Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest 29.novembril 2010.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid S. AS (endine nimi AS Hansapank) ja kostja 28.12.2001.a teleteenuste lepingu, mis oli seotud kostja arvelduskontoga nr 221015048412. Hageja väljastas kostjale arvelduskonto kasutamiseks vajaliku kasutajatunnuse ja paroolid, mille abil toimub kasutaja identifitseerimine ja laenulepingu sõlmimine interneti vahendusel ning see loetakse võrdseks kirjaliku allkirjaga. 04.03.2008.a sõlmisid hageja ja kostja hanzaneti vahendusel arvelduskrediidi lepingu nr 08032474-KP (edaspidi leping 1), mille põhitingimuste kohaselt avas hageja kostjale arvelduskrediidi limiidi summas 25 500 krooni kostja arvelduskontol nr 221015048412. Tagatiseks oli kostja igakuine laekumine. Arvelduskrediit võimaldas kostjal teha tehinguid kasutades arvelduskonto negatiivset saldot limiidi ulatuses. Limiidi kasutamise eest kohustus kostja tasuma intressi 16% aastas kasutuses olevast limiidist. Igakuise intressi tasumise tähtpäevaks fikseeriti kuu 01. kuupäev. Lepingu 1 kohaselt kohustus kostja tasuma tekkinud võlgnevuselt viivist VÕS § 113 kehtestatud määra alusel. Ajavahemikul 12.06. kuni 12.12.2008.a kostja intressimakseid ei tasunud. 27.04.2007.a sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr 07-077712-VL (edaspidi leping 2) summas 150 000 krooni, intressimääraga 14% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 15.05.2011.a. Hageja kandis laenusumma kostja kontole. Kostja kohustus tagastama esimesed kuus kuud intressi ja edasi laenu põhiosa ja intressi iga kuu 15. kuupäeval summas 4 144,68 krooni. Kostja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 15.12.2008.a. Alates 15.12.2008.a kuni 15.03.2009.a ei teinud kostja laenu tagasimakseid, olles viivituses 4 üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega. Lepingu 2 p 10 kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates, VÕS § 113 kehtestatud määra alusel. 19.06.2007.a sõlmisid hageja ja kostja püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr 07109871-EG (edaspidi leping 3), mille alusel hageja andis kostja kasutusse püsimaksega krediitkaardi, mis oli seotud limiidikontoga nr 221036771894 ja arvelduskontoga nr 221015048412 ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 15 000 krooni ulatuses.12.10.2007.a suurendati limiiti kuni 30 000 kroonini. Lepingu 3 järgi arvestab hageja kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt intressi 16% aastas. Lepingu sõlmimisel leppisid pooled kokku, et kostja tasub hagejale lepingus sätestatud tingimustel ja korras igakuiselt püsimakseid, kohustudes tagama maksepäeval püsimakse debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu oma arvelduskontol. Püsimakseks määrati lepingus 600 krooni kalendrikuus ja maksepäevaks iga kuu 12. kuupäev.

2 (6)

