Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
25.november 2010.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12
Tsiviilasja number
2-09-67619
Tsiviilasi
J. I. OÜ hagi M. P. vastu võlgnevuse 7470,54 krooni ja viivise 7469,54 krooni nõudes
Tsiviilasja hind
7470,54 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja: J. I. OÜ - registrikood: xxxxxxxx, asukoht: xxx xx xxxxxxx ) Esindaja: T. I. I. C. E. C. S. , asukoht: xxx xx xxxxxxx E-post: Kostja: M. P. - isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxxx xxxx,
esindajad
Kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Menetluskulude jaotuse ja hüvitatavate menetluskulude suuruse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja hüvitatavate kulude suurus kindlaks määrati. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS E. Mobiilsideteenused ja M. P. (kostja) 04.12.2004 liitumislepingu nr 1143004, 17.11.2006 liitumislepingu nr 1584755 ning 17.11.2006 järelmaksulepingu nr 1584755, mille alusel AS E. Mobiilsideteenused osutas kostjale telekommunikatsiooniteenust ja kostja kohustus temale osutatud teenuste ja saadud mobiiltelefoni eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt igakuiselt esitatud arvetele arvetel näidatud maksetähtajaks. Vastavalt AS E. Mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimustele võis AS E. Mobiilsideteenused nõuda arvete tasumisega viivitamisel kostjalt viivist 0,15% päevas tasumata summalt. Kostja ei ole täitnud oma lepingulisi kohustusi ega tasunud arveid summas 7470,54 krooni. AS E. Mobiilsideteenused loovutas 28.12.2008 nõude koos kõrvalnõuete nõudeõigusega J. I. OÜle (hageja). Kuna kostja ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, nõuab hageja kostjalt tasumata põhivõla – 7470,54 krooni ning viivise 7469,54 krooni väljamõistmist. Viivise summa oli hagiavalduse koostamise seisuga 27.11.2009 11829,56 krooni, viivise nõuet on hageja, tegutsedes heas usus vähendanud põhivõla suuruseni. Lisaks sellele taotleb hageja kostjalt TsMS § 367 alusel lisanduva viivise väljamõistmist 0,15% päevas põhivõlgnevuselt – 7470,54 krooni kuni selle tasumiseni, samuti menetluskulude- hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu - 1600 krooni ja õigusabikulu - 3000 krooni, väljamõistmist. Kostja vastuväited Kohus on hagi menetlusse võtmise määrusega kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest ning hoiatanud, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise või selle puudulikkuse korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada ( tl.45-46). Kostja on hagiavalduse ja selle lisad 29.01.2010 kätte saanud (tl.49), kuid ei ole määratud tähtajaks kohtule kirjalikku vastust saatnud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel rahuldada, sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise.
2 (4)
TsMS § 407 lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg 2 võib hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks esitada ka hagiavalduses. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Käesolevas asjas on hageja esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks hagiavalduses. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kolmas lause sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist); kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodud alustel on hagi õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega ning hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl. 9-36). Kostja võlgneb hagejale tasumata mobiilside teenuse ja mobiiltelefoni eest 14940,08 krooni, millest 7470,54 krooni on põhivõlg ja 7469,54 krooni viivis. Kohus leiab, et lisanduva viivise väljamõistmine on vastuolus VÕS § 6 lõikes 1 sätestatud hea usu põhimõttega, kuna lisanduv viivis ületab põhinõuet. VÕS § 6 lg 2 sätestab, et võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hageja on loobunud kuni hagi esitamiseni arvestatud viivise sissenõudmisest osas, mis ületab põhinõuet, toetudes hea usu põhimõttele. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks ka TsMS § 367 alusel lisanduva viivise väljamõistmist.
Menetluskulude jaotus
3 (4)
TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS §-st 1741 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kohtukulude nimekirja esitanud koos hagiavaldusega. Seetõttu määrab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel tagaseljaotsuses kindlaks ka M. P. hüvitatavad J. I. OÜ menetluskulud. Hageja on taotleb kostjalt menetluskuluna hagiavalduselt tasutud riigilõivu - 1600 krooni (tl.3) väljamõistmist. Menetlusosalise esindajakulude tõendamiseks on hageja esitanud OÜ I. C. E. C. S. 27.11.2009 arve nr 896113, summas 3000 krooni (tl.8). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. OÜ I. C. E. C. S. 27.11.2009 arvest nähtub, et 3000 krooni kuulub tasumisele esindamise eest võlglase M. P. kohtumenetluses. TsMS § 175 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Nimetatud piirmäärad on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 4.septembri 2008.a. määrusega nr 137, mille § 1 lg 1 sätestab, et tsiviilasja hinna puhul kuni 10000 krooni on maksimaalselt sissenõutav kulu 5000 krooni. Käesoleva tsiviilasja hind on TsMS §-st 133 lg 1 tulenevalt 7470,54 krooni. Kuigi hageja lepingulise esindaja kulud ei ületa kehtestatud piirmäära, ei pea kohus nimetatud kulu väljamõistmist täies ulatuses põhjendatuks. Kuna kohus lahendas asja kirjalikus menetluses, on hageja lepingulise esindaja ülesanded piirdunud vaid hagiavalduse ja koostamise ja kohtule esitamisega. Tegemist ei ole keeruka ega töömahuka tsiviilasjaga, mistõttu kohus leiab, et kostjalt väljamõistmisele kuuluvaks põhjendatuks ja vajalikuks hageja kohtuväliseks kuluks (lepingulise esindaja tasuks) tuleb lugeda 1500 krooni. Seega kokku tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 3100 (1600+1500) krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Epp Tombak Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.