lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-09-27841/42

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 29.11.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-09-27841/42
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.11.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
10 329
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Rein Pokk Sibille Jüring

istungisekretär Otsuse avalikustamise aeg ja koht

29.novembril 2010. a Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja Rüütli tänava kohtumaja kaudu

Tsiviilasja number

2-09-27841

Tsiviilasi

ZAO SEB Liising (ЗАО «СЭБ Лизинг») hagi T.G.N. ja OÜ Baltic Seafood Pärnu vastu 2 980 993, 40 krooni nõudes Hagi hind 2 980 993, 40 krooni /lisaks viiviste nõue 29 999 krooni/

Menetlusosalised ja nende

Hageja: ZAO SEB Liising (ЗАО «СЭБ Лизинг») Venemaa riikliku põhiregistrikood:1027804847575 asukoht Kropotkini tn 1, SanktPeterburg, 197101, Venemaa

esindajad

Hageja esindaja:

advokaat Andrei Veressov Advokaadibüroo Laus & Partnerid

Kostja 1: T.G.N. Isikukood xxxxxxxxxxx elukoht xxxxxxxt.xx-x, xxxxx xxxxx Kostja 2:

OÜ Baltic Seafood Pärnu Registrikood: 10336681 asukoht Pikk 11, Pärnu 80013 Kostjate esindajad: jurist Monika Meerents-Luberg jurist Andrus Viilver OÜ Munga Õigusbüroo

Kohtuistungi toimumise aeg

RESOLUTSIOON

19.oktoobril 2008.a. Alltoodu alusel ning lähtudes TsÜS § 65, § 84 lg 1, § 86, VÕS § 85 lg 2 p 1, § 142-153 ja § 361-363, § 367 lg 3 ja REÕS (Rahvusvahelise eraõiguse seaduse) § 32 ja § 32 lg 2, § 33 lg 1-2, samuti 08.02.1998 Vene Föderaalseaduse nr 14-F3 § 45 lõige 1 ja 3 (II kd tl 103/100), Vene Föderatsiooni finantsrendi (liisingu) föderaalseaduse § 4 lg 1 ja § 15 lõike 2 (II kd tl 94/86), Vene Föderatsiooni tsiviilkoodeks § 367 lg 4, § 368 jj. ning TsMS §

434-439 Jätta ZAO SEB Liising (ЗАО «СЭБ Лизинг») hagi T.G.N. ja OÜ Baltic Seafood Pärnu vastu 2 980 993, 40 krooni nõudes täielikult rahuldamata Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Jätta menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamise kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Hageja nõue.

1.1.Hageja nõue kostja 1 ja kostja 2 vastu koosneb alljärgnevast. Liisingulepingu lõpetamise hetkel oli liisinguseadmete liisiingulepingu järgne jääkmaksumus käibemaksuta 337 851,07 Eurot. Nimetatud on tõendatud hageja õienditega (vt hageja 22.02.1010.a. menetlusdokumendi lisa 2). Mistõttu jäi pärast liisinguseadmete 07.11.2008.a. toimunud müüki hinnaga käibemaksuta 202 728,81 Eurot jääkmaksumusest hüvitamata 135 122,26 Eurot (337 851,07 - 202 728,81). Nimetatu on tõendatud hageja faktuurarvega, kaubasaatelehega (vt hageja 22.02.1010.a. menetlusdokumendi lisa 3,4 ja 07.11.2008.a. müügilepingu lisaga 1; vt hageja 03.06.1010.a. menetlusdokumendi lisa). Asjaolu, et seadmed olid müüdud turuhinnaga tõendab ka kostjate 22.10.2010.a. menetlusdokumendile lisatud kirjavahetus seadmete tootjaga.
1.2.Täiendavalt kandis hageja liisinguseadmete realiseerimisprotsessiga seonduvalt kulusid ilma km-ta kokku 11 484,49 Eurot, s.t 2 863,92 Eurot transporditeenuste ning 8 620,57 Eurot laohoidmisteenuste eest. Nimetatu on tõendatud hagi lisaga 14 ja 02.06.2010.a. menetlusdokumendiga lisaga.
1.3.Lisaks eeltoodule nõuab hageja kostjatelt liisinguseadmete tagastamise viivitamisest tulenevalt ja liisingulepingu punkti 12.3 lõike 1 alusel leppetrahvi (vt hagi punkt 1.8). Liisinguvõtja kohustus anda hagejale 20 päeva jooksul peale liisingulepingu lõpetamist seadmed tagasi. Hageja esitas liisinguvõtjale teate liisingulepingu alates 20.03.2008.a lõpetamise kohta, nõudes ühtlasi võlgnevuse ja leppetrahvide tasumist ning liisingueseme tagastamist 20 päeva jooksul teate kättesaamisest (vt hagi lisa 9). Hageja suutis liisinguvõtjat leida Murmanski linnas (Murmanskis tagastaski liisinguvõtja hiljem hagejale ka seadmed) ning toimetas talle 27.03.2008 nimetatud liisinglepingu lõpetamise kirja kätte (vt hagi lisa 10). Liisingulepingu lõpetamise teatise kättetoimetamist tõendab mh ka Peterburi linna ja Leningradi oblasti arbitraažikohtu 30.06.2008.a. otsus ja kostja 2 poolt antud garantis sätestatud tahhteavalduste kättetoimetamise kokkuleped, mille kohaselt liisinguvõtja pole oma kohustust kokkulepitud viisil täitnud. Ühtlasi hoiatas hageja liisinguvõtjat leppetrahvi sissenõudmisest 20.03.2008.a. lepingu lõpetamise teatega. Kokku oli liisinguvõtja seadmete üleandmise viivituses 67 päeva (periood 17.04.2008 kuni 24.06.2008) ning leppetrahvi suurus ulatuks 113 180,43 Euroni. Käenduse- ja garantiist tulenevalt vastutavad kostjad ka liisinguvõtja poolt leppetrahvi tasumata jätmise eest. Käesolevaga nõuab hageja nendelt leppetrahvi ainult 26 päeva eest summas 43 920,76 Eurot.
1.4.Seega moodustab hageja põhinõue kokku 190 527,51 Eurot (135 122,26 + 11 484,49 + 43 920,76), mis moodustab Eesti Panga ametliku 15,646 kursi järgi 2 980 993,40 krooni.
2.Asja alluvusest Eesti kohtule

2 (22)

Kohtualluvus oli kohtu poolt hagiavalduse menetlusse võtmisel juba kindlaks tehtud (TsMS § 75 lg 1). Hageja jääb oma hagis ning oma 31.7.2009 kohtule esitatud selgitustes toodud seisukoha juurde, et hagiavalduse läbivaatamine kuulub mõlema kostja osas Pärnu Maakohtule.

3.Käendusele ja garantiile kohaldatavast õigusest
3.1.Ebaõige on kostjate seisukoht, et käenduse ja garantii osas peab selgitama Vene Föderatsiooni õiguse sisu. Käendusele ja garantiile kohaldatav õigus tuleb määrata Eesti (kohtu asukoha) kollisiooninormide, st rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) sätete alusel. Lepingule kohaldatakse REÕS § 32 lg 1 järgi selle riigi õigust, mille kohaldamises pooled on kokku leppinud. Kui pooled ei ole lepingule kohaldatavat õigust valinud, kohaldatakse REÕS § 33 lg 1 järgi lepingule selle riigi õigust, millega leping on kõige tugevamalt seotud.
3.2.Kostja 1 (T.G.N.) antud käenduse on õiguse valik sõnaselgelt tehtud – „käendus on koostatud vastavalt Eesti õigusaktidele ja selle täitmisel juhindutakse neist“. Seega kohaldub kostja 1 käendusele Eesti õigus ja eelkõige hagiavalduses toodud võlaõigusseaduse (VÕS) normid.
3.3.Kostja 2 (OÜ Baltic Seafood Pärnu) antud garantiis sõnaselge õiguse valik puudub. Seega peab kohus kohaldatava õiguse kindlaks tegemisel lähtuda nn tugeva seotuse printsibist (REÕS § 33 lg 1). Sama seaduse § 33 lg 2 annab juhiseid nimetatud seose kindlakstegemiseks, kusjuures lähtekohaks on, kus asub lepingu sõlmimise ajal selle lepingupoole elukoht või juhtorgani asukoht, kes peab täitma lepingule iseloomuliku kohustuse. Seega lähtudes REÕS § 33 lg 2 kohaldub kostja 2 garantiile Eesti õigus, kuna garantiile iseloomuliku kohustuse täitmiseks (kindla suurusega makse tegemiseks) kohustatud kostja 2 põhiliseks tegevuskohaks garantii andmise ajal oli Eesti Vabariik. Selle määramine toimub ka VÕS-i järgi. Hagiavalduses kirjeldatud garantii vastab VÕS § 155 lg 1 tunnustele. Kui kohustuse täitmise koht ei ole kokku lepitud, siis selle määramine toimub võlasuhte olemusest. Praegusel juhul tähendab see, et garantiist tuleneva maksekohustuse täitmise koht on garantiiandja (kostja 2) tegevuskohas, st Eestis.
3.4.Asjakohatu on kostjate viide tsiviilasja nr 3-2-1-130-08 lahendile. Pooltel pole ju vaidlust, et kohtul on kohustus TsMS § 438 lg 1 ja § 442 lg 8 ning REÕS § 2 lg 1 järgi kohaldamisele kuuluva välisriigi materiaalõiguse kindlakstegemine. Pooltel on vaidlus selles kas välisriigi materiaalõigus (Vene Föderatsiooni normid) tuleb antud asja kohaldada. Eeltoodust järeldub, et käendusele mis sisaldab kostja 1 enda poolt valitud Eesti õiguse valikut ja garantiile, mille täitmine toimub kostja 2 asukoha riigis, kohaldub Eesti õigus.
4.Käendatud lepingule (liisingulepingule) kohaldatavast õigusest
4.1.Tulenevalt VÕS § 155 lg-st 2 ei sõltu garantiileping ja sellest tulenev nõue sellest, kas on olemas kohustus, mille täitmist garantii tagab. Seega pole kostja 2 puhul liisingulepingust tulenevad vastuväited lubatud.
4.2.Kuna sellised on vastuväited kostjale 1 kui käendajale lubatud, siis käsitleme järgmisena liisingulepingule kohaldatavat õigust. Nimetatud liisinguleping oli sõlmitud kahe Vene Föderatsioonis asutatud ja tegutseva äriühingu vahel (hageja ja OOO Baltic Seafood Trading). Liisingulepingule kohaldatav õigus tuleb määrata Eesti (kohtu asukoha) kollisiooninormide, st rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) sätete alusel. Kuna REÕS ei sisalda erisätteid liisingulepingute suhtes, siis neile kohaldatakse lepinguõiguse üldsätteid. Lepingule kohaldatakse REÕS § 32 lg 1 järgi selle riigi õigust, mille kohaldamises pooled on kokku leppinud. Liisingulepingu punkti 15.5 kohaselt „juhinduvad pooled kõiges, mis ei ole selles lepingus ette

3 (22)

nähtud Vene Föderatsiooni kehtivatest seadustest“1. Liisingulepingutele kohalduvad Vene Föderatsiooni tsiviilkoodeks (par. 606 kuni 670) (vt hageja menetlusdokumendi lisa 1) ja Vene Föderatsiooni finantsrendi (liisingu) Föderaalseadus (vt hageja menetlusdokumendi lisa 2), milles on määratletud liisingu õiguslikud ja organisatsioonilis-majanduslikud iseärasused.

