KÜ Järveküla tee 62 hagi AS-i Järve Raadiokaubad vastu võlgnevuse nõudes. Hagihind 21 127.60 krooni.
Asja läbivaatamise kuupäev
16. november 2010.a
Istungil osalenud isikud
Hageja seaduslik esindaja M.A. ja lepinguline esindaja
T. J.;
Kostja lepinguline esindaja M. T..
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt AS-ilt Järve Raadiokaubad (registrikood 10294451, asukoht Järveküla tee 62, 30322 Kohtla-Järve) KÜ Järveküla tee 62 (registrikood 80170265, asukoht Järveküla tee 62, 30322 Kohtla-Järve, arveldusarve nr 10220026148017) kasuks seisuga 01.09.2010.a tekkinud võlgnevus 21 127 (kakskümmend üks tuhat ükssada kakskümmend seitse) krooni 60 senti ja viivis 3 197 (kolm tuhat ükssada üheksakümmend seitse krooni) 10 senti.
3.Jätta kõik menetluskulud kostja AS-i Järve Raadiokaubad kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. 1 (6)
2-10-22871
ASJAOLUD JA ASJA KÄIK
1.14 mail 2010.a esitatud hagiavalduse kohaselt kostja on elumajas Järveküla tee 62, KohtlaJärve asuvate mitteeluruumide M1 ja M2 omanik. Kostja pikemat aega ei tasu talle osutatud teenuste eest. Lisaks teenustele on kostja kohustatud tasuma hageja poolt võetud laenu tagastamiseks igakuiselt 2 452.50 krooni.
2.Seisuga 01.05.2010.a kostjal on tekkinud võlgnevus hageja ees summas 25 761.09 krooni, sh intress ajavahemiku 8 843.67 krooni. Kostja ei reageeri kirjadele, mistõttu avaldas hageja teated kostja võlgnevuste kohta ajalehes. Tema võlgnevus kasvab, mis paneb hageja finantsraskustesse.
3.Hageja palus vastavalt korteriühistu põhikirja punktide 3.2.6, 3.2.7, 3.2.10, TsÜS § 5, § 138, KOS 11, § 13 ja VÕS § 76, § 82, § 91, § 92, § 100, § 101, § 108 välja mõista kostjalt võlgnevus kokku summas 25 761.09 krooni ja menetluskulud.
KOSTJA VASTUVÄITED
4.14. juunil 2010.a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud, leides, et võlgnevuse tekkimine on selgusetu. Hageja poolt esitatud arvete alusel seisuga 01.05.2010.a oli kostjal võlgnevus 11 305.30 krooni. 02.05.2010.a tasaarvestusavaldusega tasaarvestati nimetatud võlgnevus ja hagejal jäi kostjale tasuda 694.70 krooni.
5.Selgusetu on viivise arvestus. Hageja ei ole varem viiviseid arvestanud. Esimene arve, millel kajastatud viivised, on väljastatud 2010.a jaanuaris. Viivisenõude hilinemisel esitamisel ei pea kostja selle väljamõistmist põhjendatuks. Lisaks viivisemäär on ebamõistlikult suur.
HAGEJA SEISUKOHT
6.30. juunil 2010.a esitatud seisukohas leidis hageja, et kostja selgitus tasaarvestuse kohta on põhjendamatu. Hagejale ei ole midagi teada nendest töödest, milledele kostja osutab. Tööde läbiviimist majas ja töödega seotud kulutused peavad olema kirjalikult kooskõlastatud korteriühistuga. Kostja seda ei teinud, samuti ei ole kohale kutsutud hageja esindajat tööde vastuvõtmiseks. Kostja poolt esitatud arved ei veena selles, et sellised tööd olid teostatud.
NÕUDE SUURENDAMINE
7.15. septembril 2010.a esitatud hagitäpsustuse kohaselt kostja võlgnevus on kasvanud, seisuga 01.09.2010.a võlgneb ta korteriühistule kokku 45 529.19 krooni, s.h intress 16 151.59 krooni, kohtukulud 6 000 krooni ja kohtuvälised kulud 2 250 krooni. Hageja palus välja mõista kostjalt koguvõlgnevus 45 529.19 krooni.
