Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

VÕLGNIKU NÕUE JA SELLE PÕHJENDUS

Pankrotiavalduse kohaselt teavitab OÜ Capone oma maksejõuetusest ja palub alustada pankrotimenetlust. Osaühingu tegevusvaldkonnaks oli autopesula opereerimine. Ettevõttel olid renditud ruumid. Seoses klientide vähenemisega tekkis probleeme rendimaksete, palga ja teiste kohustuste tasumisega. Käesolevaks ajaks on ettevõte teenuse osutamise lõpetanud. Kuna laekumisi ei ole, ei suuda ettevõte tasuda teenuse osutamisega kaasnenud kohustusi. Ettevõttel puuduvad varad, mille müügiga saaks likvideerida võlgnevusi.

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARVAMUS

Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtuvalt alustas võlgnik oma aktiivset majandustegevust 2008.aasta veebruaris. Äriühingu põhitegevusalaks on kogu tema tegevusaja jooksul olnud autopesula opereerimine. Autopesulateenuse osutamiseks üüris äriühing sobivaid ruume Antsla Tarbijate Ühistult. Tööruumide töökorda seadmiseks tehti üüritud ruumides kapitaliseeritud ehituskulusid kogusummas 55 000 krooni. Äriühingus töötas üks töötaja. Võlgniku 2007./2008.majandusaasta aruandest nähtuvalt sai äriühing oma tegevusest sel majandusaastal kasumit summas 3 201 krooni. Üleüldise majanduslanguse ja klientide sissetulekute vähenemise taustal vähenes 2009.majandusaastal ka võlgniku majandustegevus. Samal ajal kasvasid äriühingu tegevusega seotud kulud võrreldes eelneva majandusaastaga ca 15 %. Võlgniku tegevuse finantstulemiks 2009.majandusaastal oli kahjum kogusummas 34 084 krooni. 2010.majandusaastal negatiivsed tendentsid jätkusid. Äriühingu müügitulud olid kahanenud minimaalseks, mistõttu ei olnud mingeid väljavaateid katta selle arvelt äriühingu tegevusega seotud püsikulusid (ruumide üür, palk ja sellega seotud maksud) ja äriühing oli sunnitud oma tegevuse 2010.aasta maikuust lõpetama. Äriühingu võlad ületavad äriühingu vara enam kui 23 korda. Olles analüüsinud kõiki ajutisele pankrotihaldurile esitatud andmeid, hinnanud võlgniku varasid ja võlgasid, realiseerimisnäitajaid, on ajutine haldur seisukohal, et OÜ Capone on maksejõuetu – äriühing ei suuda rahuldada olemasolevaid võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul puuduvad likviidsed vahendid olemasolevate kohustuste ligilähedasekski täitmiseks. Äriühingu aktiivne

2 (6)

