Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja 28 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Tagaseljaotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel tagaseljaotsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Asjaolud ja menetluse käik V H esitas 21.04.2009.a. kohtule hagi KMTOÜ vastu, milles palus välja mõista saamata jäänud palga 28 432,78 krooni, viivised 4062,98 krooni, puhkuse kompensatsiooni 6019,53 krooni, hüvitise koondamisest vähem etteteatatud aja eest kahe kuu keskmise palga ulatuses 49 735,12 krooni, koondamise hüvitise kahe kuu keskmise palga ulatuses 49 735,12 krooni ning lõpparve kinnipidamise eest 24 867,56 krooni. Samuti palus hageja kostjalt välja nõuda tööraamatu dublikaadi ja välja mõista kostjalt keskmise palga 1184,17 krooni päevas iga tööraamatu kätteandmisega viivitatud päeva eest kuni tööraamatu kätteandmiseni (hagi esitamise seisuga on nõude suurus 23 683,40 krooni). Kostja oli 10.11.2010.a toimunud istungile kutsutud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Teates hoiatati kostjat, et mitteilmumisel võib kohus teha tagaseljaotsuse. Kostja istungile ei ilmunud. Hageja taotluses istungil tagaseljaotsuse tegemist. Kohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Alates 01.07.2009.a kehtiva töölepinguseaduse (TLS) § 131 lg 2 teise lause kohaselt kohaldatakse töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 2009. aasta 1. juulit, senikehtinud seadust. Seega kuulub käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldamisele kuni 30.06.2009.a kehtinud töölepingu seadus. TLS § 49 p 2 sätestab, et tööandja on kohustatud maksma töö eest tasu. Kuni 30.06.2009.a kehtinud palgaseaduse § 35 kohaselt palga maksmisega või töötaja pangakontole ülekandmisega viivitamise eest maksab tööandja töötajale iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuulunud palgast. Kuni 30.06.2009.a kehtinud puhkuseseaduse § 25 sätestas, et töölepingu või teenistussuhete lõppemise korral on tööandja kohustatud töötajale maksma kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest. TLS § 87 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi

keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista palk, viivis, puhkuse kompensatsioon, hüvitis töölepingu lõpetamisest vähem etteteatatud aja eest, koondamise hüvitis ja keskmine palk lõpparve kinnipidamise eest, kõik kokku 162 853,09 krooni. Sotsiaalministri 7.oktoobri 2004.a. määruse nr 112 „Tööraamatu vorm, tööraamatu täitmise ja duplikaadi andmise kord ning tööraamatu hind“ § 15 lg 3 järgi on tööraamatu kaotamisel tööandja kohustatud töötajale väljastama tööraamatu duplikaadi. Seega tuleb kostjat kohustada väljastama hagejale tööraamatu dublikaat. Hageja nõue, välja mõista kostjalt tööraamatu kinnipidamise eest keskmine palk 1184,17 krooni päevas iga tööraamatu kätteandmisega viivitatud päeva eest, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud. TLS § 119 lg 1 sätestab küll, et tööraamatu kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga tööraamatu kätteandmisega viivitatud päeva eest kuni tööraamatu kätteandmiseni. Samas on Riigikohus 01.11.2006.a otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-76-06 leidnud, et pärast võlaõigusseaduse jõustumist on TLS § 119 lg 1 kohaldamise eeldused muutunud. Riigikohus märkis, et kui tööandja rikub tööraamatu kätteandmise kohustust, võib töötaja nõuda kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel, kuid nõude eelduseks on töötajal kahju tekkimine, s.o töötaja peab tõendama, et tööraamatu kinnipidamisega on talle kahju tekkinud. Käesoleval juhul ei ole hageja hagiavalduses tuginenud asjaolule, et tööraamatu kätteandmisega viivitamine on tekitanud temale kahju. Seega tuleb hagi selles nõudes jätta rahuldamata. Ülaltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele osaliselt. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, siis tuleb menetlukulud jätta 10 % ulatuses hageja kanda ja 90 % ulatuses kostja kanda. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist ei ole pooled taotlenud. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.