Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. november 2010.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-09-64753
Tsiviilasi
OÜ PKhagi Osaühing F vastu võla nõudes.
Tsiviilasja hind
154 483,92 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ PK(registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja esindaja: KA(XXX); Kostja I: Osaühing F (registrikood XXX, asukoht registris XXX, aadress avalduses aadress XXX); Kostja II: TT( isikukood XXX, elukoht XXX).
Asja läbivaatamise kuupäev
03.11.2010
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud solidaarselt OÜ F ja TT kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata kaebuse esitamise tähtaega. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud 29.03.2010.a. hagiavalduse kohaselt vastavalt hageja ja kostja I vahel kokkulepitud äritegevuse tavale, tellis kostja I 15.07.2009.a. hagejalt e-posti teel kasepuust kaminapuid koos transpordiga Tampere’sse ja Lahti’sse Soome Vabariigis. 27.07.2009.a. tarnis hageja vedaja NTAS vahendusel kostja I poolt nimetatud kauba saajale Lahtis 22 kaubaalust kasepuust kaminapuid ja kauba saajale Tamperes 22 kaubaalust kasepuust kaminapuid ning väljastas tarnitud kauba eest arve nr. 190707, summas 51 427,52 krooni, maksetähtajaga
järgnevast päevast, so. 30.08.2009.a. kuni 03.12.2009.a. Sellisel juhul on viivise summa 1 189,39 krooni. Hageja palus hagiavalduses solidaarselt kostjatelt F OÜ-lt ja TTe ́lt välja mõista põhinõue summas 56 908,80 krooni PKOÜ kasuks ning kostjatelt F OÜ-lt ja TTe ́lt välja mõista viivised seisuga 14.04.2010.a. summas 2 842,03 krooni ja viivised summas 0,022% võlgnetavast põhisummast päevas kuni kostjatepoolse võlgnevuse täieliku tasumiseni. Samuti palub hageja jätta menetluskulud F OÜ ja TTe kanda. Samuti palus hageja liita 14.04.2010.a. esitatud hagi tsiviilasjaga nr 2-09-64753. 06.07.2010.a. kohtumäärusega liideti tsiviilasi nr 2-09-64757 tsiviilasja nr 2-09-64753 juurde. 29.03.2010.a., 08.04.2010.a. ja 14.04.2010.a. esitatud hagiavalduses on hageja märkinud, et Kostja I ja kostja II sõlmisid 08.10.2009.a. käenduslepingu (edaspidi nimetatud Käendusleping), mille punkti 2. kohaselt kohustub kostja II hageja ees vastutama kõikide kostja I ja hageja vahel toimunud Käenduslepingus fikseeritud müügitehingutest tulenevate kostja I kohustuste täitmise eest, kui müügitehingutest tulenevate kohustuste täitmise tähtaeg on saabunud ning kostja I jätab need osaliselt või täielikult täitmata. Vastavalt Käenduslepingu punktile 3 vastutab kostja II hageja ees koos kostjaga I kui solidaarne võlgnik. Käenduslepingu punkt 4 sätestab, et solidaarvastutuse maksimummääraks on 250 000 (kakssada viiskümmend tuhat) krooni. Eeltoodust tulenevalt on kostja II käendajana kohustatud vastutama hageja kui võlausaldaja ees kostja I kui põhivõlgniku kohustuste täitmise eest summas kuni 250 000 (kakssada viiskümmend tuhat) krooni. 05.11.2010.a. toimunud istungil täpsustas hageja esindaja nõude summat. 05.07.2010.a. tasus kostja 12 227,52 krooni ja 13.07.2010.a. tasus kosta 5000 krooni. Hageja on lugenud need kaks tasumist arve nr 190707 osaliseks tasumiseks. Nende summade võrra väheneb võlgnevus ja kokku on võlgnevus seega 154 483,92 krooni. Kostja esitas 21.04.2010.a. vastuses hagiavaldusele, mille kohaselt ei tunnista kostja tema vastu esitatud hagi. Kostja märgib, et ta ei ole nõus, et kohus võttis hagi menetlusse, kuna hagi on tagatisega mitmekordselt tagatud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega ja hinnanud kõiki kogutud tõendeid, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et F OÜ tellis 15.07.2009.a. PKOÜ-lt kasepuust kaminapuid koos transpordiga, mille kohta hageja on esitanud arved