4.3.Detsembris 2006 allkirjastas kostja 2 tagasivõetamatu ja tingimusteta garantii hageja kasuks. Sellega kohustus kostja 2 tagama hagejale kõigi liisinguvõtja OOO Baltic Seafood Trading võlgnevuste tasumise, mis viimasel tekivad hagejaga sõlmitud või sõlmitavate lepingute alusel, summas kuni 900 000 Eurot. Garantiile kohaldatavat õigust ei ole dokumendis selgesõnaliselt valitud. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 33 lõikest 1 ja 2 lähtuvalt tuleb kohaldamisele Eesti õigus, kui kõige tugevamalt seotud kostja 2 asukoha ja tegevuskoha riigi õigus.
4.4.VÕS § 150 järgi kui sama kohustust tagab mitu tagatise andjat, siis vastutavad nad solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt. Järelikult võib hageja rikkumise korral esitada nõude kõikide tagatiste andnud isikute (s.t kostja 1 ja kostja 2) vastu samaaegselt.
4.5.VÕS § 142 lg 2 teine lause võimaldab käendada tulevasi kohustusi, tingimusel et käendav kohustus on piisavalt individualiseeritud. Kostja 1 antud käenduses on selgelt välja toodud võlgnik (OOO Baltic Seafood Trading) ja võlausaldaja (hageja). Käendavateks kohustusteks on kõik hageja ja võlgniku vahel sõlmitud ja sõlmitavatest lepingutest tulenevad rahalised kohustused. Samuti on määratud käendaja vastutuse maksimumsumma ja tagatiskohustuse ajaline piirang. Seisukoha, et käendaja võib juba käenduslepingus kohustuda vastutama ka kohustuste eest, mis tekivad pärast käenduslepingu sõlmimist on toetanud ka senine kohtupraktika, tunnistades käendajale siduvaks kokkulepped, millega käendaja on kohustunud vastutama ka tulevikus tekkivate kohustuste eest. Riigikohus on korduvalt leidnud, et seadus ei keela käendajal võtta vastutust ka kohustuste hilisemast muutmisest tekkivate nõuete eest. Kostja 1 käenduses kasutatud sõna “hagejaga sõlmitud või sõlmitavate lepingute alusel” rõhutabki seda, et käenduses ei mõelda käendaja vastutust mitte ainult käenduse andmisel olemasolevate, vaid ka tulevikus sõlmitavatest kokkulepetest tulenevate nõuete eest.
4.6.VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Nimetatud säte ütleb selgesõnaliselt, et käendaja asub võlgnikuga samal positsioonil ehk on samaväärselt põhivõlgnikuga kohustatud vastutama kohustuse korrektse täitmise eest - käendaja vastutus on oma sisu ja ulatuse poolest samane põhivõlgniku vastutusega. VÕS § 145 § lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Solidaarvõlgnevus tähendabki, et võlgnevuse täitmist võib nõuda nii põhivõlgnikult kui ka käendajalt või mõlemalt korraga ning seejuures on võlausaldajal endal võimalik otsustada, kellelt ta võlgnevuse tasumist nõuab. Kostja 1 käendus sätestabki, et käendaja vastutab kõiki võlgniku ja hageja vahel sõlmitud ja sõlmivate lepingutest tulenevate rahaliste kohustuste eest. Lepingust ja seadusest tulenevalt tekkis käendaja vastutus solidaarsena põhivõlgniku vastutuse kõrvale. Võlausaldaja võib nõude esitada koheselt kas käendaja ja võlgniku vastu ühiselt, ainult käendaja või ainult võlgniku vastu osaliselt või täies ulatuses. Rikkumiseks võib olla põhivõlgniku poolt kohustuse mittetäitmine (rahaliste kohustuste puhul viivitamine) või mittenõuetekohane täitmine.
4.7.Põhivõlgniku kohustuste rikkumine (s.t. kostjate jaoks nn tagamise juhtumi saabumine) on tõendatud kohtule esitatud dokumentidega. Nendeks on põhivõlgnikule ja kostjatele edastatud

VF tsiviilseadus reguleerib liisingusuhteid ainult üldiselt ja vene tsiviilõiguses sätestatud lepinguvabaduse printsiip võimaldab lepingupooltel endal määrata lepingu tingimused. Seega nii nagu Eestis, kehtib ka Vene tsiviilõiguses seaduse dispositiivsuse põhimõte.

4 (22)

pretensioonid, hageja õiendid liisingumaksete mittemaksmise kohta, liisingulepingu lõpetamise avaldus, põhivõlgniku poolt allkirjastatud liisinguseadmete tagastamise akt, OOO-ga „Siprodukt“ sõlmitud seadmete müügilepingu lisa 1 ja põhivõlgniku võlgnevuse kohta tehtud Peterburi linna ja Leningradi oblasti arbitraažikohtu 30.06.2008.a. otsus. Asjaolu, et OOO-le „Siprodukt“ olid müüdud just põhivõlgnikult tagasi saadud seadmed on tõendatud ka kohtule esitatud dokumentides märgitud seadmete tehase numbriga 01080142.

4.8.Kostjad pole aga esitanud ühtegi nende käendus-ja garantiijuhtumi saabumist ümberlükkavat tõendit. Juhin kohtu tähelepanu, et kostjate jaoks käendus-ja garantiijuhtumi mittesaabumise (st põhivõlgniku rahaliste kohustuste täitmine) tõendamine on tunduvalt lihtsam, kui hageja jaoks vastupidine (st liisinguarvete mittemaksmine), kuna viimase jaoks on tegemist negatiivse asjaolu tõendamisega.
4.9.Tulenevalt VÕS § 155 lg-st 2 ei sõltu garantiileping ja sellest tulenev nõue sellest, kas on olemas kohustus, mille täitmist garantii tagab. Seega pole kostja 2 puhul liisingulepingust tulenevad vastuväited lubatud.
4.10.Kuivõrd solidaarvastutuse põhimõttest lähtuvalt ei pea hageja tõendama põhivõlgniku maksejõuetust või muude täitmist takistavate asjaolude esinemist, siis asjakohatud on kostjate väited, et hageja pole tõendanud Peterburi linna ja Leningradi oblasti arbitraažikohtu 30.06.2008.a. otsuse täitmata jätmist põhivõlgniku poolt.
5.Kostja 1 ja kostja 2 vastutusest
5.1.Detsembris 2006 allkirjastas kostja 1 tagasivõetamatu ja tingimusteta käenduskohustuse hageja kasuks. Sellega kohustus kostja 1 tasuma hagejale kõik liisinguvõtja vene äriühingu OOO Baltic Seafood Trading võlgnevused, mis viimasel tekivad hagejaga sõlmitud või sõlmitavate lepingute alusel. Käenduskohustuse piirmääraks on 1 150 500 Eurot. Käenduse kohaselt peab käendaja kõiku põhivõlgniku rahalisi kohustusi enda kohustusteks. Käenduse kohaselt juhindatakse selle täitmisel Eesti õigusaktidest.
5.2.Detsembris 2006 allkirjastas kostja 2 tagasivõetamatu ja tingimusteta garantii hageja kasuks. Sellega kohustus kostja 2 tagama hagejale kõigi liisinguvõtja OOO Baltic Seafood Trading võlgnevuste tasumise, mis viimasel tekivad hagejaga sõlmitud või sõlmitavate lepingute alusel, summas kuni 900 000 Eurot. Garantiile kohaldatavat õigust ei ole dokumendis selgesõnaliselt valitud. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 33 lõikest 1 ja 2 lähtuvalt tuleb kohaldamisele Eesti õigus, kui kõige tugevamalt seotud kostja 2 asukoha ja tegevuskoha riigi õigus.
5.3.VÕS § 150 järgi kui sama kohustust tagab mitu tagatise andjat, siis vastutavad nad solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt. Järelikult võib hageja rikkumise korral esitada nõude kõikide tagatiste andnud isikute (s.t kostja 1 ja kostja 2) vastu samaaegselt.
5.4.VÕS § 142 lg 2 teine lause võimaldab käendada tulevasi kohustusi, tingimusel et käendav kohustus on piisavalt individualiseeritud. Kostja 1 antud käenduses on selgelt välja toodud võlgnik (OOO Baltic Seafood Trading) ja võlausaldaja (hageja). Käendavateks kohustusteks on kõik hageja ja võlgniku vahel sõlmitud ja sõlmitavatest lepingutest tulenevad rahalised kohustused. Samuti on määratud käendaja vastutuse maksimumsumma ja tagatiskohustuse ajaline piirang. Seisukoha, et käendaja võib juba käenduslepingus kohustuda vastutama ka kohustuste eest, mis tekivad pärast käenduslepingu sõlmimist on toetanud ka senine kohtupraktika, tunnistades käendajale siduvaks kokkulepped, millega käendaja on kohustunud vastutama ka tulevikus tekkivate kohustuste eest. Riigikohus on korduvalt leidnud, et seadus ei keela käendajal võtta vastutust ka kohustuste hilisemast muutmisest tekkivate nõuete eest. Kostja 1 käenduses kasutatud sõna “hagejaga sõlmitud või sõlmitavate lepingute alusel” rõhutabki seda, et käenduses ei mõelda

5 (22)

käendaja vastutust mitte ainult käenduse andmisel olemasolevate, vaid ka tulevikus sõlmitavatest kokkulepetest tulenevate nõuete eest.

5.5.VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Nimetatud säte ütleb selgesõnaliselt, et käendaja asub võlgnikuga samal positsioonil ehk on samaväärselt põhivõlgnikuga kohustatud vastutama kohustuse korrektse täitmise eest - käendaja vastutus on oma sisu ja ulatuse poolest samane põhivõlgniku vastutusega. VÕS § 145 § lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Solidaarvõlgnevus tähendabki, et võlgnevuse täitmist võib nõuda nii põhivõlgnikult kui ka käendajalt või mõlemalt korraga ning seejuures on võlausaldajal endal võimalik otsustada, kellelt ta võlgnevuse tasumist nõuab. Kostja 1 käendus sätestabki, et käendaja vastutab kõiki võlgniku ja hageja vahel sõlmitud ja sõlmivate lepingutest tulenevate rahaliste kohustuste eest. Lepingust ja seadusest tulenevalt tekkis käendaja vastutus solidaarsena põhivõlgniku vastutuse kõrvale. Võlausaldaja võib nõude esitada koheselt kas käendaja ja võlgniku vastu ühiselt, ainult käendaja või ainult võlgniku vastu osaliselt või täies ulatuses. Rikkumiseks võib olla põhivõlgniku poolt kohustuse mittetäitmine (rahaliste kohustuste puhul viivitamine) või mittenõuetekohane täitmine.
5.6.Põhivõlgniku kohustuste rikkumine (s.t. kostjate jaoks nn tagamise juhtumi saabumine) on tõendatud kohtule esitatud dokumentidega. Nendeks on põhivõlgnikule ja kostjatele edastatud pretensioonid, hageja õiendid liisingumaksete mittemaksmise kohta, liisingulepingu lõpetamise avaldus, põhivõlgniku poolt allkirjastatud liisinguseadmete tagastamise akt, OOO-ga „Siprodukt“ sõlmitud seadmete müügilepingu lisa 1 ja põhivõlgniku võlgnevuse kohta tehtud Peterburi linna ja Leningradi oblasti arbitraažikohtu 30.06.2008.a. otsus. Asjaolu, et OOO-le „Siprodukt“ olid müüdud just põhivõlgnikult tagasi saadud seadmed on tõendatud ka kohtule esitatud dokumentides märgitud seadmete tehase numbriga 01080142.
5.7.Kostjad pole aga esitanud ühtegi nende käendus-ja garantiijuhtumi saabumist ümberlükkavat tõendit. Juhin kohtu tähelepanu, et kostjate jaoks käendus-ja garantiijuhtumi mittesaabumise (st põhivõlgniku rahaliste kohustuste täitmine) tõendamine on tunduvalt lihtsam, kui hageja jaoks vastupidine (st liisinguarvete mittemaksmine), kuna viimase jaoks on tegemist negatiivse asjaolu tõendamisega.
5.8.Tulenevalt VÕS § 155 lg-st 2 ei sõltu garantiileping ja sellest tulenev nõue sellest, kas on olemas kohustus, mille täitmist garantii tagab. Seega pole kostja 2 puhul liisingulepingust tulenevad vastuväited lubatud.
5.9.Kuivõrd solidaarvastutuse põhimõttest lähtuvalt ei pea hageja tõendama põhivõlgniku maksejõuetust või muude täitmist takistavate asjaolude esinemist, siis asjakohatud on kostjate väited, et hageja pole tõendanud Peterburi linna ja Leningradi oblasti arbitraažikohtu 30.06.2008.a. otsuse täitmata jätmist põhivõlgniku poolt. Lähtudes eeltoodust palub hageja kohtul:
1.Hagi rahuldada;
2.mõista kostjalt 1 ja kostjalt 2 solidarselt põhi-ja kõrvalnõuded ning viivis hagiavalduses toodud ulatuses;
3.jätta menetluskulud kostjate kanda.

