joonised. Poolte vahel ei olnud vaidlust, et võrreldes standardmajaga oli eritellimuse alusel valmistataval majal erinevad kõrgused, vaated, avatäited, vahelae konstruktsioon. Maakohus on poolte kirjavahetust ja tunnistaja A.Mi ütlusi õigesti hinnates jõudnud järeldusele, et tegemist oli standardmaja Päike 140 hageja poolt muudetud variandiga ehk eritellimusega. Asjaolu, et eritellimuse alusel tehtud maja oli odavam, ei lükka neid järeldusi ümber. Maakohus leidis õigesti, et poolte vahel puudus kokkulepe ehitusloa saamiseks vajaliku projektdokumentatsiooni ja arhitektuursete jooniste väljastamiseks kostja 1 poolt, sest kostja 1 tootis majakomplekti detailid hageja enda jooniste alusel. Vaidlust ei olnud poolte vahel selles, et standardmaja komplekti kuulusid kostja 1 kodulehel avaldatu kohaselt joonised. Kostja 1 on selgitanud kogu menetluse vältel, et tegemist on arhitektuursete joonistega, mis antakse kaasa standardmaja tellijale ja mille järgi on võimalik koostada ehitusprojekti. Õige on maakohtu järeldus, et ehitusloa projektdokumentatsiooni koostamise kohustuse olemasolu ei sõltu sellest, kas hageja tellis standardmaja või oli tegemist eritellimusega. Kokkulepe projektdokumentatsiooni koostamiseks poolte vahel tõendamist ei leidnud. Kostja 1 kodulehel sisalduv pakkumine jooniste väljastamiseks ei tähenda ehitusprojekti väljastamist. Arhitektuursed joonised sisalduvad pakkumuses standardmajadele. Kostja 1 ei pea hakkama hageja saadetud jooniste järgi muutma oma arhitektuurseid jooniseid ja neid hagejale esitama. Eeltoodust tulenevalt ei olnud hagejal alust taganeda lepingust projektdokumentatsiooni esitamata jätmise tõttu. Maakohus leidis tõendeid õigesti hinnates, et hageja tugines esmakordselt kostja 1 võimetusele lepingut tähtaegselt täita oma 15.06.2009 taganemisavalduses (tl 10-13). Apellatsioonkaebuses on hageja kinnitanud, et ei tugine 15.06.2009 taganemisavaldusele.