Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
26.november 2010.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12
Tsiviilasja number
2-10-4274
Tsiviilasi
AS K. hagi R. S. põhivõlgnevuse, summas 9917 krooni, intresside, summas 2144,39 krooni ja viivise, summas 7771,61 krooni nõudes
Tsiviilasja hind
9917 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja: AS K. , registrikood xxxxxxxx, asukoht xxx xx.xx xxxxx Esindaja: T. I. , postiaadress J. I. , xxx xx.xx xxxxxx xxxxxxx E-post: Kostja: R. S. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx.xx xxxxxx , xxxxx xxxxx xxxxxxx
esindajad
Kirjalik menetlus
1.Välja mõista R. S. AS K. kasuks kolmteist tuhat seitsesada kuuskümmend (13 760) krooni 97 senti laenulepingust tuleneva võla katteks (sealhulgas tagastamata laenusumma 9917 krooni, intress 2144,39 krooni ja viivis 1699,58 krooni). 2.Määrata kindlaks R. S. AS K. hüvitatavate menetluskulude suurus kolm tuhat üheksasada (3900) krooni. Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. 3.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Menetluskulude jaotuse ja hüvitatavate menetluskulude suuruse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja hüvitatavate kulude suurus kindlaks määrati. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 10.08.2007.a. laenulepingu, mille punkti 1.1.1 kohaselt laenuandja andis laenusaajale laenu summas 10 000 krooni, mille laenusaaja kohustus laenuandjale koos intressidega tagastama lepingus toodud tingimustel. Hageja kandis laenusumma 10 000 krooni kostja arveldusarvele 10.08.2007.a. Vastavalt lepingule kohustus kostja lepingus ja selle maksegraafikus kirjeldatud ulatuses ja tähtaegadel tasuma laenu- ja intressisummasid ning nende mittetasumise korral leppetrahvi ja viiviseid. Kostja ei täitnud maksegraafikuga võetud kohustust tagastada laenusummat maksegraafikus kindlaksmääratud kuupäevadel, mistõttu hageja edastas kostjale meeldetuletuskirjad. Vastavalt laenulepingu punktile 4.1.2 ütles hageja laenulepingu üles ning saatis kostjale teatise laenulepingu ülesütlemisest. Kostja ei ole laenusummat tagastanud ega hageja poole pöördunud ning hageja on sunnitud esitama oma õiguste kaitseks kohtusse hagiavalduse. Hagi esitamise seisuga võlgnes kostja hagejale põhivõlana 9917 krooni, intressina 2144,39 krooni ja 25.01.2010 seisuga viivisena 7771,61 krooni. Pooled leppisid laenulepingu punktis 1.3.1 kokku, et kostja tasub laenu kasutamise eest hagejale intressi arvestusega 3,50% kuus. Intressi arvestatakse tagasimaksmata laenu summalt. Intressiarvestus on toodud laenulepingu lisa nr 1 maksegraafikus. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS §-st 101 lg-st 1 ja 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. VÕS § 113 lg 1 lause 3 sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui VÕS § 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär ehk 3,50% võlgnetavalt summalt kuus. Vastavalt lepingu p 1.8 on viivise määraks lepingus sätestatud intressimäär. Hageja võib nõuda kostjalt viivist 3,50% kuus. Eeltoodu alusel ja juhindudes võlaõigusseaduse §-dest 76 lg 1; 82; 100; 101 lg 1 p-d 1 ja 6; 396 lg 1 ja 367 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-st 146 taotleb hageja kostjalt põhivõlgnevuse 9917 krooni, intresside 2144,39 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivise 7771,61 krooni väljamõistmist. Kostja vastuväited Kohus on hagi menetlusse võtmise määrusega kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest ning hoiatanud, et kirjaliku
2 (4)
vastuse tähtajaks andmata jätmise või selle puudulikkuse korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada ( tl.1-2). Kostja on hagiavalduse ja selle lisad kätte saanud 18.02.2010 (tl.22), kuid ei ole määratud tähtajaks kohtule kirjalikku vastust saatnud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja otsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel osaliselt rahuldada, sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. TsMS § 407 lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg 2 võib hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks esitada ka hagiavalduses. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 alusel võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, põhjendavas osas võib piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Käesolevas asjas on hageja esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks hagiavalduses. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega põhinõude osas õiguslikult põhjendatud, kuid viivise arvestamisel tuleb rakendada seaduses sätestatud intressimäära. Poolte vahel sõlmitud leping vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele, s.o. VÕS § 402 kohaselt krediidileping, millega majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vastavalt VÕS § 415 lg 1 ei või tarbijalt nõuda võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel viivist rohkem kui VÕS § 94 sätestatud suuruses (seadusjärgne viivis). VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS §-st 82 lg 2, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Hageja on hagiavalduses esitatud asjaolude tõendamiseks lisanud hagile nõuet tõendavate dokumentidena laenulepingu koos laenu tagastamise graafikuga (tl.10-14), hinnakirja (tl.15), teatise laenulepingu ülesütlemisest (tl.8) ja teate võlast (tl.9). Kuna laenulepingu p.1.8 sätestatud viivise määr – 3,5 % kuus tähtaegselt tasumata summast ei ole tulenevalt VÕS § 415 lg 1 käesoleva lepingu puhul rakendatav, tuleb viivis kostjalt välja mõista VÕS § 94 sätestatud määras.
3 (4)
Seaduses sätestatud intressimäär oli alates 20.03.2008, s.o. lepingu ülesütlemise ajast kuni 10.detsembrini 2008 11 % aastas, s.o. 0,030 % päevas , alates 10.detsembrist 2008 9,5 % aastas, s.o. 0,026 % päevas ja alates 01.jaanuarist 2009 8 % aastas, s.o. 0,022 % päevas. R. S. olnud viivituses laenusumma 9917 krooni tagastamisega ajavahemikul 20.03.200809.12.2008 264 päeva, alates 10.12.2008 -31.12. 2008 22 päeva ning alates 01.01.2009 kuni hagiavalduse esitamiseni 28.01.2010.a. 293 päeva. Seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista seadusjärgse viivisena kohustuse täitmisega viivitamise eest kokku 1699,58 krooni (9917x 0,030% x 264 = 785,43 krooni) + (9917x 0,026 % x 22 = 56,73 krooni) + (9917 x 0,022% x 393= 857,42 krooni). Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tagastamata laenusumma, intressi ja viivise katteks 13 760,97 krooni. Menetluskulude jaotus TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on esitanud kohtule koos hagiavaldusega kohtukulude nimekirja (tl.6), seetõttu on võimalik käesolevas tagaseljaotsuses määrata kindlaks ka R. S. hüvitatavad AS K. menetluskulud. Menetluskuludena taotleb hageja riigilõivu, summas 2250 krooni (sellest 250 krooni makstud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest) ja esindaja õigusabitasu, summas 3300 krooni väljamõistmist. Hagiavaldusele on hageja lisanud maksekorralduse riigilõivu, summas 2000 krooni tasumise kohta 22.01.2010 (tl.17). Õigusabikulude tõendamiseks on hageja esitanud J. I. 25.01.2010.a. arve nr 915135 summas 3300 krooni (tl.7). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Kohus on seisukohal, et kostjalt hageja kasuks väljamõistetavat lepingulise esindaja tasu tuleb vähendada 50 % võrra, arvestades hagi osalist rahuldamata jätmist ning asjaolu, et kohus lahendas asja kirjalikus menetluses. Seega kokku tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 3900 (2250+1650) krooni. Epp Tombak Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.