Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
26.november 2010.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12
Tsiviilasja number
2-10-10916
Tsiviilasi
OÜ Aktiva Finants hagi Jaanar Pihle vastu võlgnevuse 1261,01 krooni ja viivise 1260,01 krooni ning lisanduva viivise väljamõistmiseks
Hagi hind
1261,01 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja: OÜ Aktiva Finants, registrikood 10746479, asukoht Jõe 3, 10151 Tallinn Hageja esindaja: Silver Eensaar, postiaadress OÜ Julianus Inkasso, Jõe 3, 10151 Tallinn E-post: [email protected] Kostja: Jaanar Pihle, isikukood 37702276537, elukoht Pärna 16-6, Kabala küla, Türi vald 72001 Järvamaa E-post: [email protected]
esindajad
Kirjalik menetlus
1.Välja mõista Jaanar Pihlelt Aktiva Finants OÜ kasuks 2521 (kaks tuhat viissada kakskümmend üks) krooni 2 senti, sealhulgas 1261,01 krooni võla ja 1260,01 krooni viivise katteks. 2.Määrata kindlaks Jaanar Pihle poolt Aktiva Finants OÜ-le hüvitatavate menetluskulude suurus 2750 (kaks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni. Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. 3.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Menetluskulude jaotuse ja hüvitatavate menetluskulude suuruse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja hüvitatavate kulude suurus kindlaks määrati. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmis AS Tele2 Eesti (AS Ritabell õigusjärglane) Jaanar Pihlega 22.08.2003.a. lepingu nr 10227862, mille alusel kohustuti kostjale pakkuma telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuse ja kauba (mobiiltelefon Siemens C55) eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja kasutas pakutud teenust, kuid jättis teenuse ja kauba eest tasumata, rikkudes sellega poolte vahel sõlmitud lepingu tingimusi. Oma allkirjadega lepingul kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingu lahutamatuks lisaks oleva Tele2 mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimusi (edaspidi Üldtingimused). Vastavalt Üldtingimustele kohustus kostja tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamisest. Üldtingimuste peatüki VII alusel on kostja kohustatud arvete tasumisega viivitamise korral maksma viivist 0,15% tasumisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Kuna kostja rikkus arvete tasumata jätmisega lepingut, lõpetas teenuse osutaja lepingu ennetähtaegselt. Tele2 Eesti AS loovutas nõude kostja vastu summas 1261,01 krooni (põhivõlgnevus) koos kõrvalnõuetega hagejale. Hageja nõudis kostjalt lepingust tuleneva nõude tasumist, kuid võlgnik tema nõuet ei rahuldanud. Hageja on arvestanud vastavalt Üldtingimustele 23.03.2004 kuni 01.03.2010 viivist 4102,70 krooni. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla suuruseni ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 1260,01 krooni. Kuna kostja ei ole korrektselt oma lepingust tulenevaid kohustusi täitnud, on hageja pöördunud oma õiguste kaitseks kohtu poole, taotledes kostjalt võlgnevuse ja viivise, kokku 2521,02 krooni väljamõistmist. Samuti soovib hageja kostjalt viivise 0,15% päevas väljamõistmist perioodi eest hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited Kohus on hagi menetlusse võtmise määrusega kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest ning hoiatanud, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise või selle puudulikkuse korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada (tl.1-2). Kostja on hagiavalduse ja selle lisad kätte saanud 29.05.2010.a. (tl.38), kuid kohtu poolt määratud tähtajaks ei ole kostja kohtule kirjalikku vastust hagile saatnud.
2 (4)
Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik hageja taotluse alusel vastavalt TsMS § 407 lg 1 tagaseljaotsusega rahuldada, sest kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ning TsMS § 407 lg 5 sätestatud aluseid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, ei esine. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha TsMS §-s 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib tagaseljaotsuse põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS §-st 82 lg 2, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on lisanud hagiavaldusele nõuet tõendavad dokumentaalsed tõendid (tl.7-21), sealhulgas Tele2 Eesti AS teatise (tl.20) kostjale nõude loovutamise kohta 04.06.2007.a. hagejale, s.o OÜ-le Aktiva Finants. Kostja võlgneb hagejale telekommunikatsiooniteenuse osutamise ja mobiiltelefoni eest 1261,01 krooni. Viiviste väljamõistmist taotleb hageja põhivõlast väiksemas ulatuses – summas 1260,01 krooni. Seega kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 2521,02 krooni. Kohus leiab, et lisanduva viivise väljamõistmine on vastuolus VÕS § 6 lõikes 1 sätestatud hea usu põhimõttega, kuna lisanduv viivis ületab põhinõuet. VÕS § 6 lg 2 sätestab, et võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hageja on loobunud kuni hagi esitamiseni arvestatud viivise sissenõudmisest osas, mis ületab põhinõuet, toetudes hea usu põhimõttele. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks ka TsMS § 367 alusel lisanduva viivise väljamõistmist. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
3 (4)
Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS §-st 1741 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kohtukulude nimekirja esitanud koos hagiavaldusega. Seetõttu määrab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel tagaseljaotsuses kindlaks ka Jaanar Pihle hüvitatavad OÜ Aktiva Finants menetluskulud. Hageja on tasunud riigilõivu hagilt ja maksekäsu kiirmenetluse avalduselt kokku 1250 krooni (tl.28, 29). Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuluna väljamõistmisele, arvestades asjaolu, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kuuluvad menetluskulude hulka TsMS § 144 p 7 alusel. Menetlusosalise esindajakulude tõendamiseks on hageja esitanud Julianus Inkasso OÜ 01.03.2010.a. arve summas 1500 krooni (tl.24). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Julianus Inkasso OÜ 01.03.2010.a. arvest nähtub, et 1500 krooni kuulub tasumisele esindamise eest maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses. TsMS § 175 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Nimetatud piirmäärad on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 4.septembri 2008.a. määrusega nr 137, mille § 1 lg 1 sätestab, et tsiviilasja hinna puhul kuni 10000 krooni on maksimaalselt sissenõutav kulu 5000 krooni. Käesoleva tsiviilasja hind on TsMS §-st 133 lg 1 tulenevalt 1261,01 krooni. Kuna hageja lepingulise esindaja kulud ei ületa kehtestatud piirmäära,ning on vastavuses lepingulise esindaja töö mahuga (avalduste koostamine ja kohtule esitamine hagimenetluses ja maksekäsu kiirmenetluses) peab kohus nimetatud kulu väljamõistmist põhjendatuks. Seega kokku tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 2750 (1250+1500) krooni. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Epp Tombak Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.