majandustegevus on 2010.a. maist lõppenud, töötajatega töölepingud on lõpetatud. Seega ei saa äriühingul tekkida edaspidi ka regulaarset müügitulu. Võlgnikule ei kuulu mingit materiaalset vara, mille müügist laekuva raha arvelt oleks võimalik tasuda olemasolevaid võlakohustusi. Võlgniku arvestuslik netovara on märksa väiksem seadusega lubatud minimaalsest väärtusest ja ei ole mingit märki, et osanik sooviks täiendava sissemakse tegemise teel netovara nõutavat taset taastada. Arvestades võlgnikul juba olemasolevaid ülejõukäivaid kohustusi, osaniku soovimatust äriühingu tegevust jätkata, on likviidsusprobleemide lahendamiseks ja äritegevuse taaskäivitamiseks ka täiendavate soodsate krediitide võtmine/saamine ebatõenäoline. Võlgniku lühiajalised võlad kasvavad iga päevaga võlgadelt arvestatavate viiviste võrra, mistõttu võib äriühingu maksejõuetust hinnata süvenevaks. Seega ei näe ajutine pankrotihaldur käesoleval hetkel enam võimalusi võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamiseks ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamiseks. Ajutisel pankrotihalduril ei ole õnnestunud tuvastada selgeid võimalusi tehingute kehtetuks tunnistamiseks ning seeläbi vara pankrotivarasse tagasivõitmiseks või muude varaliste nõuete esitamiseks kolmandate isikute vastu. Seoses OÜ Capone maksejõuetuse tekkimisega märgib ajutine haldur formaalse rikkumisena ära ka OÜ Capone juhatuse liikme poolt raske juhtimisvea toimepanemise, mis seondub pankrotiavalduse viivitamatu esitamise kohustuse täitmata jätmises. Äriühingu omakapital ei vastanud seaduses sätestatud nõuetele hiljemalt 2009.aasta detsembrist. Kahjumiga tegevuse jätkamine, vaatamata sellele, et äriühingu omakapital on hävinud, saab käsitleda pankrotiseaduse § 28 lg 2 sätestatud raske juhtimisveana. Kuid nimetatu on maksejõuetuse ilmnemise järgne rikkumine, mitte ei ole äriühingu maksejõuetuse põhjuseks. Võlgnikul on hetkel teadaolevalt rahalisi vahendeid 1 054 krooni. Valdav osa nõuetest teiste isikute vastu (kogusummas 1 285 krooni) on tasaarveldatavad, mistõttu nendest pankrotivarasse suure tõenäosusega raha ei laekuks. Seega ei ole olemasoleva vara arvelt võimalik katta isegi ajutise menetluse kulusid, rääkimata kuludest, mis tekivad pärast isiku pankroti väljakuulutamist. OÜ Capone pankrotimenetlusel puudub mõte juhul kui pankrotivara ei suudeta läbi pankrotimenetluse suurendada sedavõrd, et oleks võimalik rahuldada ka võlausaldajate nõudeid. Igasuguse võimaliku kohtumenetlusega seoses tekkivate kulude katteks käesoleval hetkel võlgnikul vahendid puuduvad. Seega on nii pankrotimenetluse kui ka pankrotimenetluse raames võimalike kohtumenetluste läbiviimine võimalik üksnes juhul kui võlausaldajad on nõus finantseerima vastavaid kulusid. Samas ei saa ajutine haldur kuidagi garanteerida, et pankrotimenetluse tulemusena õnnestub halduril pankrotivara ka faktiliselt niipalju suurendada, et pandiga tagamata võlausaldajatel sellest mingit kasu oleks. Seega võtaksid võlausaldajad pankrotimenetlust finantseerides riski, mis ei pruugi olla proportsionaalne nende nõude suuruse ja selle reaalse rahuldamise tõenäosusega. Kuna käesoleval hetkel puuduvad ajutisel halduril andmed isiku kohta, kes oleks nõus finantseerima OÜ Capone edasist pankrotimenetlust, leiab ta, et esineb pankrotiseaduse § 29 lg 1 ja 2 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED

PankrS § 1 lg 2,3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

3 (6)

Tartu Maakohus nimetas 30.septembri 2010.a. määrusega OÜ Capone suhtes ajutise pankrotihalduri (tl 9-10). Ajutise pankrotihalduri aruandest ja selle lisadest (tl 19-104) nähtub, et OÜ Capone teadaolevad lühiajalised kohustused on vähemalt 54 212,08 krooni ja võlgnikul on vara mitte enam kui 1 274 krooni. Ajutise halduri hinnangul võlgnikul puudub vara ajutise halduri ja pankrotimenetluse kulude katteks. Seega on OÜ Capone kohustusi rohkem kui 54 000 krooni ulatuses, kuid ajutise pankrotihalduri hinnangul puudub tal vara pankrotimenetluse läbiviimiseks ning vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgniku maksejõuetus välja kujunenud alates 2009.majandusaastast ja maksejõuetuse põhjuseks on eelkõige nn muu asjaolu: üleüldisest majanduslangusest ja klientide sissetulekute vähenemisest tingituna vähenesid ka OÜ Capone müügitulud, mistõttu äriühing tegutses alates 2009.aasta II poolest üldjuhul kahjumiga; erinevalt prognoositust äriühingu müügitulud 2010.aasta algusest külma talve tõttu veelgi vähenesid; kahjumiga tegutsemine tõi endaga objektiivselt kaasa äriühingu suutmatuse katta tegevusega seotud jooksvaid kulusid (ruumide üür, töötaja palk ja sellega seotud maksud) ning lõpuks äriühingu majandustegevuse täieliku seiskumise 2010.a. maikuust; eraisikust ainuosaniku enda suutlikkus äriühingu majandustegevust täiendavalt finantseerida on ilmselt ammendunud. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et OÜ Capone on maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku esindaja selgitab kohtuistungil, et võlgnik on maksejõuetu ja ta nõustub ajutise halduri aruandes tooduga (tl 107). Võlgnik ei soovi pankrotimenetluseks kohtu deposiiti kohtu määratud summat tasuda (tl 107). PankrS §29 lg 1,2,3 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohus, võttes aluseks ajutise halduri esitatud seisukoha, määras menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 20 000 krooni ning teatas, juhindudes PankrS § 30 lg 2, selle maksmise võimalusest väljaandes Ametlikud Teadaanded (tl 110). Kohtu poolt määratud tähtajaks ei pidanud keegi võimalikuks pankrotimenetlust finantseerida. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks; võlgniku majandustegevus on lõppenud; võimalike vara tagasivõitmise ja kahju hüvitamise nõuete menetlemine on seotud rahaliste kulutustega; pankrotiavalduse esitaja ega võlausaldajad

