Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

asjaolud (hagi alus) ja tõendid, mis kinnitavad oma hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga soovitakse tõendada. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses ei ole piisavalt põhjalikult toodud välja hagi aluseks olevaid asjaolusid. Samuti ei ole avaldaja märkinud arvestades TsMS § 363 lg 1 p 4 sätestatut, kas ta nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. Avaldaja on märkinud avalduses tõendid, millega tõendab oma nõuet, kuid ei ole neid avaldusele lisanud. Vastavalt TsMS § 339 lg 2; 340 lg 1 lisatakse avaldusele avalduses viidatud ja menetlusosalise käes olevate dokumentide originaalid või ärakirjad ning menetlusosaline peab kohtusse esitatavad kirjalikud dokumendid ja nende lisad esitama koos dokumentide teistele menetlusosalistele kättetoimetamiseks nõutava arvu ärakirjadega. TsMS § 371 lg 1 p 9, 12 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid ning kui õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. TsMS § 221 lg 2 kohaselt lepingulise esindaja esindusõigust tõendab volikiri, mis esitatakse kohtule. Avalduse kohaselt on Era Liisingu Inkassoteenused AS lepinguline esindaja volikirja alusel Kristiina Aia. Avaldusele ei ole lisatud lepingulise esindaja esindusõigust tõendavat volikirja. TsMS § 147 lg 5 kohaselt maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivuga. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku avalduse esitamisel ei võeta asja hagimenetlusse enne hagilt riigilõivu tasumist. TsMS §-de 139 lg 2 p 1, lg 3 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda hagilt ja riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 750 krooni. Maksekäsu kiirmenetluse avaldusest nähtuvalt on hagejal kostja vastu põhinõue 4038 krooni ja kõrvalnõuded 2 150 krooni. Seega arvestades TsMS §-des 133 lg 1, 2 sätestatut on käesolevas asjas hagihinnaks 4 038 krooni ning RLS § 56 lg 1 tuleb nimetatult hagihinnalt tasuda riigilõivu 1 000 krooni. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna hageja on maksekäsu avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 750 krooni, on hageja seega tasunud riigilõivu seaduses sätestatud vähem 250 krooni. TsMS § 339 lg 3 kohaselt, kui menetlusdokumendis taotletava menetlustoimingu tegemiseks on ette nähtud riigilõiv või kautsjon, tuleb menetlusdokumendis märkida selle tasumise kontrollimist võimaldavad andmed. TsMS § 371 lg 1 p 10 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Vastavalt TsMS § 147 lg 1 maksab avaldaja riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid ning avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks. Vastavalt TsMS § 3401 lg 1, 2 kui menetlusosalise esitatud avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui

2 (3)

tasumata on riigilõiv, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus menetlusse võtmata ja tagastatakse. TsMS § 147 lg 1 enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Tartu Maakohtu 02.novembri 2010 määrusega jäeti käiguta Era Liisingu Inkassoteenused AS hagi K. L. vastu 6 938 nõudes ja kohustati hagejat esitama kohtule oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ja tasuma täiendavalt riigilõivu 250 krooni hiljemalt 14 päeva jooksul alates nimetatud määruse hagejale kättetoimetamisest. Kohus määras nimetatud tähtajaks esitada Võru kohtumajale riigilõivu tasumise kontrollimist võimaldavad andmed või riigilõivu tasumist tõendav dokument. Hagejale on 02.novembri 2010 määrus puuduste kõrvaldamise kohta kätte toimetatud TsMS § 314 lg 1,2, 5 sätestatud korras 10.novembril 2010. Hageja ei ole määratud tähtajaks kohtule esitanud oma nõuet ja põhjendanud seda hagiavaldusele ettenähtud vormis vastavalt menetlusosalistele kättetoimetamiseks nõutava arvu ärakirjadega ja esitanud maksekorraldust riigilõivu tasumise kohta ega andmeid, mis võimaldaksid kontrollida riigilõivu laekumist. Seega puuduvad kohtul andmed hageja poolt riigilõivu 250 krooni tasumise kohta. Vastavalt TsMS § 3401 lg 2, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohus on andnud hagejale tähtaja hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks arvestades TsMS §-des 3401 lg 1, sätestatut, kuid hageja ei ole määratud tähtajaks kohtu nõudmist täitnud, tuleb keelduda TsMS §-de 371 lg 1 p 9,10, 12; 340 1 lg 2 alusel Era Liisingu Inkassoteenused AS hagi K. L. vastu 6 938 nõudes menetlusse võtmisest ja tagastada hagiavaldus selle esitajale.

Kohtunik:

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.