Kostjate vastuväited. Kostjad hagi ei tunnista ja esitavad hagi osas alljärgnevad kokkuvõtvad seisukohad

6 (22)

1.Hagiavalduse kohaselt nõuab Hageja Kostjatelt solidaarselt 08.12.2006. a. ZAO SEB Liising ja OOO Baltic Seafood Trading vahel sõlmitud seadmete kapitalirendi (liisingu) lepingust nr 06/12/0394 (edaspidi nimetatud Liisingleping) tuleneva rahalise kohustuse, kokku summas 2 980 993,40 krooni täitmist. Hagiavalduse kohaselt tuleneb Kostja 1 vastutus väidetavalt detsembris 2006. a. allkirjastatud Käendusest (edaspidi nimetatud Käendus) SEB Russian Leasing ZAO-le (I kd tl 219/220). Hagiavalduse kohaselt tuleneb Kostja 2 vastutus väidetavalt detsembris 2006. a. allkirjastatud Garantiist (edaspidi nimetatud Garantii) ZAO-le „SEB Russian Leasing“ (I kd tl 221/222).
2.Kostja 1 poolt hagejale antud Käenduse puhul on tegemist dateerimata dokumendiga ehk käenduse andmise kuupäeva lahter on täitmata, millest tulenevalt ei ole võimalik tuvastada selle andmise (resp signeerimise) aega. Samuti ei ole võimalik tuvastada kostja 2 poolt hagejale antud garantii andmise daatumit, kuivõrd ka nimetatud dokumendil on garantii andmise kuupäeva lahter täitmata. Mõlemalt dokumendilt nähtub üksnes, et vastavalt käenduse või garantii kehtivuse aeg on detsember 2006 kuni veebruar 2011.
3.Käendusest ega Garantiist ei nähtu, milliste konkreetsete OOO Baltic Seafood Trading kohustuste täitmiseks Hageja ees käendus või garantii on antud. Nii Käendus kui Garantii on antud konkreetselt sätestamata ja piiritlemata OOO Baltic Seafood Trading kohustuste täitmise tagamiseks Hageja ees. Kuivõrd oma olemuselt on nii käendus kui garantii kohustuse täitmist tagavad vahendid, peaks tagatavad kohustused olema piisavalt täpselt määratletud või piiritletud. Riigikohus on oma 05.11.2008 tsiviilasjas nr 3-2-1-104-08 tehtud otsuse punktis 19 käsitlenud hüpoteegiga tagatavate nõuete määratletust ning asunud seisukohale, et heade kommetega võib olla vastuolus ja tühine tagatiskokkulepe osas, mis ei määratle tagatavaid tulevikus tekkivaid nõudeid piisavalt või millega tagatakse kõikvõimalikke hüpoteegipidaja nõudeid kinnisasja omaniku või kolmanda isiku vastu ja piiratakse sellega ebamõistlikult kinnisasja omaniku majandusvabadust või edasist toimetulekut. Arvestades Käenduses ja Garantiis sätestatud tagatavate nõuete ebapiisavat määratletust, on nii Käendus kui Garantii vastuolus heade kommetega. Olukorras, kus tagatavad nõuded ei ole piisavalt täpselt määratletud või piiritletud, puudub tagatise andjal sisuliselt ülevaade ja teadmine, milliseid ja kui suuri nõudeid tema poolt antud tagatised reaalselt tagavad, mis on aga tagatise andja jaoks ebamõistlikult koormav ning tagatise andja majandusvabadust ja/või toimetulekut piirav. Lisaks, tähelepanuta ja arvestamata ei saa jätta asjaolu, et nii Käenduse kui Garantii valmistas täies ulatuses (sh sõnastuse osas) ette Hageja (Hagejaga samasse gruppi kuuluv isik) kui soodustatud isik. Oma 21.11.2008 tsiviilasjas nr 3-2-1-111-08 tehtud otsuse punktis 23 on Riigikohus märkinud, et tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal ning tehingu heade kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-05, p 23). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 86 kohaselt on heade kommetega vastuolus olev tehing tühine. Sama seaduse § 84 lõikest 1 tulenevalt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kõike eeltoodut arvestades asuvad kostjad seisukohale, et nii Käendus kui Garantii on tulenevalt tagatavate nõuete ebapiisavast määratlemisest vastuolus heade kommetega, mis toob kaasa nii Käenduse kui Garantii tühisuse TsÜS § 86 mõistes. Juhul, kui kohus kõikidele argumentidele vaatamata ei tuvasta Käenduse ja Garantii tühisust, esitavad Kostjad alljärgnevalt oma alternatiivsed vastuväited.
4.Tagatavate nõuete ebapiisavat määratletust ning Käenduse kehtivusaega arvestades võib eeldada, et Käendus anti enne Liisinglepingu sõlmimist.

7 (22)

Vastavalt VÕS §-st 142 lg 2 tulenevalt võib tulevast kohustust käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Kuivõrd Käendusega tagatud tulevased kohustused ei ole piisavalt määratletud, ei taga ega käenda Käendus Liisinglepingust tulenevaid Hageja nõudeid OOO Baltic Seafood Trading vastu.

5.Liisinglepingus puuduvad igasugused viited Liisingulepingu tagatiste kohta, millest tuleneb, et Liisinglepingu sõlmimisel ei ole Hageja pidanud vajalikuks käsitleda Käendust ja Garantiid kui Liisingulepingu täitmise tagatisi.
6.Hageja esitas 02.08.2010 kohtule OOO Baltic Seafood Trading 27.11.2006 osanike erakorralise ülskoosoleku protokolli 3/06 (II kd tl 21.14-21.18). Nimetatud protokollist tuleneb, et pooled (OOO Baltic Seafood Trading ja ZAO SEB Russki Liising) leppisid kokku, et endale võetud finantskohustuste täitmise garantiina OOO Baltic Seafood Trading esitab ZAO SEB Russki Liisingule käenduse. Käendajana on valmis esinema OOO „Kola-Resurs“ (Murmanski linn). Käendaja kohustub vastutama Võlausaldaja ees Võlgniku poolt liisingumaksete ja muude liisingulepingu järgsete maksete (trahvide, viiviste, leppetrahvide) maksekohustuse mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise eest. Käenduslepingus osaleb kolm osapoolt: ZAO „SEB Russki Liising“ (Võlausaldaja), OOO Baltic Seafood Trading (Võlgnik) ja OOO „Kola-Resurs“ (Käendaja). I.R.Dzhandzhgava on OOO Baltic Seafood Trading ja OOO Kola-Resurs direktor. Antud isik tunnistatakse käenduslepingu järgi huvitatud isikuks. Et sõlmida selline leping Võlgniku ja Käendaja nimel peab ta eelkõige saama OOO Baltic Seafood Trading (Võlgniku) üldkoosoleku nõusoleku. Analoogne nõusolek peab olema saadud ka OOO-lt Kola-Resurs (Käendajalt). Selline nõue sisaldub 08.02.1998 Föderaalseaduse nr 14-F3 paragrahvis 45. Sama protokolli kohaselt OOO Baltic Seafood Trading 27.11.2006. a. osanike erakorraline koosolek otsustas kiita heaks OOO Baltic Seafood Trading poolt tehingu sõlmimine, millest on huvitatud ka I.R.Dzhandzhgava, ja nimelt käenduslepingu sõlmimine, millega OOO Kola-Resurs tagab OOO Baltic Seafood Trading poolt ZAO SEB Russki Liising kasuks kalafilee tootmiseks firma FRIGOSKANDIA seadmete ADVANTEC 4M-1800-2, tehasenumber 01080142, finantsrendi (liisingu) lepingu järgsete liisingumaksete ja muude maksete (trahvide, viiviste, leppetrahvide) tasumise. Eeltoodust nähtub expressis verbis ja järeldub, et ainsaks OOO Baltic Seafood Trading ja ZAO SEB Russki Liising vahel 08.12.2006. a. sõlmitud liisingulepingule tagatiseks oli OOO Kola-Resurs antud käendus, kusjuures käendusleping on sõlmitud kolmepoolsena, so osapoolteks on ZAO SEB Russki Liising võlausaldajana, OOO Baltic Seafood Trading võlgnikuna ning OOO Kola-Resurs käendajana. Protokollist ei nähtu ühtegi viidet sellele, et Liisingulepingu täitmise tagamiseks annab Kostja 1 täiendavalt käenduse või Kostja 2 garantii. Juhul, kui nimetatud liisingulepinguga seonduvalt olnuks kostjatel kavatsus anda tagatisi või olnuks ZAO SEB Russki Liising nõue sõlmida muid tagatiskokkuleppeid, oleks nimetatud asjaolu pidanud käsitlema OOO Baltic Seafood Trading üldkoosolek ning nimetatud asjaolu oleks pidanud nähtuma üldkoosoleku protokollist.
7.Vene Föderatsiooni finantsrendi (liisingu) föderaalseaduse § 15 lõike 2 (II kd tl 94/86) kohaselt sõlmivad liisingusubjektid oma liisingulepingu järgsete kohustuse täitmiseks kohustuslikud ja kaasnevad lepingud. Kohustuslike lepingute hulka kuulub ostu-müügileping, kaasnevate lepingute hulka kuuluvad vahendite kaasamise leping, pandileping, garantiileping, käendus- ja muud lepingud. Liisingusubjektide mõiste sätestab sama seaduse § 4 lõige 1 (II kd tl 92-93/85), mille järgi loetakse liisingusubjektideks liisinguandja, liisingusaaja ja müüja. Eeltoodust tuleneb, et kaasnevate lepingute osapoolteks peavad olema nii liisinguandja kui liisingusaaja.
8.08.02.1998 Vene Föderaalseaduse nr 14-F3 § 45 lõike 3 (II kd tl 103/100) kohaselt peab seotud isiku huvides tehingu tegemiseks olema tehingust huvitatud ühingu üldkoosoleku otsusega

8 (22)

antud heakskiit. Otsuses tehingu heakskiitmise kohta peab olema ära märgitud tehingu osapoolteks, soodustatud isikuteks olevad isikud, tehingu hind, ese ja muud olulised tingimused. Arvestades, et Kostja 1 omas OOO-s Baltic Seafood Trading 90%list osalust ning oli samaaegselt ka Kostja 2 juhatuse liige ning läbi temale kuuluva äriühingu ka Kostja 2 omanikuks, olid nii Kostja 1 kui Kostja 2 OOO-ga Baltic Seafood Trading seotud isikuteks eelviidatud seaduse § 45 lõike 1 mõistes (II kd tl 102/99) ning seega kuulunuks juhul, kui oleks kokku lepitud Liisingulepingust tulenevate OOO Baltic Seafood Trading kohustuse täitmise tagamine Kostja 1 poolt antava käenduse või Kostja 2 poolt antava garantiiga, nii käenduse kui garantii andmine heakskiitmisele OOO Baltic Seafood Trading üldkoosoleku otsusega. Nimetatud otsust OOO Baltic Seafood Trading üldkoosolek aga vastu võtnud ei ole, heakskiit on antud üksnes OOO Kola-Resurs poolt käenduse andmisele (II kd tl 21.15/21.18).