4 (6)

ei ole nõus maksma kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks määratud summat; mistõttu tuleb pankrotiavalduse menetlus lõpetada OÜ Capone suhtes pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 28 lg 2 kohaselt, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes välja toonud tema poolt tuvastatud võlgniku maksejõuetuse põhjused, millest ei nähtu, et ta oleks tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on süüteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Seoses OÜ Capone maksejõuetuse tekkimisega märgib ajutine haldur formaalse rikkumisena ära ka OÜ Capone juhatuse liikme poolt raske juhtimisvea toimepanemise, mis seondub pankrotiavalduse viivitamatu esitamise kohustuse täitmata jätmises, kui äriühingu omakapital ei vastanud seaduses sätestatud nõuetele, kuid nimetatu on maksejõuetuse ilmnemise järgne rikkumine, mitte ei ole äriühingu maksejõuetuse põhjuseks. Seoses pankrotimenetluse raugemisega kohustab kohus ajutist pankrotihaldurit likvideerima OÜ Capone juriidilise isikuna. Pärast äriühingu likvideerimist tuleb OÜ Capone dokumentide hoidjaks määrata juhatuse liige Gert Goršunov.

PankrS § 150 lg 4 järgi otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Pankrotiasja materjalidest nähtuvalt OÜ Capone puuduvad piisavad rahalised vahendid ajutise halduri tasu väljamaksmiseks ja kulutuste hüvitamiseks pankrotivara arvelt. Samas võlgnikult nõuetekohase pankrotiavalduse saamisel ei olnud kohtul võimalust PankrS kohaselt võlgnikul vara puudumise korral jätta nimetamata ajutist pankrotihaldurit, kes selgitaks välja võlgniku vara ja võlad, maksevõime ning maksejõuetuse puhul selle tekkimise põhjused. PankrS § 23 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Ajutine pankrotihaldur on esitanud tasu ja kulude arvestuse, mille kohaselt on ajutise pankrotihalduri tasuks 7 025 krooni ja kulutusteks 3 198,54 krooni (tl 105-106). Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töömahtu, töö keerukust ja kutseoskust, tuleb määrata ajutisele pankrotihaldurile oma ülesannete täitmise eest tasuks 7 025 krooni (sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud sotsiaalmaks) ja kulutuste hüvitamiseks 3 198,54 krooni (sisaldab käibemaksu) OÜ Õigusbüroo Faktootum kasuks. Justiitsministri 18.12.2003.a. määruse nr 71 § 2 lg 8 kohaselt võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult ajutise halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kõik kokku mitte üle 6000 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Sama korra § 1 lg 6 kohaselt võib kohus

5 (6)

hüvitatavad kulutused määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Taotluse kohaselt ei ole ajutine haldur füüsilisest isikust ettevõtja ega käibemaksukohuslane. Neil asjaoludel tuleb mõista ajutise halduri tasu ja hüvitis kulude katteks välja järgmiselt: kulud kogusummas 3 198,54 krooni (sealhulgas käibemaks) mõista OÜ Õigusbüroo Faktootum kasuks ja osa ajutise halduri tasust summas 2 801,46 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) mõista Küllike Mitti kasuks välja riigi vahenditest. Kohus arvestab ka asjaoluga, et võlgnikul on kontol sularahas 1054 krooni (tl 30). Ülejäänud ajutise halduri tasu summas 4 223,54 krooni tuleb välja mõista võlgnikult Küllike Mitti kasuks. Kohtunik:

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.