KOHTUISTUNG
8.16. novembril 2010.a toimunud kohtuistungil hageja esindajad toetasid hagi. Esindajad teatasid, et tegelikult on hageja nõudeks kostja vastu 37 279.19 krooni, sh põhivõlgnevus 21 127.60 krooni ja viivis 16 151.59 krooni. Esindajad ei osanud seletada viivise arvestamise metoodikat. Viivise vähendamisega esindajad ei nõustunud.
2 (6)
2-10-22871
9.Kostja esindaja jäi kostja vastuse juurde ja hagi ei tunnistanud. Esindaja seletuste kohaselt hageja nõue on tõendamata Kostja on esitanud tasaarvestamise avalduse, mida seaduse kohaselt tehakse ühepoolse avalduse tegemisega teisele poolele.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära poolte esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuid viivise osas mitte hageja poolt nõutud ulatuses.. Põhivõlgnevuse väljamõistmise nõue
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 229 lg 1 alusel tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Hagiavalduse juurde lisatud kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt kuulub kostjale omandiõiguse alusel mitteeluruumid M1 (kinnistusregistriosa nr 2202107) ja M2 kinnistusregistriosa nr 2202207, millised asuvad elumajas Järveküla tee 62, Kohtla-Järve (t. lk. 6, 7).
12.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Hagiavalduse kohaselt elumajas on moodustatud korteriühistu (hageja), kes teostab maja hooldamist ja haldamist ja arvestab osutatud teenuste eest vastavalt korteriühistu põhikirjale. Kostjal ei ole vaidlust temale mitteeluruumide M1 ja M2 kuulumise ning hageja poolt elumaja hooldamise ja haldamise üle. Kostja vaidleb hagile põhjusel, et seisuga 01.05.2010.a arvestatud võlgnevusest kostja on vabanenud hageja nõude tasaarvestamise tõttu. Tasaarvestamise tegi kostja kolmandate isikute poolt väidetavalt kostjale osutatud teenuste 12 000 krooni võrra. Kirjalikke vastuväiteid seisuga 01.09.2010.a tekkinud võlgnevusele ja nõude suurendamisele kostja esitanud ei ole.
13.TsMS § 238 lg esimese lause alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Käesoleva vaidluse lahendamiseks analüüsib kohus: 1) kas ja millises ulatuses hageja esitatud arvete alusel kostjal on tekkinud võlgnevus hageja ees; 2) kas kostja tasaarvestus on kehtiv; 3) mis on hagi hind vaidluses, 4) kas viivise määr on kooskõlas seadusega ning kas viivise väljamõistmise nõue on üldse põhjendatud.
14.Hagiavalduse juurde lisatud võlgnevuse arvestuse koondtabeli järgi seisuga 01.05.2010.a oli kostjal tasumata hagejale viimase poolt osutatud vee- ja kanalisatsiooniteenuste, elumaja hooldamise ja haldamise eest ning pangalaenu tagastamiseks põhisummas 16 917.42 krooni (t. lk. 55). Kostja poolt kohtuistungil esitatud tõendi järgi selles ulatuses võlgnevus hageja ees oli kajastatud ka kostja raamatupidamisarvestuses (t. lk. 118). 26.05.2010.a kandis kostja hagejale üle 5 612.12 krooni (tl 109), mis laekus hageja arveldusarvele 28.05.2010 (t .lk 55). 2010.a aprillikuu eest 01.05.2010.a esitas hageja kostjale arve nr 1004-37 summas 5 639.14 krooni, tasumise tähtajaga 20.05.2010.a (t. lk. 59). Seega tegelikult hagi esialgse esitamise 3 (6)
2-10-22871 seisuga 14.05.2010.a oli kostjal tekkinud sissenõutavaks muutunud võlgnevus põhisummas 11 278.28 krooni (16 917.42 – 5 639.14).