9.Seoses Hageja rahaliste nõuetega märgivad Kostjad, et Hageja ei ole tõendanud, milline oli Liisingulepingu objektiks olnud kalafilee tootmise masina turuväärtus selle Hagejale üleandmise hetkel, s.o 24.06.2008. Kostjad on esitanud tõendid selle kohta, et 20.05.2008 (s.o vahetult enne seadme tagastamist Hagejale) oli seadme valmistaja valmis ostma seadme tagasi hinnaga 2 400 000 Rootsi krooni ehk 255 351,06 eurot (käibemaksuta summa) (II kd tl 117, 119-122/127-130). Vaatamata seadme valmistaja poolt pakutud kõrgemale hinnale võõrandas hageja seadme ca pool aastat hiljem kolmandale isikule hinnaga 202 728,81 eurot ehk 52 622,25 eurot madalama hinnaga valmistaja poolt pakutust.
10.Riigikohus on oma 08.10.2008 otsuse nr 3-2-1-77-08 punktis 13 märkinud, et Riigikohus on
29.aprilli 2008. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-33-08 ja 17. juuni 2008. a otsuses tsiviilasjas nr 32-1-56-08 rõhutanud, et liisingueseme väärtus tuleb kindlaks teha selle liisinguandjale tagastamise aja seisuga. Üldjuhul ei ole määrav liisingueseme müügihind, vaid selle väärtus ehk kohalik keskmine müügihind (turuhind) tagastamise ajal. Nii on see selgelt sätestatud ka VÕS § 367 lg 3 redaktsioonis, mis kehtib 27. detsembrist 2003. VÕS § 367 lg 3 kohaselt, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb VÕS § 367 lg-s 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Riigikohus on viidatud lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-33-08 leidnud, et ka VÕS § 367 lg 3 enne 27. detsembrit 2003 kehtinud redaktsiooni kohaselt ei olnud oluline liisingueseme müük, vaid selle väärtus. Vastavalt TsÜS §-le 65 loetakse eseme väärtuseks selle harilikku väärtust, mis on kohalik keskmine müügihind (turuhind). Eelviidatud kohtuotsuse punktis 15 on Riigikohus selgitanud, et mõistet "kohalik" TsÜS § 65 järgi liisinguesemega seonduvalt sisustada mõistliku majanduskäibes osaleja (nn ärimehe) otsuse alusel - kohalik tähendab kohta, kus mõistlik majanduskäibes osaleja liisingueset müügiks pakuks, arvestades sealjuures sellega kaasnevate müügikuludega. Seejuures tuleb arvestada ka müüja isikut. Erinevatel isikutel võivad asja müümiseks olla erinevad võimalused. Otsuse punktis 16 on Riigikohus märkinud, et liisinguandja ei pea panema tagastatud liisingueset müüki hinnaga, mille liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemise seisuga liisinguandjale võlgneb. Kui on selge, et see hind ilmselt ei vasta turuhinnale ja sellise hinnaga liisinguese ostjat ei leia, tuleb ese müüki panna eeldatava turuhinnaga. Määratud hinnast ja selle alandamisest tuleb teavitada ka liisinguvõtjat (ja käendajaid), et need teaksid määratud hinnaga arvestada ja saaksid soovi korral liisingueseme müümisel aktiivselt osaleda. Kostjad juhivad tähelepanu, et nii Kostja 1 kui Kostja 2 puhul on tegemist kalandust tundva ning samal alal tegutsevate isikutega, millest tulenevalt oleks juhul, kui Hageja oleks teavitanud Kostjat 1 ja/või Kostjat 2 seadme osas tagastusnõude esitamisest ning seadme võõrandamisest, Kostjal 1 ja/või Kostjal 2 olnud võimalik ise aktiivselt müügiprotsessis osaleda, sh pakkuda seadet müügiks kalandusalal tegutsevatele ettevõtjatele.
11.Hageja ei ole teavitanud Kostjaid ega eeldatavasti ka põhivõlgnikku seadmele määratud hinnast ega andnud Kostjatele ja/või põhivõlgnikule võimalust osaleda Liisingulepingu objektiks olnud seadme müümisel.

9 (22)

Kostjad juhivad tähelepanu, et Liisingulepingu objektiks olnud seade anti OOO-le Baltic Seafood Trading üle 16.02.2007 (hagiavalduse lisa 3), Hageja valdus seadmele taastati 24.06.2008, kusjuures Kostjatele teadaolevalt tagastati seade tootjapakendis, seega kasutamatult. Lisaks, 09.06.2010 toimunud istungil Hageja esindaja möönas, et Hagejale tagastamisel ei olnud seade ebakomplektne ega puudustega (II kd tl 1).

12.Liisingulepingu punkti 12.3.2 kohaselt kandis Liisingulepingu esemeks olnud seadme juhusliku hävimise ja/või kahjustamise riisikot, selle ülalpidamise koormat ning kõiki muid riske ja kulutusi kuni eseme üleandmise akti allkirjastamiseni OOO Baltic Seafood Trading. Eeltoodust tuleneb, et peale akti allkirjastamist läks nii eseme hävimise kui kahjustamise riisiko ning kõikide kulude kandmise kohustus üle Hagejale. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud Hageja nõue Liisingulepingu esemeks olnud seadme transpordi- ja hoiukulude osas kokku summas 11 484,49 eurot (I kd tl 241-246). Lisaks märgivad Kostjad, et Hageja poolt koos 02.06.2010 menetlusdokumendiga esitatud õiendi nr 3 (I kd tl 245/246) kohaselt on OOO BMT-Murmansk osutanud Hagejale 20.06.2008 sõlmitud lepingu alusel transpordi-ekspediitoriteenust marsruudil Murmanski Rõbnoi Port – Murmanski Sudoverf. Nimetatud õiendilt ei nähtu teenuse osutamise aega. Samas juhivad Kostjad tähelepanu, et Liisingulepingu objektiks olnud seade anti Hagejale üle 24.06.2008. Samuti jääb arusaamatuks teenuse osutamise vajadus, kuivõrd õiendi nr 1 (I kd tl 241/242) ja nr 2 (I kd tl 243/244) kohaselt hoiustati seadet peale selle Hagejale tagastamist Murmanski Rõbnoi Porti territooriumil. Seega puudus igasugune vajadus transportida seadet marsruudil Murmanski Rõbnoi Port – Murmanski Sudoverf. Õiendilt nr 1 (I kd tl 241/242) nähtuvalt osutas ZAO BMT Hagejale 07.09.2008 sõlmitud hoiulepingu nr 1 alusel seadme hoiustamisteenust perioodil 07.09.2008 kuni 16.12.2008. 03.06.2010 Hageja poolt esitatud tõendilt „Lisa 1 seadme ostu-müügilepingule 07. november 2008. a nr 06/12/0394/1“ (I kd tl 250/251) nähtuvalt võõrandas Hageja seadme kolmandale isikule 07.11.2008 sõlmitud müügilepingu alusel. Eeltoodust tulenevalt, jäädes seejuures juba ka eelnevalt avaldatud vastuväidete juurde, ei oleks isegi juhul, kui Liisinguleping oleks sisaldanud kokkulepet hoiukulude põhivõlgniku kanda jätmise kohta, olnud põhjendatud hoiukulude lugemine põhivõlgniku kohustuseks perioodi 07.11.2008 kuni 16.12.2008 eest.
12.Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, millal on OOO-le Baltic Seafood Trading toimetatud kätte 20.03.2008. a dateeritud Liisingulepingu lõpetamise teade (I kd tl 71-74), Hagiavalduse lisa 10 kohaselt (I kd tl 75/76) kohaselt ei ole teadet toimetatud kätte adressaadile, vaid dokumendile märkuste lahtisse kantu kohaselt OOO-sse Cola-Resurs, kus teate on vastu võtnud keegi O.A.I., kelle kohta puuduvad dokumendil muuhulgas igasugused andmed tema seostatuse kohta OOO-ga Baltic Seafood Trading. Eeltoodust tulenevalt puuduvad veenvad andmed selle kohta, millal tegelikult toimetati Liisingulepingu lõpetamise teade põhivõlgnikule kätte ning millal kohustus põhivõlgnik seadme Hagejale üle andma. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud hagiavalduse punktis 1.8. (I kd tl 3) esitatud väide seadme tagastamisega viivitamise kohta 67 päeva ega hagiavalduse punktis 2.8 (I kd tl 6) esitatud nõue leppetrahvi summas 43 920 eurot osas. Seejuures ei saa tähelepanuta jätta, et Peterburi linna ja Leningradi oblasti arbitraažikohtu 30.06.2008 asjas nr A56-13048/2008 otsusest nähtuvalt (I kd tl 81-83/8486) nähtuvalt on Hageja esitanud põhivõlgniku vastu leppetrahvi nõude üksnes 23 649,64 euro ulatuses.
13.Hageja ei ole esitanud tõendeid Hageja poolt Kostjale 1 ja Kostjale 2 adresseeritud põhivõlgniku poolt Liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise teadete (I kd tl 53-60, 63-70) adressaatidele kättetoimetamise kohta. Ebakohane on seejuures hageja väide, mille kohaselt on 21.11.2007 dateeritud teadete (I kd tl 53-60) kättetoimetamine tõendatud City Express teabekirjaga (I kd tl 95/96), kuivõrd nimetatud teabekiri sisaldab informatsiooni 16.11.2007 Hageja saadetise kohaletoimetamise kohta Eestisse. Seejuures ei nähtu teabekirjalt, kellele adresseeritud saadetise kättetoimetamise kohta teabekiri on antud.
14.Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et Kostjat 1 või Kostjat 2 oleks teavitatud Liisingulepingu lõpetamisest.

10 (22)

15.Võlaõigusseaduse § 145 lõike 2 teise lause kohaselt vastutab käendaja võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Nagu eelpool avaldatud, ei ole Kostjad enne hagimaterjalide kättesaamist saanud Hagejalt mitte ühtegi teadet, milles Hageja oleks nõudnud OOO Baltic Seafood Trading Liisingulepingust tulenevate täitmata kohtustuste täitmist Kostjalt 1 kui käendajalt või Kostjalt 2 kui garandilt. Eeltoodut arvestades ning juhindudes TsMS § 168 lõikest 6 paluvad kostjad juhul, kui kohus asub seisukohale, et hagi kuulub mingis osas rahuldamisele, jätta menetluskulud Hageja kanda.
16.Kostja 2 poolt antud garantiikirjas (I kd tl 221/222) ei ole garantii andja ja garantii saaja leppinud kokku garantiile kohalduvas õiguses. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 33 lõike 1 kohaselt juhul, kui lepingule kohaldatavat õigust ei ole REÕS § 32 kohaselt valitud, kohaldatakse lepingule selle riigi õigust, millega leping on kõige tugevamalt seotud. Sama paragrahvi 2. lõike viimase lause kohaselt juhul, kui lepingu kohaselt tuleb iseloomulik kohustus täita mõnes teises tegevuskohas, siis eeldatakse, et leping on kõige tugevamalt seotud riigiga, kus see teine tegevuskoht asub. Võlaõigusseaduse § 85 lõike 2 punkti 1 kohaselt tuleb rahaline kohustus täita võlausaldaja võlasuhte tekkimise ajal võlasuhtega kõige rohkem seotud tegevuskohas, selle puudumisel aga võlausaldaja asukohas. Eeltoodust tulenevalt kohaldub REÕS § 33 lõike 2 viimase lause kohaselt Kostja 2 poolt antud garantiile käesoleval juhul Vene Föderatsiooni õigus kui võlausaldaja tegevus- ja asukoha järgse riigi õigus. Vaatamata kostjate poolt korduvalt esitatud taotlustele ei ole kohus nimetatud osas (garantiid reguleeriv osa) Vene Föderatsiooni õigust välja selgitanud. Kostjad, olles tutvunud Vene Föderatsiooni tsiviilkoodeksiga, avaldavad, et Vene Föderatsiooni õiguse kohaselt saab garantii andjaks olla pank või muu krediidiasutus (Vene Föderatsiooni tsiviilkoodeks § 368 jj). Eeltoodust tulenevalt kohalduvad Kostja 2 poolt antud garantiile käendust reguleerivad normid (II kd tl 111-112/107-109). Vene Föderatsiooni tsiviilkoodeksi § 367 lõike 4 teisest lausest järeldub, et käendus lõpeb, kui võlausaldaja ei esita ühe aasta jooksul alates käendusega tagatud kohustuse tähtaja saabumise päevast arvates hagi käendaja vastu. Liisingulepingu lõpetamise teate (I kd tl 71-72/73-74) kohaselt lõpetas Hageja Liisingulepingu ühepoolselt ennetähtaegselt alates 20.03.2008. Eeltoodust tulenevalt muutusid alates nimetatud kuupäevast sissenõutavaks ka kõik lepingust tulenevad nõuded täies ulatuses. Hagiavalduse esitas Hageja kohtule 8.06.2009. Seega on hagiavaldus esitatud rohkem kui üks aasta peale tagatava kohustuse tähtaja saabumist ehk peale Kostja 2 poolt antud garantii lõppemist. Kõike eeltoodut arvestades paluvad Kostjad kohtul:
1.Jätta hagiavaldus rahuldamata ja menetluskulud panna täies ulatuses Hageja kanda.

