Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
26.november 2010. a Põlva kohtumaja, Põlva, Võru tn.12
Tsiviilasja number
2-09-67733
Tsiviilasi
J. I. OÜ hagi K. M. võlgnevuse 4606,86 krooni ja viivise 4605,86 krooni ning lisanduva viivise nõudes
Hagi hind
4606,86 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja: J. I. OÜ - registrikood: xxxxxxxx, asukoht: xxx xx xxxxxxx ) Esindaja: T. I. ICE C. S. , asukoht: xxx xx xxxxxxx E-post:[email protected] Kostja: K. M. : xxxxxxxxxxx, elukoht:
esindajad
Kirjalik menetlus
1.Välja mõista K. M. . I. OÜ kasuks 9212 (üheksa tuhat kakssada kaksteist) krooni 72 senti, sealhulgas 4606,86 krooni võlgnevuse ning 4605,86 krooni viivise katteks; 2.Määrata kindlaks K. M. J. I. OÜ-le hüvitatavate menetluskulude suurus 2250 (kaks tuhat kakssada viiskümmend ) krooni. Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
Edasikaebamise kord
Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Menetluskulude jaotuse ja hüvitatavate menetluskulude suuruse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja hüvitatavate kulude suurus kindlaks määrati. Hageja nõue ja selle põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmiti AS Elisa Mobiilsideteenused ja kostja vahel 23.12.2006 järelmaksuleping nr 15400802 ja liitumisleping nr 1590713, mille alusel AS Elisa Mobiilsideteenused müüs kostjale mobiiltelefoni järelmaksuga ning kohustus pakkuma telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus kasutatud teenuse ja mobiiltelefoni eest õigeaegselt ja regulaarselt, vastavalt esitatud arvetele, tasuma. Kostja jättis lepingut rikkudes kasutatud teenuste ja kauba eest tasumata. AS Elisa Mobiilsideteenused loovutas 28.12.2008 hagejale kostja vastase nõude põhisummas 4606,86 krooni koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Vastavalt lepingu lahutamatuks osaks olevatele mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimustele, kui kostja ei tasu arveid tähtpäevaks, kohustub ta tasuma tasumata summalt viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest. Hageja on nõudnud kostjalt võla tasumist nii suuliselt kui ka kirjalikult, kuid võlgnik pole kuni hagi esitamiseni kohustust täitnud. Alates 18.05.2007 (kostjale esitatud viimase arve tasumise tähtajast) kuni hagi esitamiseni – 27.11.2009 on kostjale arvestatud viivist 6709,48 krooni. Tegutsedes heas usus on hageja vähendanud viivist põhinõude ulatuseni ja nõuab kostjalt viivist 4605,86 krooni. Võttes arvesse ülaltoodut ja võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 6 ning 113 lg 1 ning 635 lg 1 ja TsMS § 367 alusel taotleb hageja kostjalt kokku 9212,72 krooni ja tulevikus lisanduva viivise 0,15% päevas kuni põhinõude täitmiseni, väljamõistmist. Kostja vastuväited Kostja on hagiavalduse koos lisadega kätte saanud 03.02.2010.a. (tl 46), kuid ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 43). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused
2 (4)
Kohus leiab, et hagi on võimalik hageja taotluse alusel vastavalt TsMS § 407 lg 1 tagaseljaotsusega osaliselt rahuldada, sest kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ning TsMS § 407 lg 5 sätestatud aluseid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, ei esine. TsMS § 407 lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg 2 võib hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks esitada ka hagiavalduses. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha TsMS §-s 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib tagaseljaotsuse põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Tulenevalt VÕS §-st 208 lg 1 asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivise nõudmise õigus kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni tuleneb ka VÕS §-st 113 lg 1. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl 9-33) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale tasumata mobiilside teenuse ja mobiiltelefoni eest 4606,86 krooni ja viivisena 4605,86 krooni. Seega tuleb põhivõla ja kõrvalnõude katteks kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku 9212,72 krooni. Kohus leiab, et lisanduva viivise väljamõistmine on vastuolus VÕS § 6 lõikes 1 sätestatud hea usu põhimõttega, kuna lisanduv viivis ületab põhinõuet. VÕS § 6 lg 2 sätestab, et võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hageja on loobunud kuni hagi esitamiseni arvestatud viivise sissenõudmisest osas, mis ületab põhinõuet, toetudes hea usu põhimõttele. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks ka TsMS § 367 alusel lisanduva viivise väljamõistmist.
Menetluskulude jaotus
3 (4)
TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses (tl 6) ja menetluskulude nimekirjas (tl 7) taotlenud kostjalt järgmiste menetluskulude väljamõistmist: riigilõiv - 1000 krooni ning hageja õigusabikulud - 2500 krooni. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamseks 03.12.2009. a riigilõivu 1000 krooni (tl 3). Seega on põhjendatud hageja taotlus riigilõivu - 1000 krooni väljamõistmise osas. Hageja õigusabikulud moodustavad vastavalt OÜ ICE C. S. arvele (tl.8) koos käibemaksuga 2500 krooni. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja - käesolevas asjas OÜ ICE C. S. töötaja. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 on kinnitatud „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Nimetatud määruse § 1 lg 1 kohaselt tsiviilasja hinna kuni 10 000 krooni puhul on maksimaalselt sissenõutav kulu 5000 krooni. Käesoleva tsiviilasja hind tulenevalt TsMS §-st 133 lg 1 on 4606,86 krooni. Kuigi hageja nõutav lepingulise esindaja kulu jääb lubatud piirmäära sisse, leiab kohus et põhjendatud on lepingulise esindaja kulu väljamõistmine taotletust väiksemas ulatuses, võttes aluseks osutatud õigusabi mahu, mis seisnes vaid hagi koostamises ja kohtule esitamises, kuna kohus lahendas tsiviilasja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega. Kohus peab põhjendatud ja vajalikuks kuluks õigusabile käesolevas menetluses 1250 krooni. Kokku tuleb kostjalt hageja menetluskulude katteks välja mõista seega 2250 krooni (1000 +1250). TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirjas. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Epp Tombak Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.