15.Kostja vastuse järgi seisuga 02.05.2010.a tegi kostja hagejale tasaarvestusavalduse võlgnevuse 12 000 krooni võrra vähendamiseks. Kostja teatas hagejale, et tasaarvestuse nõue tuleneb JTM Partner OÜ poolt kostjale esitatud arvetes selliste tööde eest (kiire lume – ja jäätõrje katuselt, äriruumide peauste ja laouste lähiümbrises ning välisuste ja välistrepi remont), millede teostamise kohustus on hagejal. JTM Partner OÜ esitas kostjale 14.08.2009.a välisuste remondi ja värvitööde eest arve nr 8 summas 1 500 krooni, 21.09.2009.a välistrepi remondi ja betoonitööde eest arve nr 9 summas 2 100 krooni, 15.03.2010.a arve nr 4 summas 8 400 krooni selgitusega lumekoristustööd vastavalt aktidele (t .lk. 38-40).
16.Tasaarvestuse mõiste võlasuhetes on sätestatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 197, mille 1. lõike kohaselt, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Nimetatud sätte mõttest tulenevalt tasaarvestus on lubatud kahe isiku vahel tekkinud sissenõutavaks muutunud samaliigiliste kohustuste täimise osas ja üksnes juhul, kui tasaarvestavale nõudele ei saa vastuväidet esitada. Kohtu järelduse õigsus tuleneb VÕS § 200 lg 4 sätestatud piirangust, mille kohaselt tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. 30.06.2010.a esitatud seisukohas hageja ei ole tasaarvestusega nõustunud, leides kostja esitatud arved ei veena tööde teostamist ning et tööde tegemine ei ole hagejaga kooskõlastatud ja hageja esindajat ei ole tööde vastuvõtmise juurde kutsutud.
17.Kuna hageja vaidleb tasaarvestamisele vastu, siis ei ole võimalik asuda seisukohale, et kostja nõuded hageja vastu summas 12 000 krooni on sissenõutavaks muutunud. Käesolevas vaidluses kostja ei ole hageja vastu vastuhagi esitanud. Juhul kui kostja tellitud tööde teostamise kohustus vastavalt KÜS § 2 lg1 ja korteriühistu põhikirja punktile 1.3. oli hagejal, siis kostjal on õigus esitada hagi hageja vastu ja selle rahuldamisel tasaarvestada nõuet rahuldatud ulatuses.
18.Ajavahemikus 01.06.2010.a kuni 01.09.2010.a esitas hageja kostjale neli arvet sama aasta mai – augusti kuude eest osutatud teenuste eest kokku summas 26 889.54 krooni, s.h 01.06.2010.a ja 01.07.2010.a igakuiselt summas 6 729.14 krooni, 01.08.2010.a summas 6 756.16 krooni ja 01.09.2010.a summas 6 675.10 krooni (t. lk. 54. 59-62). Nimetatud arvetest 01.07.2010.a – 01.09.2010.a arved on kostja raamatupidamises kajastatud täies ulatuses. 01.06.2010.a arvest kostja kajastas vaid arve osa summas 4 276.64 krooni (t. lk. 119). Ülejäänud osa kajastamata jätmise põhjus ei ole teada. Arvete järgi kuni 31.08.2010.a osutas hageja kostjale teenuseid ja esitas talle arveid kokku põhisummas 43 807.56 krooni (11 278.88 + 5 639.14 + 26 889.54). Hageja pankakonto väljavõtte järgi pärast hagi esitamist laekus kostjalt hageja kontole kokku 22 679.36 krooni, s.h 28.05.2010.a 5 612.12 krooni, 21.06.2010.a 3 581.94 krooni, 26.07.2010.a 6 729.14 krooni, 25.08.2010.a 6 756.16 krooni. Seega kostjal on tekkinud võlgnevus kokku 21 128.20 krooni (43 807.56- 22 679.36). Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 21 127.60 krooni väljamõistmist, mis on 0.60 krooni väiksem. 4 (6)
2-10-22871
19.Korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 tulenevalt korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 esimesest lausest lähtudes korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. KÜS § 151 sätestab majapidamiskulude tasumise kohustuse. Sama paragrahvi 1 lõikest tulenevalt majandamiskulud sama seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Nendest sätetest tulenevalt oli kostja kohustatud tasuma hagejale tegelikult osutatud ja ostetud teenuste eest. Kuna seda kohustust ei ole kostja nõutaval viisil täitnud, siis hagi tuleb rahuldada seisuga 01.09.2010.a tekkinud põhivõlgnevuse 21 127.60 krooni ulatuses. Viivis
20.Hageja nõuab kostjalt kuni 01.09.2010.a arvestatud viivise väljamõistmist summas 16 151.59 krooni. Hagiavalduses hageja on seda nimetanud intressiks. Viivise arvestust ei ole hageja esitanud. Võlgnevuse arvestamise tabelis on hageja küll toonud intressisummad, kuid tabelis ega hagiavalduses ei ole toodud, kuidas hageja intressi arvestas. VÕS § 94 alusel kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Selle säte mõttest tulenevalt intressi nõudmine on võimalik näiteks laenulepingu puhul. Hageja ei ole kostjale laenu andnud, mistõttu ei ole tal ka õigust intressi väljamõistmise nõudmiseks.
21.VÕS § 113 sätestab viivise tasumise kohustuse, mille 1. lõike kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohtuistungil teatasid hageja esindajad, et tegelikult hageja on arvestanud kostjale viivist lähtudes põhikirja punktist
3.1.10.määraga 0.5.% päevas, s.o 182.5 % aastas..
22.KÜS § 7 lg 3 järgi majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kostja on leidnud, et viivise määr on ebamõislikult suur. VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 ja lg 2 kohus vähendab viivise määra ja mõistab kostjalt hageja kasuks seisuga 01.09.2010.a KÜS § 7 lg 3 alusel määraga 0.07.% päevas arvestatud viivist summas 3 197.10 krooni. Nõuet kuni põhinõude tasumise viivise arvestamiseks ei ole hageja esitanud. Viivise kohus arvestab järgmiselt: 5 (6)
2-10-22871 01.01.2010.a - 20.01.2010.a 20 päeva x 17 106.56 krooni x 0.07% = 239.50 krooni 21.01.2010.a - 14.02.2010.a 25 päeva x 22 799.74 krooni x 0.07% = 399.00 krooni 15.02.2010.a - 20.02.2010.a 6 päeva x 11 359.34 krooni x 0.07% = 47.90 krooni 21.02.2010.a - 20.03.2010.a 28 päeva x 16 971.46 krooni x 0.07% = 332.60 krooni 21.03.2010.a - 19 04.2010.a 30 päeva x 22 637.62 krooni x 0.07% = 475.40 krooni 20.04.2010.a - 20.05.2010.a 30 päeva x 16 917.42 krooni x 0.07% = 355.30 krooni 21.05.2010.a - 30 05.2010.a 10 päeva x 23 646.56 krooni x 0.07% = 165.50 krooni 31.05.2010.a - 20 06.2010.a 21 päeva x 18 034.44 krooni x 0.07% = 265.10 krooni 21.06.2010.a - 20 07.2010.a 30 päeva x 21 181.64 krooni x 0.07% = 444.80 krooni 21.07.2010.a - 25 07.2010.a 5 päeva x 21 181.50 krooni x 0.07% = 74.10 krooni 26.07.2010.a - 20 08.2010.a 26 päeva x 14 452.50 krooni x 0.07% = 263.00 krooni 21.08.2010.a - 25 08.2010.a 5 päeva x 21 208.66 krooni x 0.07% = 74.20 krooni 26.08.2010.a - 31 08.2010.a 6 päeva x 14 452.60 krooni x 0.07% = 60.70 krooni Kokku 3 197.10 krooni
Hagihind ja enammakstud riigilõiv
23.Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu summas 6 000 krooni. Riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg alusel hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast sama seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. TsMS § 122 lg 2 järgi hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 124 lg 1 kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. TsMS § 133 lg 1 tulenevalt hagihind arvutatakse põhinõude järgi. Sama paragrahvi 2. lõike sätestab, et hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. Kõrvalnõuet arvestatakse hagi hinda arvutades täies ulatuses, kui kõrvalnõue esitatakse eraldi hagis.
24.Eeltoodu alusel käesolevas vaidluses on hagihinnaks 21 127.60 krooni, millelt tuli tasuda riigilõivu summas 5 000 krooni. Hageja on tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem ja TsMS § 150 lg 1 p 1 hagejal on õigus nõuda kohtult enammakstud riigilõivu 1 000 krooni tagastamist sama paragrahvi lg 6 sätestatud tähtaja jooksul. Menetluskulud
25.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda.
26.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, §632 lg 1 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik 6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.