Kohtu põhjendus. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused. Tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. Kohtupraktika mida kohus kasutas. Seadused, mida kohus kohaldas. Kohtu põhjendused, mis kohus ei nõustunud hageja faktiliste väidetega. Kohus on tuvastanud järgmised asjaolud ja teinud nendest alljärgnevad järeldused. Tuvastatud on, et ZAO „SEB Russian Leasing“ ja ZAO SEB Liising (ЗАО «СЭБ Лизинг») Venemaa riikliku põhiregistrikood:1027804847575 on üks ja sama juriidiline isik, menetlusosaliste vastuväited nimetatud asjaolule puuduvad Hagiavalduse kohaselt nõuab Hageja Kostjatelt solidaarselt 08.12.2006. a. ZAO SEB Liising ja OOO Baltic Seafood Trading vahel sõlmitud seadmete kapitalirendi (liisingu) lepingust nr

11 (22)

06/12/0394 (edaspidi nimetatud Liisingleping) tuleneva rahalise kohustuse, kokku summas 2 980 993,40 krooni täitmist. Hagiavalduse kohaselt tuleneb Kostja 1 vastutus väidetavalt detsembris 2006. a. allkirjastatud Käendusest (edaspidi nimetatud Käendus) SEB Russian Leasing ZAO-le (I kd tl 219/220). Hagiavalduse kohaselt tuleneb Kostja 2 vastutus väidetavalt detsembris 2006. a. allkirjastatud Garantiist (edaspidi nimetatud Garantii) ZAO-le „SEB Russian Leasing“ (I kd tl 221/222).

Kohus on tuvastanud, et Kostja 1 poolt hagejale antud Käenduse puhul on tegemist dateerimata dokumendiga ehk käenduse andmise kuupäeva lahter on täitmata, millest tulenevalt ei ole võimalik tuvastada selle andmise (resp signeerimise) aega. Samuti ei ole võimalik tuvastada kostja 2 poolt hagejale antud garantii andmise daatumit, kuivõrd ka nimetatud dokumendil on garantii andmise kuupäeva lahter täitmata. Mõlemalt dokumendilt nähtub üksnes, et vastavalt käenduse või garantii kehtivuse aeg on detsember 2006 kuni veebruar 2011. Kostjate väitel käendusest ega Garantiist ei nähtu, milliste konkreetsete OOO Baltic Seafood Trading kohustuste täitmiseks Hageja ees käendus või garantii on antud. Nii Käendus kui Garantii on antud konkreetselt sätestamata ja piiritlemata OOO Baltic Seafood Trading kohustuste täitmise tagamiseks Hageja ees. Kuivõrd oma olemuselt on nii käendus kui garantii kohustuse täitmist tagavad vahendid, peaks tagatavad kohustused olema piisavalt täpselt määratletud või piiritletud. Nimetatud väidetega pole nõus Hageja, kes esitab alljärgnevad vastuväited.. Detsembris 2006 allkirjastas kostja 2 tagasivõetamatu ja tingimusteta garantii hageja kasuks. Sellega kohustus kostja 2 tagama hagejale kõigi liisinguvõtja OOO Baltic Seafood Trading võlgnevuste tasumise, mis viimasel tekivad hagejaga sõlmitud või sõlmitavate lepingute alusel, summas kuni 900 000 Eurot. Garantiile kohaldatavat õigust ei ole dokumendis selgesõnaliselt valitud. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 33 lõikest 1 ja 2 lähtuvalt tuleb kohaldamisele Eesti õigus, kui kõige tugevamalt seotud kostja 2 asukoha ja tegevuskoha riigi õigus. VÕS § 150 järgi kui sama kohustust tagab mitu tagatise andjat, siis vastutavad nad solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt. Järelikult võib hageja rikkumise korral esitada nõude kõikide tagatiste andnud isikute (s.t kostja 1 ja kostja 2) vastu samaaegselt. VÕS § 142 lg 2 teine lause võimaldab käendada tulevasi kohustusi, tingimusel et käendav kohustus on piisavalt individualiseeritud. Kostja 1 antud käenduses on selgelt välja toodud võlgnik (OOO Baltic Seafood Trading) ja võlausaldaja (hageja). Käendavateks kohustusteks on kõik hageja ja võlgniku vahel sõlmitud ja sõlmitavatest lepingutest tulenevad rahalised kohustused. Samuti on määratud käendaja vastutuse maksimumsumma ja tagatiskohustuse ajaline piirang. Seisukoha, et käendaja võib juba käenduslepingus kohustuda vastutama ka kohustuste eest, mis tekivad pärast käenduslepingu sõlmimist on toetanud ka senine kohtupraktika, tunnistades käendajale siduvaks kokkulepped, millega käendaja on kohustunud vastutama ka tulevikus tekkivate kohustuste eest. Riigikohus on korduvalt leidnud, et seadus ei keela käendajal võtta vastutust ka kohustuste hilisemast muutmisest tekkivate nõuete eest. Kostja 1 käenduses kasutatud sõna “hagejaga sõlmitud või sõlmitavate lepingute alusel” rõhutabki seda, et käenduses ei mõelda käendaja vastutust mitte ainult käenduse andmisel olemasolevate, vaid ka tulevikus sõlmitavatest kokkulepetest tulenevate nõuete eest. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Nimetatud säte ütleb selgesõnaliselt, et käendaja asub võlgnikuga samal positsioonil ehk on samaväärselt põhivõlgnikuga kohustatud vastutama kohustuse

12 (22)

korrektse täitmise eest - käendaja vastutus on oma sisu ja ulatuse poolest samane põhivõlgniku vastutusega. VÕS § 145 § lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Solidaarvõlgnevus tähendabki, et võlgnevuse täitmist võib nõuda nii põhivõlgnikult kui ka käendajalt või mõlemalt korraga ning seejuures on võlausaldajal endal võimalik otsustada, kellelt ta võlgnevuse tasumist nõuab. Kostja 1 käendus sätestabki, et käendaja vastutab kõiki võlgniku ja hageja vahel sõlmitud ja sõlmivate lepingutest tulenevate rahaliste kohustuste eest. Lepingust ja seadusest tulenevalt tekkis käendaja vastutus solidaarsena põhivõlgniku vastutuse kõrvale. Võlausaldaja võib nõude esitada koheselt kas käendaja ja võlgniku vastu ühiselt, ainult käendaja või ainult võlgniku vastu osaliselt või täies ulatuses. Rikkumiseks võib olla põhivõlgniku poolt kohustuse mittetäitmine (rahaliste kohustuste puhul viivitamine) või mittenõuetekohane täitmine. Põhivõlgniku kohustuste rikkumine (s.t. kostjate jaoks nn tagamise juhtumi saabumine) on tõendatud kohtule esitatud dokumentidega. Nendeks on põhivõlgnikule ja kostjatele edastatud pretensioonid, hageja õiendid liisingumaksete mittemaksmise kohta, liisingulepingu lõpetamise avaldus, põhivõlgniku poolt allkirjastatud liisinguseadmete tagastamise akt, OOO-ga „Siprodukt“ sõlmitud seadmete müügilepingu lisa 1 ja põhivõlgniku võlgnevuse kohta tehtud Peterburi linna ja Leningradi oblasti arbitraažikohtu 30.06.2008.a. otsus. Asjaolu, et OOO-le „Siprodukt“ olid müüdud just põhivõlgnikult tagasi saadud seadmed on tõendatud ka kohtule esitatud dokumentides märgitud seadmete tehase numbriga 01080142. Kostjad pole aga esitanud ühtegi nende käendus-ja garantiijuhtumi saabumist ümberlükkavat tõendit. Juhin kohtu tähelepanu, et kostjate jaoks käendus-ja garantiijuhtumi mittesaabumise (st põhivõlgniku rahaliste kohustuste täitmine) tõendamine on tunduvalt lihtsam, kui hageja jaoks vastupidine (st liisinguarvete mittemaksmine), kuna viimase jaoks on tegemist negatiivse asjaolu tõendamisega. Tulenevalt VÕS § 155 lg-st 2 ei sõltu garantiileping ja sellest tulenev nõue sellest, kas on olemas kohustus, mille täitmist garantii tagab. Seega pole kostja 2 puhul liisingulepingust tulenevad vastuväited lubatud. Kuivõrd solidaarvastutuse põhimõttest lähtuvalt ei pea hageja tõendama põhivõlgniku maksejõuetust või muude täitmist takistavate asjaolude esinemist, siis asjakohatud on kostjate väited, et hageja pole tõendanud Peterburi linna ja Leningradi oblasti arbitraažikohtu 30.06.2008.a. otsuse täitmata jätmist põhivõlgniku poolt. Hageja otseselt ei osunda asjaolule, et käendaja ja garandi kohustus oleks piisavalt määratletud. Hageja viitab hoopis sama sätte lõigule, mis käsitleb tulevikus tekkivate kohustuste käendamist. Hageja ei põhjenda ka miks liisinglepingus puuduvad igasugused viited tagatiste kohta. Võrreldes poolte seisukohti ja kindlaks tehtud asjaolusid kohus kaldub arvama, et juhinduda tuleb VÕS § 142 lg. 2 sätestatust, eeldades, et Hagejale oli tagatiste seadmisel teda mida ja millises ulatuses tuleb tagatda, kuid lohakusest jäeti tagatis vormistamata. Siin tuleb veel arvestada, et nõude aluseks oleval liisinglepingul oli veel üks käendaja - OOO „Kola-Resurs“. Välisriigi kohus on nimetud käendajalt ka käendusest tulenevalt välja mõistnud. Hageja väidab kohtule paljasõnaliselt, et eelpool nimetatud isik on maksejõuetu, tema varale on seatud hüpoteek kolmandate isikute kasuks jne. (II kd tl.142). Kohtul ikkagi tekib küsimus, kas Hageja ei nõua ühte nõuet mitmekordselt ühel isikult. Sellest kohus järeldab, käesolev nõue tuleks jätta rahuldamata TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel ja menetlus tuleks selles osas lõpetada.. Tehing on vastuolus heade kommetega.

Kostjad väidavad, et Hageja nõue on vastuolus heade kommetega.