12.10.2007.a kuni 12.05.2008.a tasus kostja püsimakseid summas 1 200 krooni, alates 12.06.2008.a kuni 12.12.2008.a kostja igakuiseid püsimakseid ei tasunud. 25.04.2008.a sõlmisid hageja ja kostja vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr 08-057079-RK (edaspidi leping 4), mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa Classic Rev.* (P), mis oli seotud limiidikontoga nr 221040825626 ja teenindava arvelduskontoga nr 221015048412, võimaldades kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 6 000 krooni ulatuses intressimääraga 16% aastas. Tagatiseks oli kostja igakuine laekumine. Hageja ja kostja leppisid lepingu 4 sõlmimisel kokku, et kostja kohustub kasutuses oleva krediidilimiidi eest tasuma intressi iga kuu 10.ndal kuupäeval. Lepingu p. 5.7. kohaselt kohustus kostja hoolitsema selle eest, et maksepäeval oleks arvelduskontol intressi debiteerimiseks piisavalt vaba raha. Tähtpäevaks tasumata summalt oli hagejal õigus arvestada lepingu p. 5.8. kohaselt viivist VÕS § 113 sätestatud määras. Kostja jäi intressimaksete tasumisega võlgnevusse alates 10.06.2008.a. Ajavahemikul 10.06.2008.a kuni 10.12.2008.a kostja intressi ei tasunud. 18.09.2008.a ja 03.03.2009.a saatis hageja kostjale kirja lepingute 1, 2, 3 ja 4 ülesütlemise ja võlgnevuse suuruse kohta, paludes kogu võla tasuda hiljemalt 10.12.2008.a ning hoiatades, juhul kui kostja jooksvat võlgnevust nimetatud kuupäevaks ei kustuta, ütleb hageja lepingu enne selle tähtaja lõppu üles ning alustab kogu võlgnevuse sissenõudmiseks kohtumenetlust. Kostja ei ole võtnud hagejaga ühendust, et sõlmida võlgnevuse tasumiseks kokkulepe. 22.12.2008.a sulges hageja laenuprogramm lepingu 1 kasutuslimiidi ja kandis võlgnevuse uue lepingu nr 08-282872-KX alla. 19.12.2008.a sulges hageja laenuprogramm lepingu 3 kasutuslimiidi ja kandis võlgnevuse uue lepingu nr 08-282110-KE alla. 22.12.2008.a sulges hageja laenuprogramm lepingu 4 lepingu kasutuslimiidi ja kandis võlgnevuse uue lepingu nr 08-283054-KX alla. 02.04.2009.a ütles hageja lepingu 2 seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. Hoolimata korduvatest meeldetuletustest ei ole kostja oma võlgnevust hageja ees kustutanud. Kostja ei ole endale lepinguga võetud kohustusi täitnud, samuti ei ole teavitanud hagejat kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust. Sellest tulenevalt ei ole kohustuse rikkumine kostja poolt vabandatav. 08.06.2009.a seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 187 970,51 krooni, millest: 1) lepingust nr 08-282872-KX tulenev võlgnevus kokku 29 125,92 krooni (põhiosa 25 500 krooni, intress perioodi 12.06.-22.12.2008.a eest 2 510,55 krooni ja põhiosa viivis perioodi 22.12.2008.a-08.06.2009.a eest 1 115,37 krooni); 2) lepingust nr 07-077712-VL tulenev võlgnevus kokku 116 991,34 krooni (põhiosa 104 184,81 krooni, intress perioodi 15.06.2008 -02.04.2009.a eest 10 511,45 krooni ja põhiosa viivis perioodi 15.06.2008-08.06.2009.a eest 2 295,08 krooni); 3) lepingust nr 08-282110-KE tulenev võlgnevus kokku 35 062,12 krooni (põhiosa 33 334,38 krooni, intress 19.12.2008.a eest 133,36 krooni ja põhiosa viivis perioodi 12.06.2008 08.06.2009 eest 1594,38 krooni); 4) lepingust nr 08-283054-KX tulenev võlgnevus kokku 6 791,12 krooni (põhiosa 5 951,11 krooni, intress ajavahemiku 10.06. -22.12.2008.a eest 579,24 krooni ja põhiosa viivis perioodi 22.12.2008 -08.06.2009.a eest 260,77 krooni).

3 (6)

