Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Tsiviilasi nr 2-10-46473 kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. – TsMS § 187 lg.6 Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja täitnud poolte vahel 30.09.2005.a sõlmitud arveduskrediidi lepingust nr 05-214877-KP ja 19.04.2007.a sõlmitud laenulepingust nr 07-072999-VL tulenevaid rahalisi kohustusi. Seetõttu peale kirjalike meeldetuletustet saatmist kostjale, sulges hageja 19.02.2010.a arveduskrediidi kasutuslimiidi ja ütles seisuga 17.03.210.a üles ka poolte vahel sõlmitud laenulepingu. Hageja palub kostjalt välja mõista arvelduskrediidi lepingust ja laenulepingust tuleneva põhivõla summas 12 569.57 krooni, intressi summas 1529.77 krooni ning hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 1012.25 krooni, kokku 19 466.07 krooni. Hageja palub lisaks kostjalt välja mõista hageja kasuks viivis arvestatuna võla põhiosalt alates 27.07.2010.a kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud määras ning jätta kõik menetluskulud, s.o maksekäsu kiirmenetluse menetluses tasutud riigilõiv 750 krooni ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 4000 krooni, kostja kanda. Menetluse käik Kostja A.H. kirjalikus vastuses 16.11.2010.a hagile tunnistab hagi ning on nõus hagiavalduses esitatud võlgnevuse summaga. Kostja soovib võla tasumist ajatada. Hageja palub hagiavalduse esitatud kujul rahuldada. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud asjas kogutud kirjalike materjalidega leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele kooskõlas TsMS § 440 lg 1 ja 3, kuna kostja on eelmenetluses kohtule esitatud avalduses hagi õigeks võtnud ja mõlemad pooled on nõus kirjaliku menetlusega. Hagi on põhjendatud ja tõendatud hageja poolt esitatud hagiavalduse ja kirjalike tõenditega ning kostjapoolse õigeksvõtuga. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel, sest kostja ei ole täitnud oma lepingulist rahalist kohustust ning hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist, s.h VÕS § 94 kohaselt intressi ja VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist, mis on arvutatud VÕS § 113 lg 1 alusel. Võla tasumine osade kaupa on täiteküsimus, mille osas on kostjal endiselt võimalik ka peale kohtuotsuse kättesaamist asuda läbirääkimistesse hagejaga ja kokku leppida võla vabatahtlikuks tasumiseks maksegraafik. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg 1 tuleb menetluskulud jätta isiku, kelle kahjuks otsus tehti, s.o. kostja A.H. kanda. TsMS § 173 ja § 1741 alusel kohus leiab, et põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna saab kostjalt välja mõista hageja kasuks kostja vastu esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivu 750 krooni ja hagi esitamiselt tasutud riigilõivu summas 4000 krooni, kokku 4750 krooni. Tulenevalt TsMS § 174 1 lg 4 ei või käesolevas asjas hilisemat menetluskulude kindlaksmääramist TsMS § 174 sätestatud korras enam nõuda, v.a. juhul, kui asja menetlus taastatakse.

Ingrid Hallas Kohtunik 2 (2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.