13 (22)

Riigikohus on oma 05.11.2008 tsiviilasjas nr 3-2-1-104-08 tehtud otsuse punktis 19 käsitlenud hüpoteegiga tagatavate nõuete määratletust ning asunud seisukohale, et heade kommetega võib olla vastuolus ja tühine tagatiskokkulepe osas, mis ei määratle tagatavaid tulevikus tekkivaid nõudeid piisavalt või millega tagatakse kõikvõimalikke hüpoteegipidaja nõudeid kinnisasja omaniku või kolmanda isiku vastu ja piiratakse sellega ebamõistlikult kinnisasja omaniku majandusvabadust või edasist toimetulekut. Arvestades Käenduses ja Garantiis sätestatud tagatavate nõuete ebapiisavat määratletust, on nii Käendus kui Garantii vastuolus heade kommetega. Olukorras, kus tagatavad nõuded ei ole piisavalt täpselt määratletud või piiritletud, puudub tagatise andjal sisuliselt ülevaade ja teadmine, milliseid ja kui suuri nõudeid tema poolt antud tagatised reaalselt tagavad, mis on aga tagatise andja jaoks ebamõistlikult koormav ning tagatise andja majandusvabadust ja/või toimetulekut piirav. Lisaks, tähelepanuta ja arvestamata ei saa jätta asjaolu, et nii Käenduse kui Garantii valmistas täies ulatuses (sh sõnastuse osas) ette Hageja (Hagejaga samasse gruppi kuuluv isik) kui soodustatud isik. Oma 21.11.2008 tsiviilasjas nr 3-2-1-111-08 tehtud otsuse punktis 23 on Riigikohus märkinud, et tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal ning tehingu heade kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-05, p 23). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 86 kohaselt on heade kommetega vastuolus olev tehing tühine. Sama seaduse § 84 lõikest 1 tulenevalt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kõike eeltoodut arvestades asuvad kostjad seisukohale, et nii Käendus kui Garantii on tulenevalt tagatavate nõuete ebapiisavast määratlemisest vastuolus heade kommetega, mis toob kaasa nii Käenduse kui Garantii tühisuse TsÜS § 86 mõistes. Tagatavate nõuete ebapiisavat määratletust ning Käenduse kehtivusaega arvestades võib eeldada, et Käendus anti enne Liisinglepingu sõlmimist. Siin lähtuvad Kostjad asjaolust, et Käendusleping kui dokument oli dateerimata, samas kostjad käenduse andmist ei eita. Seetõttu jääb kohtule arusaamatuks, mis hageja oma liisinglepingus nimetatud Käendusele ei viita. Kui kohus Kostjate kõikidele argumentidele vaatamata ei tuvasta Käenduse ja Garantii tühisust, esitasid Kostjad alljärgnevalt oma alternatiivsed vastuväited. Vastavalt VÕS §-st 142 lg 2 tulenevalt võib tulevast kohustust käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Kuivõrd Käendusega tagatud tulevased kohustused ei ole piisavalt määratletud, ei taga ega käenda Käendus Liisinglepingust tulenevaid Hageja nõudeid OOO Baltic Seafood Trading vastu. Sellel vastu esitab Hageja järgmise väite:

VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Nimetatud säte ütleb selgesõnaliselt, et käendaja asub võlgnikuga samal positsioonil ehk on samaväärselt põhivõlgnikuga kohustatud vastutama kohustuse korrektse täitmise eest - käendaja vastutus on oma sisu ja ulatuse poolest samane põhivõlgniku vastutusega. VÕS § 145 § lg 1 kohaselt vastutavad

14 (22)

kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Solidaarvõlgnevus tähendabki, et võlgnevuse täitmist võib nõuda nii põhivõlgnikult kui ka käendajalt või mõlemalt korraga ning seejuures on võlausaldajal endal võimalik otsustada, kellelt ta võlgnevuse tasumist nõuab. Kostja 1 käendus sätestabki, et käendaja vastutab kõiki võlgniku ja hageja vahel sõlmitud ja sõlmivate lepingutest tulenevate rahaliste kohustuste eest. Lepingust ja seadusest tulenevalt tekkis käendaja vastutus solidaarsena põhivõlgniku vastutuse kõrvale. Võlausaldaja võib nõude esitada koheselt kas käendaja ja võlgniku vastu ühiselt, ainult käendaja või ainult võlgniku vastu osaliselt või täies ulatuses. Rikkumiseks võib olla põhivõlgniku poolt kohustuse mittetäitmine (rahaliste kohustuste puhul viivitamine) või mittenõuetekohane täitmine Kohus järeldab. Käendus peab olema VÕS §-st 142 lg 2 järgi piisavalt määratletud. Kohus tuvastas, et Käendus pole piisavalt määratletud. Selle põhjusel kohus ei nõustu Hageja faktilise väitega nimetaud asjaolu kohta. Käenduse seadusvastasus (08.02.1998 Föderaalseaduse nr 14-F3 paragrahvis 45 nõude mittejärgimine käenduslepingu sõlmisele). Kostjate väited käenduse seadusevastasuse kohta.. Liisinglepingus puuduvad igasugused viited Liisingulepingu tagatiste kohta, millest tuleneb, et Liisinglepingu sõlmimisel ei ole Hageja pidanud vajalikuks käsitleda Käendust ja Garantiid kui Liisingulepingu täitmise tagatisi. Hageja esitas 02.08.2010 kohtule OOO Baltic Seafood Trading 27.11.2006 osanike erakorralise ülskoosoleku protokolli 3/06 (II kd tl 21.14-21.18). Nimetatud protokollist tuleneb, et pooled (OOO Baltic Seafood Trading ja ZAO SEB Russki Liising) leppisid kokku, et endale võetud finantskohustuste täitmise garantiina OOO Baltic Seafood Trading esitab ZAO SEB Russki Liisingule käenduse. Käendajana on valmis esinema OOO „Kola-Resurs“ (Murmanski linn). Käendaja kohustub vastutama Võlausaldaja ees Võlgniku poolt liisingumaksete ja muude liisingulepingu järgsete maksete (trahvide, viiviste, leppetrahvide) maksekohustuse mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise eest. Käenduslepingus osaleb kolm osapoolt: ZAO „SEB Russki Liising“ (Võlausaldaja), OOO Baltic Seafood Trading (Võlgnik) ja OOO „Kola-Resurs“ (Käendaja). I.R.Dzhandzhgava on OOO Baltic Seafood Trading ja OOO Kola-Resurs direktor. Antud isik tunnistatakse käenduslepingu järgi huvitatud isikuks. Et sõlmida selline leping Võlgniku ja Käendaja nimel peab ta eelkõige saama OOO Baltic Seafood Trading (Võlgniku) üldkoosoleku nõusoleku. Analoogne nõusolek peab olema saadud ka OOO-lt Kola-Resurs (Käendajalt). Selline nõue sisaldub 08.02.1998 Föderaalseaduse nr 14-F3 paragrahvis 45. Sama protokolli kohaselt OOO Baltic Seafood Trading 27.11.2006. a. osanike erakorraline koosolek otsustas kiita heaks OOO Baltic Seafood Trading poolt tehingu sõlmimine, millest on huvitatud ka I.R.D.a, ja nimelt käenduslepingu sõlmimine, millega OOO Kola-Resurs tagab OOO Baltic Seafood Trading poolt ZAO SEB Russki Liising kasuks kalafilee tootmiseks firma FRIGOSKANDIA seadmete ADVANTEC 4M-1800-2, tehasenumber 01080142, finantsrendi (liisingu) lepingu järgsete liisingumaksete ja muude maksete (trahvide, viiviste, leppetrahvide) tasumise.

15 (22)

Eeltoodust nähtub expressis verbis ja järeldub, et ainsaks OOO Baltic Seafood Trading ja ZAO SEB Russki Liising vahel 08.12.2006. a. sõlmitud liisingulepingule tagatiseks oli OOO Kola-Resurs antud käendus, kusjuures käendusleping on sõlmitud kolmepoolsena, so osapoolteks on ZAO SEB Russki Liising võlausaldajana, OOO Baltic Seafood Trading võlgnikuna ning OOO Kola-Resurs käendajana. Protokollist ei nähtu ühtegi viidet sellele, et Liisingulepingu täitmise tagamiseks annab Kostja 1 täiendavalt käenduse või Kostja 2 garantii. Juhul, kui nimetatud liisingulepinguga seonduvalt olnuks kostjatel kavatsus anda tagatisi või olnuks ZAO SEB Russki Liising nõue sõlmida muid tagatiskokkuleppeid, oleks nimetatud asjaolu pidanud käsitlema OOO Baltic Seafood Trading üldkoosolek ning nimetatud asjaolu oleks pidanud nähtuma üldkoosoleku protokollist. Vene Föderatsiooni finantsrendi (liisingu) föderaalseaduse § 15 lõike 2 (II kd tl 94/86) kohaselt sõlmivad liisingusubjektid oma liisingulepingu järgsete kohustuse täitmiseks kohustuslikud ja kaasnevad lepingud. Kohustuslike lepingute hulka kuulub ostu-müügileping, kaasnevate lepingute hulka kuuluvad vahendite kaasamise leping, pandileping, garantiileping, käendus- ja muud lepingud. Liisingusubjektide mõiste sätestab sama seaduse § 4 lõige 1 (II kd tl 92-93/85), mille järgi loetakse liisingusubjektideks liisinguandja, liisingusaaja ja müüja. Eeltoodust tuleneb, et kaasnevate lepingute osapoolteks peavad olema nii liisinguandja kui liisingusaaja. 08.02.1998 Vene Föderaalseaduse nr 14-F3 § 45 lõike 3 (II kd tl 103/100) kohaselt peab seotud isiku huvides tehingu tegemiseks olema tehingust huvitatud ühingu üldkoosoleku otsusega antud heakskiit. Otsuses tehingu heakskiitmise kohta peab olema ära märgitud tehingu osapoolteks, soodustatud isikuteks olevad isikud, tehingu hind, ese ja muud olulised tingimused. Arvestades, et Kostja 1 omas OOO-s Baltic Seafood Trading 90%list osalust ning oli samaaegselt ka Kostja 2 juhatuse liige ning läbi temale kuuluva äriühingu ka Kostja 2 omanikuks, olid nii Kostja 1 kui Kostja 2 OOO-ga Baltic Seafood Trading seotud isikuteks eelviidatud seaduse § 45 lõike 1 mõistes (II kd tl 102/99) ning seega kuulunuks juhul, kui oleks kokku lepitud Liisingulepingust tulenevate OOO Baltic Seafood Trading kohustuse täitmise tagamine Kostja 1 poolt antava käenduse või Kostja 2 poolt antava garantiiga, nii käenduse kui garantii andmine heakskiitmisele OOO Baltic Seafood Trading üldkoosoleku otsusega. Nimetatud otsust OOO Baltic Seafood Trading üldkoosolek aga vastu võtnud ei ole, heakskiit on antud üksnes OOO Kola-Resurs poolt käenduse andmisele (II kd tl 21.15/21.18). Kohus ei nõustu Kostjate nimetatud faktiliste väidetega /Käenduse seadusvastasus (08.02.1998 Föderaalseaduse nr 14-F3 paragrahvis 45 nõude mittejärgimine käenduslepingu sõlmisele)/ põhjusel, et Kostja 1 on käenduse andmisel lepppinud kokku, et käenduse suhtes kuulub kohaldamisele Eesti Vabariigis kehtiv seadus. Kostjad ei viita nimetatud seaduse rikkumisele. Seega ei kuulu kohtus kohaldamisele Vene Föderatsiooni seadus käenduse andmise tingimuste rikkumise kohta. Hageja rahaline nõue. Hageja arvestus. Hageja nõue kostja 1 ja kostja 2 vastu koosneb alljärgnevast. Liisingulepingu lõpetamise hetkel oli liisinguseadmete liisiingulepingu järgne jääkmaksumus käibemaksuta 337 851,07 Eurot. Nimetatud on tõendatud hageja õienditega (vt hageja 22.02.1010.a. menetlusdokumendi lisa 2). Mistõttu jäi pärast liisinguseadmete 07.11.2008.a. toimunud müüki hinnaga käibemaksuta 202 728,81 Eurot jääkmaksumusest hüvitamata 135 122,26

16 (22)

Eurot (337 851,07 - 202 728,81). Nimetatu on tõendatud hageja faktuurarvega, kaubasaatelehega (vt hageja 22.02.1010.a. menetlusdokumendi lisa 3,4 ja 07.11.2008.a. müügilepingu lisaga 1; vt hageja 03.06.1010.a. menetlusdokumendi lisa). Asjaolu, et seadmed olid müüdud turuhinnaga tõendab ka kostjate 22.10.2010.a. menetlusdokumendile lisatud kirjavahetus seadmete tootjaga. Täiendavalt kandis hageja liisinguseadmete realiseerimisprotsessiga seonduvalt kulusid ilma km-ta kokku 11 484,49 Eurot, s.t 2 863,92 Eurot transporditeenuste ning 8 620,57 Eurot laohoidmisteenuste eest. Nimetatu on tõendatud hagi lisaga 14 ja 02.06.2010.a. menetlusdokumendiga lisaga. Lisaks eeltoodule nõuab hageja kostjatelt liisinguseadmete tagastamise viivitamisest tulenevalt ja liisingulepingu punkti 12.3 lõike 1 alusel leppetrahvi (vt hagi punkt 1.8). Liisinguvõtja kohustus anda hagejale 20 päeva jooksul peale liisingulepingu lõpetamist seadmed tagasi. Hageja esitas liisinguvõtjale teate liisingulepingu alates 20.03.2008.a lõpetamise kohta, nõudes ühtlasi võlgnevuse ja leppetrahvide tasumist ning liisingueseme tagastamist 20 päeva jooksul teate kättesaamisest (vt hagi lisa 9). Hageja suutis liisinguvõtjat leida Murmanski linnas (Murmanskis tagastaski liisinguvõtja hiljem hagejale ka seadmed) ning toimetas talle 27.03.2008 nimetatud liisinglepingu lõpetamise kirja kätte (vt hagi lisa 10). Liisingulepingu lõpetamise teatise kättetoimetamist tõendab mh ka Peterburi linna ja Leningradi oblasti arbitraažikohtu 30.06.2008.a. otsus ja kostja 2 poolt antud garantis sätestatud tahhteavalduste kättetoimetamise kokkuleped, mille kohaselt liisinguvõtja pole oma kohustust kokkulepitud viisil täitnud. Ühtlasi hoiatas hageja liisinguvõtjat leppetrahvi sissenõudmisest 20.03.2008.a. lepingu lõpetamise teatega. Kokku oli liisinguvõtja seadmete üleandmise viivituses 67 päeva (periood 17.04.2008 kuni 24.06.2008) ning leppetrahvi suurus ulatuks 113 180,43 Euroni. Käenduse- ja garantiist tulenevalt vastutavad kostjad ka liisinguvõtja poolt leppetrahvi tasumata jätmise eest. Käesolevaga nõuab hageja nendelt leppetrahvi ainult 26 päeva eest summas 43 920,76 Eurot. Seega moodustab hageja põhinõue kokku 190 527,51 Eurot (135 122,26 + 11 484,49 + 43 920,76), mis moodustab Eesti Panga ametliku 15,646 kursi järgi 2 980 993,40 krooni.