Eeltoodust lähtudes ja toetudes võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 8 lg 2, 23 lg 1, 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 6, 94, 102, 113 lg 1, TsMS §-le 367 taotleb hageja kostjalt 187 970,51 krooni, samuti viivise protsendina põhinõudelt väljamõistmist ning kohtukulude jätmist kostja kanda. Kostja vastuväited ja hageja seisukoht vastuväidete osas Kohus on hagi menetlusse võtmise määrusega kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest (tl.1-2 ). Kostja on vastuses hagile 15.07.2009.a võlgnevust tunnistanud ja nõustunud kirjaliku menetlusega. Kostja toob esile oma raske majandusliku olukorra seoses töö puudumise ja kolme ülalpeetava isikuga perekonnas (tl.31). Hageja oma seisukohas kostja vastuse suhtes on taotlenud asja lahendamist kirjalikus menetluses, kuivõrd kostja ei ole esitanud nõuetele ühtki sisulist vastuväidet. Kompromissi sõlmimis hageja võimalikuks ei pea, , kuivõrd kostjal puuduvad regulaarsed sissetulekud võlgnevuse tasumiseks osade kaupa (tl.33). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõigete 1 ja 2 alusel kohtuistungit pidamata rahuldada, kuivõrd kostja on eelmenetluses kohtule esitatud avalduses hagi õigeks võtnud ning pooled on avaldanud kohtule, et nõustuvad kirjaliku menetlusega. Vastavalt TsMS § 444 lg 1 võib kohus tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest jätta välja kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et S. AS nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Tulenevalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist). TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on lisanud hagiavaldusele S.S. ja AS Hansapank vahel sõlmitud lepingud (tl.6, 10, 14 ja 18), väljatrükid laenu andmete ja sooritatud operatsioonide kohta (tl.7-9, 12-13, 15-17, 1920), laenu tagastamise graafiku (tl.11), teated lepingute ülesütlemise kohta (tl.21-23) ning väljatrüki kostjale laenudega seotud kirjade koondist (tl.24). Kostja võlgneb hagejale lepingust nr 08-282872-KX tuleneva võlgnevusena kokku 29 125,92 krooni , sealhulgas põhiosa 25 500 krooni, intress perioodi 12.06.-22.12.2008.a eest 2 510,55 krooni ja põhiosa viivis perioodi 22.12.2008.a-08.06.2009.a eest 1 115,37 krooni;

4 (6)

lepingust nr 07-077712-VL tuleneva võlgnevusena kokku 116 991,34 krooni , sealhulgas põhiosa 104 184,81 krooni, intress perioodi 15.06.2008 -02.04.2009.a eest 10 511,45 krooni ja põhiosa viivis perioodi 15.06.2008-08.06.2009.a eest 2 295,08 krooni; lepingust nr 08-282110-KE tuleneva võlgnevusena kokku 35 062,12 krooni , sealhulgas põhiosa 33 334,38 krooni, intress 19.12.2008.a eest 133,36 krooni ja põhiosa viivis perioodi 12.06.2008 -08.06.2009 eest 1594,38 krooni ning lepingust nr 08-283054-KX tuleneva võlgnevusena kokku 6 791,12 krooni , sealhulgas põhiosa 5 951,11 krooni, intress ajavahemiku 10.06. -22.12.2008.a eest 579,24 krooni ja põhiosa viivis perioodi 22.12.2008 -08.06.2009.a eest 260,77 krooni. Lisaks võlale on põhjendatud TsMS § 367 alusel ka viivise väljamõistmine alates hagi esitamisest - 09.juunist 2009 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hagi esitamise ajal oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 1,0% , millele lisandub 7% aastas, milline intressimäär kehtib ka käesoleval ajal. Seega seaduses sätestatud viivise määr alates 09.06.2010 kuni kohtuotsuse tegemiseni on 8% aastas, s.o. 0,022 % päevas. S. S. on olnud viivituses arvelduskrediidilepingust, käenduseta väikelaenulepingust, püsimaksega krediitkaardilepingust ja vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tulenevate põhinõuete – kokku 168 970,30 krooni tagastamisega ajavahemikul 09.06.2009 kuni kohtuotsuse tegemiseni 29.11.2010.a. 538 päeva. Seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista seadusjärgse viivisena kohustuste täitmisega viivitamise eest lisaks hageja poolt kuni hagi esitamiseni arvestatud viivistele veel 19 999,32 krooni (168 970,30 x 0,022% x 538 =19 999,32). Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Vastavalt TsMS §-le 177 lg 2 kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult kostja kanda. Hageja on nii hagiavalduses (tl.3-5) kui ka seisukohas kostja vastusele (tl.33) palunud jätta kostja kanda hageja menetluskulu - hagi esitamisel tasutud riigilõivu 17 500 krooni ning taotlenud nimetatud summalt viivise väljamõistmist. Seega on kohtul võimalik TsMS § 1741 lg 1 alusel määrata käesolevas hagi õigeksvõtul põhinevas otsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suurus.

5 (6)

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 138 lg 2 on üheks kohtukuluks riigilõiv. Hagi esitamisel 08.06.2008.a. on tasutud riigilõivu 17 500 krooni. (maksekorraldus tl.27). Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks kohtukuluna välja mõista, samuti viivis otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Epp Tombak Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.