Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
26.november 2010. a Põlva kohtumaja, Põlva, Võru tn.12
Tsiviilasja number
2-10-5654
Tsiviilasi
N. OÜ hagi M. E. vastu võla ja sissenõutavaks muutunud viivise, kokku summas 7611,05 krooni ning lisanduva viivise, 0,0233% tasumata võlasummalt päevas, nõudes
Tsiviilasja hind
6619,80 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja: N. OÜ – registrikood xxxxxxxxx xxxx xxxxx xxxxx xxxxx Esindaja: M. K. E-post: Kostja: M. E. – registrikood xxxxxxxx, asukoht: xxxxxxxxx xxx x, xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxxx
esindajad
Kirjalik menetlus
1.Välja mõista M. E. -lt N. OÜ kasuks võlgnevuse katteks 7848 (seitse tuhat kaheksasada nelikümmend kaheksa) krooni 44 senti, sealhulgas põhivõlgnevus 6619,80 krooni ja viivis kuni 26.11.2010.a. 1228,64 krooni. 2.Välja mõista M. E. -lt N. OÜ kasuks viivitusintress alates 27.novembrist 2010.a. 0,022 % päevas põhinõudelt – 6619,80 kroonilt kuni põhinõude täitmiseni.
3.Määrata kindlaks M. E. poolt N. OÜ-le hüvitatavate menetluskulude suurus 1400 (üks tuhat nelisada) krooni. 4.Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kostja tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja tuleb esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt on hageja omandanud võlgnevuse väljanõudeõiguse kostja M. E. vastu 09.12.2009 S. I. -lt. S. I. teostas 11.08.2008 ja 03.09.2008 kostjale transportteenust marsruudil Tartu-Kanepi-Tartu ning rentis 17 päeva konteinereid. 03.09.2008 esitas S. I. kostjale tööde vastuvõtu akti koos arvega nr.2080904 summas 6619,80 krooni maksetähtajaga 10.09.2008. Kostja on tööde vastuvõtuakti allkirjastanud, kuid maksetähtajaks on jätnud arve tasumata. 27.11.2008 ja 13.11.2009 on S. I. raamatupidamine saatnud kostjale meeldetuletuskirjad. Neist vähemalt viimase on kostja esindaja H. L. K. kätte saanud 19.11.2009.S. I. on kostjat korduvalt teavitanud võlgnevusest. Hageja on kostjale 09.12.2009 saatnud maksenõude, andes lisatähtaja võlgnevuse likvideerimiseks. Maksenõude on kostja esindaja M. L. K. saanud 11.12.2009. Hagejal ei ole õnnestunud kostjaga kontakti saada. Seetõttu oli hageja sunnitud esitama kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kuna kostja esitas makseettepanekule vastuväite, on nõue antud üle menetlemiseks hagimenetluses. Kuivõrd kostja ei ole arve nr.2080904 katteks midagi tasunud, on kostja võlg 6619,80 krooni, mille väljamõistmist hageja kohtult taotleb. Kostja on arvestanud võlasummalt viivist, 15.06.2010 (hagi esitamise aja) seisuga moodustab sissenõutavaks muutunud viivis 991,25 krooni. Kokku taotleb hageja kostjalt 7611,05 krooni väljamõistmist. Lisaks taotleb hageja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel kostjalt viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist seaduses sätestatud määras päevas põhinõudest alates 16.06.2010 kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja kohtumäärus kätte toimetatud 10.augustil 2010 menetlusdokumendid on vastu võtnud kostja seadusliku esindaja perekonnaliige (tl.28) .Vastavalt TsMS § 322 lg 1 ja 3 alusel loetakse sellisel viisil menetlusdokument saajale kättetoimetatuks.
2 (4)
Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o. 30 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest kohtu poolt nõutud vastust andnud. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 1-2). Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel rahuldada, sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning hageja on esitanud hagiavalduses taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Osundatud sätte kohaselt loetakse hagile vastamata jätmise korral hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, puuduvad. TsMS § 444 lg 1 alusel võib kohus tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. N. OÜ nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 164 lg 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Osundatud paragrahvi lg 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita VÕS § 82 lg 2 kohaselt selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Tulenevalt VÕS § 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 3 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kahju hüvitamist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt VÕS § 113 lõikest 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on lisanud hagiavaldusele nõuet tõendavate dokumentaalsete tõenditena S. I. 03.09.2008 arve nr 2080904 M. E. -le (tl.15), millest nähtub, et arve on esitatud transportteenuste ja konteinerite rendi kohta summas 6619,80 krooni; tellija M. E. ja töövõtja OÜ S. I. töö vastuvõtu akti (tl.16); OÜ S. I. .11.2009 nõudekirja M. E. -le (tl.17) ja AS Eesti Post meili kirja väljastamise kohta H. L. K. (tl.20) ning viivise arvestuse (tl.13)
3 (4)
Kuna kostja ei ole hagile vastanud, tuleb hagis esitatud faktilised väited lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Põhjendatud on ka viivise väljamõistmine TsMS § 367 alusel alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ning edasiselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on arvestanud viivist perioodi 10.09.2008 – 15.06.2010 eest 991,25 krooni, võttes aluseks viivise määrana 8,50 % aastas. Enne 01.01.2009 oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär 2,50 % , millele lisandub 7% aastas ning enne 01.juulit 2009.a. 1 %, millele lisandub 7 % aastas. Viimatinimetatud intressimäär kehtib ka käesoleval ajal. Seega seaduses sätestatud viivise määr alates 15.06.2010 kuni kohtuotsuse tegemiseni on 8 % aastas, s.o. 0,022 % päevas. M. E. on olnud viivituses põhivõla –kokku 6619,80 krooni tasumisega ajavahemikul 15.06.2010 kuni kohtuotsuse tegemiseni 26.11.2010.a. 163 päeva. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista seadusjärgse viivisena kohustuste täitmisega viivitamise eest lisaks hageja poolt kuni hagi esitamiseni arvestatud viivistele veel 237,39 krooni (6619,80 x 0,022% x 163=237,39). Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 6619,80 krooni põhivõlg, 1228,64 krooni viivisevõlg ja alates 27.11.2010.a. sissenõutavaks muutuv viivis arvutatuna põhinõudelt 0,022 % päevas. Menetluskulude jaotus TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on esitanud hagiavalduses ka taotluse menetluskulude väljamõistmiseks, mistõttu on võimalik käesolevas tagaseljaotsuses määrata kindlaks M. E. poolt hüvitatavad N. OÜ menetluskulud. Hageja menetluskuluks on maksekorralduse kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 750 krooni (tl.5) ja hagi esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 650 krooni (maksekorraldus tl.19), seega riigilõiv, kokku 1400 krooni kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuluna täies ulatuses väljamõistmisele. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Epp Tombak Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.