Kostjate sisukoht. Seoses Hageja rahaliste nõuetega märgivad Kostjad, et Hageja ei ole tõendanud, milline oli Liisingulepingu objektiks olnud kalafilee tootmise masina turuväärtus selle Hagejale üleandmise hetkel, s.o 24.06.2008. Kostjad on esitanud tõendid selle kohta, et 20.05.2008 (s.o vahetult enne seadme tagastamist Hagejale) oli seadme valmistaja valmis ostma seadme tagasi hinnaga 2 400 000 Rootsi krooni ehk 255 351,06 eurot (käibemaksuta summa) (II kd tl 117, 119-122/127-130). Vaatamata seadme valmistaja poolt pakutud kõrgemale hinnale võõrandas hageja seadme ca pool aastat hiljem kolmandale isikule hinnaga 202 728,81 eurot ehk 52 622,25 eurot madalama hinnaga valmistaja poolt pakutust. Riigikohus on oma 08.10.2008 otsuse nr 3-2-1-77-08 punktis 13 märkinud, et Riigikohus on 29. aprilli 2008. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-33-08 ja 17. juuni 2008. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-156-08 rõhutanud, et liisingueseme väärtus tuleb kindlaks teha selle liisinguandjale tagastamise aja seisuga. Üldjuhul ei ole määrav liisingueseme müügihind, vaid selle väärtus ehk kohalik keskmine müügihind (turuhind) tagastamise ajal. Nii on see selgelt sätestatud ka VÕS § 367 lg 3 redaktsioonis, mis kehtib 27. detsembrist 2003. VÕS § 367 lg 3 kohaselt, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb VÕS § 367 lg-s 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Riigikohus on viidatud lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-33-08

17 (22)

leidnud, et ka VÕS § 367 lg 3 enne 27. detsembrit 2003 kehtinud redaktsiooni kohaselt ei olnud oluline liisingueseme müük, vaid selle väärtus. Vastavalt TsÜS §-le 65 loetakse eseme väärtuseks selle harilikku väärtust, mis on kohalik keskmine müügihind (turuhind). Eelviidatud kohtuotsuse punktis 15 on Riigikohus selgitanud, et mõistet "kohalik" TsÜS § 65 järgi liisinguesemega seonduvalt sisustada mõistliku majanduskäibes osaleja (nn ärimehe) otsuse alusel - kohalik tähendab kohta, kus mõistlik majanduskäibes osaleja liisingueset müügiks pakuks, arvestades sealjuures sellega kaasnevate müügikuludega. Seejuures tuleb arvestada ka müüja isikut. Erinevatel isikutel võivad asja müümiseks olla erinevad võimalused. Otsuse punktis 16 on Riigikohus märkinud, et liisinguandja ei pea panema tagastatud liisingueset müüki hinnaga, mille liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemise seisuga liisinguandjale võlgneb. Kui on selge, et see hind ilmselt ei vasta turuhinnale ja sellise hinnaga liisinguese ostjat ei leia, tuleb ese müüki panna eeldatava turuhinnaga. Määratud hinnast ja selle alandamisest tuleb teavitada ka liisinguvõtjat (ja käendajaid), et need teaksid määratud hinnaga arvestada ja saaksid soovi korral liisingueseme müümisel aktiivselt osaleda. Kostjad juhivad tähelepanu, et nii Kostja 1 kui Kostja 2 puhul on tegemist kalandust tundva ning samal alal tegutsevate isikutega, millest tulenevalt oleks juhul, kui Hageja oleks teavitanud Kostjat 1 ja/või Kostjat 2 seadme osas tagastusnõude esitamisest ning seadme võõrandamisest, Kostjal 1 ja/või Kostjal 2 olnud võimalik ise aktiivselt müügiprotsessis osaleda, sh pakkuda seadet müügiks kalandusalal tegutsevatele ettevõtjatele. Hageja ei ole teavitanud Kostjaid ega eeldatavasti ka põhivõlgnikku seadmele määratud hinnast ega andnud Kostjatele ja/või põhivõlgnikule võimalust osaleda Liisingulepingu objektiks olnud seadme müümisel. Kostjad juhivad tähelepanu, et Liisingulepingu objektiks olnud seade anti OOO-le Baltic Seafood Trading üle 16.02.2007 (hagiavalduse lisa 3), Hageja valdus seadmele taastati 24.06.2008, kusjuures Kostjatele teadaolevalt tagastati seade tootjapakendis, seega kasutamatult. Lisaks, 09.06.2010 toimunud istungil Hageja esindaja möönas, et Hagejale tagastamisel ei olnud seade ebakomplektne ega puudustega (II kd tl 1). Liisingulepingu punkti 12.3.2 kohaselt kandis Liisingulepingu esemeks olnud seadme juhusliku hävimise ja/või kahjustamise riisikot, selle ülalpidamise koormat ning kõiki muid riske ja kulutusi kuni eseme üleandmise akti allkirjastamiseni OOO Baltic Seafood Trading. Eeltoodust tuleneb, et peale akti allkirjastamist läks nii eseme hävimise kui kahjustamise riisiko ning kõikide kulude kandmise kohustus üle Hagejale. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud Hageja nõue Liisingulepingu esemeks olnud seadme transpordi- ja hoiukulude osas kokku summas 11 484,49 eurot (I kd tl 241-246). Lisaks märgivad Kostjad, et Hageja poolt koos 02.06.2010 menetlusdokumendiga esitatud õiendi nr 3 (I kd tl 245/246) kohaselt on OOO BMT-Murmansk osutanud Hagejale 20.06.2008 sõlmitud lepingu alusel transpordi-ekspediitoriteenust marsruudil Murmanski Rõbnoi Port – Murmanski Sudoverf. Nimetatud õiendilt ei nähtu teenuse osutamise aega. Samas juhivad Kostjad tähelepanu, et Liisingulepingu objektiks olnud seade anti Hagejale üle 24.06.2008. Samuti jääb arusaamatuks teenuse osutamise vajadus, kuivõrd õiendi nr 1 (I kd tl 241/242) ja nr 2 (I kd tl 243/244) kohaselt hoiustati seadet peale selle Hagejale tagastamist Murmanski Rõbnoi Porti territooriumil. Seega puudus igasugune vajadus transportida seadet marsruudil Murmanski Rõbnoi Port – Murmanski Sudoverf.

18 (22)

Õiendilt nr 1 (I kd tl 241/242) nähtuvalt osutas ZAO BMT Hagejale 07.09.2008 sõlmitud hoiulepingu nr 1 alusel seadme hoiustamisteenust perioodil 07.09.2008 kuni 16.12.2008. 03.06.2010 Hageja poolt esitatud tõendilt „Lisa 1 seadme ostu-müügilepingule 07. november 2008. a nr 06/12/0394/1“ (I kd tl 250/251) nähtuvalt võõrandas Hageja seadme kolmandale isikule 07.11.2008 sõlmitud müügilepingu alusel. Eeltoodust tulenevalt, jäädes seejuures juba ka eelnevalt avaldatud vastuväidete juurde, ei oleks isegi juhul, kui Liisinguleping oleks sisaldanud kokkulepet hoiukulude põhivõlgniku kanda jätmise kohta, olnud põhjendatud hoiukulude lugemine põhivõlgniku kohustuseks perioodi 07.11.2008 kuni 16.12.2008 eest. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, millal on OOO-le Baltic Seafood Trading toimetatud kätte 20.03.2008. a dateeritud Liisingulepingu lõpetamise teade (I kd tl 71-74), Hagiavalduse lisa 10 kohaselt (I kd tl 75/76) kohaselt ei ole teadet toimetatud kätte adressaadile, vaid dokumendile märkuste lahtisse kantu kohaselt OOO-sse Cola-Resurs, kus teate on vastu võtnud keegi O.A.Iusupova, kelle kohta puuduvad dokumendil muuhulgas igasugused andmed tema seostatuse kohta OOO-ga Baltic Seafood Trading. Eeltoodust tulenevalt puuduvad veenvad andmed selle kohta, millal tegelikult toimetati Liisingulepingu lõpetamise teade põhivõlgnikule kätte ning millal kohustus põhivõlgnik seadme Hagejale üle andma. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud hagiavalduse punktis 1.8. (I kd tl 3) esitatud väide seadme tagastamisega viivitamise kohta 67 päeva ega hagiavalduse punktis 2.8 (I kd tl 6) esitatud nõue leppetrahvi summas 43 920 eurot osas. Seejuures ei saa tähelepanuta jätta, et Peterburi linna ja Leningradi oblasti arbitraažikohtu 30.06.2008 asjas nr A56-13048/2008 otsusest nähtuvalt (I kd tl 81-83/8486) nähtuvalt on Hageja esitanud põhivõlgniku vastu leppetrahvi nõude üksnes 23 649,64 euro ulatuses. Hageja ei ole esitanud tõendeid Hageja poolt Kostjale 1 ja Kostjale 2 adresseeritud põhivõlgniku poolt Liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise teadete (I kd tl 53-60, 63-70) adressaatidele kättetoimetamise kohta. Ebakohane on seejuures hageja väide, mille kohaselt on 21.11.2007 dateeritud teadete (I kd tl 53-60) kättetoimetamine tõendatud City Express teabekirjaga (I kd tl 95/96), kuivõrd nimetatud teabekiri sisaldab informatsiooni 16.11.2007 Hageja saadetise kohaletoimetamise kohta Eestisse. Seejuures ei nähtu teabekirjalt, kellele adresseeritud saadetise kättetoimetamise kohta teabekiri on antud. Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et Kostjat 1 või Kostjat 2 oleks teavitatud Liisingulepingu lõpetamisest. Võlaõigusseaduse § 145 lõike 2 teise lause kohaselt vastutab käendaja võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Nagu eelpool avaldatud, ei ole Kostjad enne hagimaterjalide kättesaamist saanud Hagejalt mitte ühtegi teadet, milles Hageja oleks nõudnud OOO Baltic Seafood Trading Liisingulepingust tulenevate täitmata kohutustuste täitmist Kostjalt 1 kui käendajalt või Kostjalt 2 kui garandilt. Kostjate põhiline vastuväide rahalisele nõudele on, et kostjad kui kalandust tundvad isikud oleks liisinguobjekti realiseerinud hinnaga, et Hagejale poleks mingit kahju tekkinud. Kostjad viitavad asjaolule, mis on tõendatud, et neil oli olemas ostja ja tehingu toimumisel hageja oleks saanud tagasi käibemaksu ja ekspordimaksu, millest tulenevalt hagejale poleks üldse kahju tekkinud (II kd tl.144) . Kohus nõustub nimetatud vastuväitega, eriti arvestades asjaoluga, et Kostjaid ei teavitatud liisinglepingu lõpetamisest on Hageja tegevus heda kommete ja kohtupraktika vastane. Kostja 2 poolt antud garantiikirjas (I kd tl 221/222) ei ole garantii andja ja garantii saaja leppinud kokku garantiile kohalduvas õiguses.