nr 190707, 190708 ja 190709. Arve nr 190707 järgi kohustus kostja PKOÜ kontole hiljemalt 27.08.2009.a. tasuma 51 427,52 krooni, millest kostja on 17 227,52 krooni tasunud. Seega on kostjal arvest nr 190707 võlgnevus veel 34 200 krooni. Arve nr 190708 järgi kohustus kostja PKOÜ kontole hiljemalt 28.08.2009.a. tasuma 63 375,12 krooni, mida aga kostja tasunud ei ole. Arve nr 190709 järgi kohustus kostja PKOÜ kontole hiljemalt 29.08.2009.a. tasuma 56 908,80 krooni, mida aga kostja tasunud ei ole. Arvetest nr 190707, 190708 ja 190709 on kostjal kokku hageja ees põhivõlgnevus 154 483,92 krooni. VÕS § 113 lg 1 alusel on PKOÜ-l õigus nõuda kostjalt viivist 0,022% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 154 483,92 krooni ja viivise 8 347,16 krooni. Kostja I ja kostja II sõlmisid 08.10.2009.a. käenduslepingu, mille kohaselt kohustub kostja II hageja ees vastutama kõikide kostja I ja hageja vahel toimunud Käenduslepingus fikseeritud müügitehingutest tulenevate kostja I kohustuste täitmise eest, kui müügitehingutest tulenevate
kohustuste täitmise tähtaeg on saabunud ning kostja I jätab need osaliselt või täielikult täitmata. Pooled on sõlminud müügilepingu vastavalt VÕS § 208 lg 1. VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, saab võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg. 1 p. 1 ja § 108) ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist (VÕS § 101 lg. 1 p. 6 ja § 113). Käesoleval juhul on kostja I rikkunud oma kohustust, jättes tasumata arvetest nr 90707, 190708 ja 190709 tulenev võlgnevus summas 154 483,92 krooni. Vaidlust ei ole selles, et kostja I tellinud hagejalt kasepuust kaminapuid koos transpordiga. Hageja on esitanud selle eest arved nr 190707, 190708 ja 190709, mille eest on kostja I jätnud tasumata. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist. Kostja 21.04.2010.a. esitatud vastuväite kohaselt toimusid 08.10.2009.a. kostja ja hageja vahel kohtuvälised läbirääkimised, kus pooled leppisid kokku, et kostja tasub hageja esitatud arved ositi ja annab tagatiseks koorma grillsütt, mille hageja võib võla katteks maha müüa. Kostja ei olnud nõus hagiga, kuna hagi on tagatisega mitmekordselt tagatud. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud seda, et pooled on kohtuväliselt kokkuleppinud, et kostja tasub esitatud arved ositi ja annab tagatiseks koorma grillsütt, mille hageja võib võla katteks maha müüa. Hageja ei ole seda kostja väidet tunnistanud ja on öelnud, et läbirääkimised toimusid, kuid tagatisega kokkulepe jäi sõlmimata, kuna hageja ei aktsepteerinud sellist tagatist ja sellise tagatise andmine oleks eeldanud kirjalikku kokkulepet. Tõendamata on ka kostja väide, et sütt hagejale tegelikult anti. Kostja väite tõenduseks ühtegi tõendit esitatud ei ole, seega loeb kohus, et väide on tõendamata. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 kuulub kostjalt välja mõistmisele viivis seadusjärgses määras tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Kostja ei ole viivise määra vaidlustanud. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja viivise arvestusest nähtub, et hagi esitamise ajaks on muutunud sissenõutavaks viivis 8 347,16 krooni. Kohus leiab, et hageja arvestus on korrektne ja vastab lepingus sätestatud määrale. Kohtuotsuse tegemise ajaks on muutunud sissenõutavaks viivis (154 483,92*0,022*242/100=8224,72+8347,16=) 16 571,88 krooni. Vastavalt TsMS § 367 tuleb kostjalt välja mõista viivis 16 571,88 krooni ja alates 26.11.2010 määras 0,022 % tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 165 lg 3 kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda solidaarselt.
Peeter Pällin Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.