19 (22)

Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 33 lõike 1 kohaselt juhul, kui lepingule kohaldatavat õigust ei ole REÕS § 32 kohaselt valitud, kohaldatakse lepingule selle riigi õigust, millega leping on kõige tugevamalt seotud. Sama paragrahvi 2. lõike viimase lause kohaselt juhul, kui lepingu kohaselt tuleb iseloomulik kohustus täita mõnes teises tegevuskohas, siis eeldatakse, et leping on kõige tugevamalt seotud riigiga, kus see teine tegevuskoht asub. Võlaõigusseaduse § 85 lõike 2 punkti 1 kohaselt tuleb rahaline kohustus täita võlausaldaja võlasuhte tekkimise ajal võlasuhtega kõige rohkem seotud tegevuskohas, selle puudumisel aga võlausaldaja asukohas. Eeltoodust tulenevalt kohaldub REÕS § 33 lõike 2 viimase lause kohaselt Kostja 2 poolt antud garantiile käesoleval juhul Vene Föderatsiooni õigus kui võlausaldaja tegevus- ja asukoha järgse riigi õigus. Kuna liisingleping oli sõlmitud Vene Föderatsioonis ja selle täitmine nin Kostja 2 kohustuse väidetav tekkimine olid samas, samuti pole pooled eelneval kokku leppinud toimingule kohaldatava õiguse suhtes kohaldades VÕS § 85 lg 2, REÕS § 33 lg 1 ja § 32 kohus järeldab, et kohaldamisele Kostja 2 vastu esitatud nõude osas kuulub Vene Föderatsiooni õigus. Vaatamata kostjate poolt korduvalt esitatud taotlustele ei ole kohus nimetatud osas (garantiid reguleeriv osa) Vene Föderatsiooni õigust välja selgitanud. Kostjad, olles tutvunud Vene Föderatsiooni tsiviilkoodeksiga, avaldavad, et Vene Föderatsiooni õiguse kohaselt saab garantii andjaks olla pank või muu krediidiasutus (Vene Föderatsiooni tsiviilkoodeks § 368 jj). Eeltoodust tulenevalt kohalduvad Kostja 2 poolt antud garantiile käendust reguleerivad normid (II kd tl 111-112/107-109). Vene Föderatsiooni tsiviilkoodeksi § 367 lõike 4 teisest lausest järeldub, et käendus lõpeb, kui võlausaldaja ei esita ühe aasta jooksul alates käendusega tagatud kohustuse tähtaja saabumise päevast arvates hagi käendaja vastu. Liisingulepingu lõpetamise teate (I kd tl 71-72/73-74) kohaselt lõpetas Hageja Liisingulepingu ühepoolselt ennetähtaegselt alates 20.03.2008. Eeltoodust tulenevalt muutusid alates nimetatud kuupäevast sissenõutavaks ka kõik lepingust tulenevad nõuded täies ulatuses. Hagiavalduse esitas Hageja kohtule 8.06.2009. Seega on hagiavaldus esitatud rohkem kui üks aasta peale tagatava kohustuse tähtaja saabumist ehk peale Kostja 2 poolt antud garantii lõppemist.

Asja lahendamisel kohaldatud seadused. Eeltoodust kohus kohaldab käeoleva asja lahendamisel järgmisi seadusi: TsÜS § 65, § 84 lg 1, § 86, VÕS § 85 lg 2 p 1, § 142-153 ja § 361-363, § 367 lg 3 ja REÕS (Rahvusvahelise eraõiguse seaduse) § 32 ja § 32 lg 2, § 33 lg 1-2, samuti 08.02.1998 Vene Föderaalseaduse nr 14-F3 § 45 lõige 1 ja 3 (II kd tl 103/100), Vene Föderatsiooni finantsrendi (liisingu) föderaalseaduse § 4 lg 1 ja § 15 lõike 2 (II kd tl 94/86), Vene Föderatsiooni tsiviilkoodeks § 367 lg 4, § 368 jj.

Ekslik on Kostjate väide, et kohus pole kindlaks teinud garantii osas Vene Föderatsiooni õigust välja selgitanud. Kõigi asja puudutavate seaduste koopiad on kohus Hagejalt välja nõudnud. Kostjad ise viitavad oma kohtukõne teeside p 16 peale etteheidet kohtule vastavale seadusele - (Vene Föderatsiooni tsiviilkoodeks § 368 jj). Eeltoodust tulenevalt kohalduvad Kostja 2 poolt antud garantiile käendust reguleerivad normid (II kd tl 111-112/107-109). Vene Föderatsiooni tsiviilkoodeksi § 367 lõike 4 teisest lausest järeldub, et käendus lõpeb, kui võlausaldaja ei esita ühe aasta jooksul alates käendusega tagatud kohustuse tähtaja saabumise päevast arvates hagi käendaja vastu. Sellest kohus järeldab, et kostja paluvad kohtul kohaldada asja lahendamisel nimetatud seaduse alusel aegumist.

20 (22)

Aegumise kohaldamine. Kogutud tõenditest tuleneb, et liisingulepingu lõpetamise teate (I kd tl 71-72/73-74) kohaselt lõpetas Hageja Liisingulepingu ühepoolselt ennetähtaegselt alates 20.03.2008. Eeltoodust tulenevalt muutusid alates nimetatud kuupäevast sissenõutavaks ka kõik lepingust tulenevad nõuded täies ulatuses. Hagiavalduse esitas Hageja kohtule 8.06.2009. Seega on hagiavaldus esitatud rohkem kui üks aasta peale tagatava kohustuse tähtaja saabumist ehk peale Kostja 2 poolt antud garantii lõppemist. Juhindudes Vene Föderatsiooni tsiviilkoodeksi § 367 lõike 4 ja käesolevas asjas kindlaks tehtud asjaoludest on kohus kindlaks teinud, et Hageja nõudeõigus Kostja 2 vastu puudub aegumise tõttu. Seetõttu tuleb nimetatud Hageja nõue Kostja 2 vastu jätta rahuldamata. Tõendid. 1.Föderaalse Maksuteenistuse tunnistus 31. maist 2006 kande tegemise kohta Ühtsesse Riiklikusse Juriidiliste isikute Registrisse ZAO „SEB Russkii Liising“ riikliku registreeringu põhinumbriga 1027804847575, mis tõendab Hageja kui juriidilise isiku tegutsemise seaduslikust (I kd tl. 9-10);

2.Föderaalse Maksuteenistuse tunnistus 08. märtsil 2009 kande tegemise kohta Ühtsesse Riiklikusse Juriidiliste isikute Registrisse ZAO „SEB Liising“ riikliku registreeringu põhinumbriga 1027804847575, mis tõendab Hageja kui juriidilise isiku tegutsemise õigusjärglust(I kd tl. 11-12); 3.Seadmete finatsrendi (liisingu) leping nr. 06/12/0394 koos seadme individualiseeritava tunnuste tõendiga ja liisingumaksete graafikuga (käesolevas asjas nimetatud „liisingleping) sõlmitud Sankt-Peterburis 08. detsembril 2006.a., mis tõendab, et Hageja ja OÜ Baltik Sifud Treiding on liisinglepingu liisingueseme liisimiseks ning lepingus viited lepingu täitmise tagatiseks käenduse ja garantii seadmise kohta puuduvad, samuti, et kõik lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse Vene Föderatsiooni kohtutes – lepingupunkt 15.6. (I kd tl. 13-44); 4.Seadmete üleandmise –vastuvõtmise akt (I kd tl. 45-48)- jätta tähelepanuta – antud asjaolu üle vaidlus puudub; 4.KÄENDUS ZAO „SEB Russkii Liising“ kasuks (I kd tl. 49-50), mis tõendab, et OÜ Baltik Sifud Treiding kohustute tagamiseks on Kostja I andnud käenduse, käendus on piiratud summaliselt ja tähtajaliselt, puudub käenduse andmise kuupäev, käenduses puudub viide liisinglepingule;

5.Garantii ZAO „SEB Russkii Liising“ kasuks (I kd tl. 51-52), mis tõendab OÜ Baltik Sifud Treiding kohustute tagamiseks on Kostja II andnud garantii, garantii on piiratud summaliselt ja tähtajaliselt, puudub garantii andmise kuupäev, garantiis puudub viide liisinglepingule; 6.ZAO „SEB Liising“ /Hageja/ kiri 21. novembril 2007.a. Kostjale I, mis tõendab, et Hageja nimetab Kostjat I ekslikult garandiks, hageja seostab selles kirjas garantii liisingulepinguga, liisinglepingu lõpetamisest ei teatata (I kd tl. 53-56), hageja ei tea, kes isikutest on andud temale käenduse, kes garantii;

21 (22)

7.ZAO „SEB Liising“ /Hageja/ kiri 21. novembril 2007.a. Kostjale II, mis tõendab, et Hageja nimetab Kostjat II garandiks, hageja seostab selles kirjas garantii liisingulepinguga, liisinglepingu lõpetamisest ei teatata (I kd tl. 57-60); 8.Teabekiri kullerteenuselt Hagejale, et isikut OÜ Baltik Sifud Treiding pole õnnestunud leida (I kd tl. 61-62), kohus jätab nimetatud tõendi kõrvale kui asjasse mittepuutuv;. 9.ZAO „SEB Liising“ /Hageja/ kiri 28. veebruaril 2008a. Kostjale I, mis tõendab, et Hageja nimetab Kostjat I ekslikult garandiks, hageja seostab selles kirjas garantii liisingulepinguga, liisinglepingu lõpetamisest ei teatata (I kd tl. 63-66), hageja ei tea, kes isikutest on andud temale käenduse, kes garantii; 9.ZAO „SEB Liising“ /Hageja/ kiri 28. veebruaril 2008.a. Kostjale II, mis tõendab, et Hageja nimetab Kostjat II garandiks, hageja seostab selles kirjas garantii liisingulepinguga, liisinglepingu lõpetamisest ei teatata (I kd tl. 67-70);

10.Teade lepingu lõpetamise kohta- Hageja kiri 20. märtsil 2008. a., mis tõendab, et liisinglepingu lõpetamisest teatas Hageja OÜ Baltik Sifud Treiding /OOO“Baltic Seafood Trading“, tõendist ei nähtu, et Hageja oleks teatanud liisinglepingu lõpetamisest Kostjatele (I kd tl. 71-74. 11.City Express saadetise kviitung, mis tõendab, et 27.03.2008 kell 15.30 on OOO Cola-Resurs /üks liisinglepingu käendaja, mitte menetlusosaline/ saanud kätte Hageja teate /oletatavasti liisinglepingu lõpetamise kohta, arvestades eelneva tõendi daatumeid/ (I kd. tl. 75-76); 12.Liisinglepingu liisingueseme üleandmise akt 24. juunil 2008.a., mis tõendab, et liisinguese tagastati Hagejale aktis nimetatud kuupäeval (I kd. tl. 77-80);

13.Sankt-Peterburi linna ja Leningradi oblasti Arbitraažikohtu otsus 30.juuni 2008.a ( I kd tl 81-86) 14.Teistele asja lahendamiseks vajalikele tõenditele on viidatud käesolevas kohtuotsuses. Kohtu lõppjäreldused 1.Hagi Kostja 1 vastu tuleb jätta rahuldamata kuna nõue on vastuolus heade kommetega TsÜS § 86 mõttes

2.Hagi kostja 2 vastu jätta kuna nõue on vastuolus heade kommetega TsÜS § 86 mõttes ja nõue on aegunud, mistõttu Hageja on minetanud nõudeõiguse.
3.Leppetrahvi nõude osas tuleb menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel, kuna SanktPeterburi linna ja Leningradi oblasti Arbitraažikohtu jõustunud otsusega 30.juuni 2008.a on sama /eseme üleandmisega viivitamise eest/ lepptrahv Hageja kasuks juba välja mõistetud, asjaolu, et kohtuotsust ei saa täita pole nõudeõiguse aluseks.

Rein Pokk Kohtunik

22 (22)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja