2-10-7669/4 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas - lahend.ee

Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldada ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Hansapank (S. A. S. ) ja A. K. kostja) 12.01.2007 teleteenuste lepingu, mis oli seotud kostja arvelduskontoga nr 221015664582. 06.02.2007 sõlmisid hageja ja kostja hanzaneti vahendusel käenduseta väikelaenulepingu nr 07-0218261-VL (edaspidi leping 1) summas 20000 krooni, intressimääraga 18% aastas. Hageja kandis laenusumma kostja kontole. Kostja kohustus tagastama lepingu 1 laenu põhiosa ja intressi iga kuu l0.kuupäeval. Kostja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 10.07.2007, olles viivituses 11 üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega. Lepingu kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt täitmise tähtpäevale järgnevast päevast alates panga hinnakirjas fikseeritud määra alusel. 09.05.2007 sõlmisid AS Hansapank ja A. K. krediitkaardi kasutamise lepingu nr 07-080260-EG (edaspidi leping 2), mille alusel hageja andis kostja kasutusse MC püsimaksega (P) kaardi, mis oli seotud limiidikontoga nr 221036092146 ja arvelduskontoga nr 2210155664582 ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 10000 krooni ulatuses. Lepingu 2 p. 6.2 järgi arvestab hageja kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt intressi 16% aastas. Lepingu 2 sõlmimisel leppisid pooled kokku, et kostja tasub hagejale lepingus sätestatud tingimustel ja korras igakuiselt püsimakseid, kohustudes tagama maksepäeval püsimakse debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu oma arvelduskontol. Igakuiseks püsimakseks määrati lepingus 400 krooni kalendrikuus ja maksepäevaks iga kuu 15.kuupäev. Lepingu 2 p. 8.3 kohaselt kohustus kostja tasuma tekkinud võlgnevuselt viivist panga hinnakirjaga kehtestatud määras. 15.07.2007 jäi kostja püsimaksete tasumisega võlgnevusse. 15.07.2007-15.01.2008 kostja püsimakseid ei tasunud. 2 (5)

24.04.2008 saatis hageja kostjale kirja lepingu 1 ülesütlemise ja võlgnevuse suuruse kohta, paludes jooksvad võlad tasuda hiljemalt 09.05.2008 ja hoiatas, juhul kui kostja jooksvat võlgnevust nimetatud kuupäevaks ei kustuta, ütleb hageja lepingu 1 enne nende tähtaja lõppu üles ning alustab kohtumenetlust kogu laenusumma sissenõudmiseks. Lepingule allakirjutamisega kinnitas kostja, et on lepingu läbi lugenud ning teadlik asjaolust, et kui ta on viivituses kolme üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega, on hagejal õigus lepingu p. 13.1.2 kohaselt leping üles öelda. Lepingu p. 14.4 kohaselt loetakse lepingus näidatud aadressil saadetud kirjad kättesaaduks, kui teatise postitamisest on möödunud viis pangapäeva. 13.05.2008 ütles hageja lepingu 1 seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. 21.01.2008 sulges hageja lepingu 2 kasutuslimiidi ja kandis võlgnevuse uue lepingu nr 08009586-KE alla. Kostja ei ole endale lepingutega võetud kohustusi täitnud, samuti ei ole kostja teavitanud hagejat kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust. Sellest tulenevalt ei ole kohustuse rikkumine kostja poolt vabandatav. Hageja on püüdnud kostjalt võlga kätte saada maksekäsu kiirmenetluses, kuid 06.01.2010 on kohus jätnud maksekäsu kiirmenetluse avaldused rahuldamata põhjusel, et makseettepanekut ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 10.02.2010, s.o. hagi esitamise aja seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 35670,79 krooni, millest 23831,91 krooni on lepingust nr 07-14 7061-VL tulenev võlgnevus , sealhulgas põhiosa 17647,64 krooni, intress ajavahemiku 10.07.200714.05.2008 eest 3045,75 krooni ja põhiosa viivis ajavahemiku 10.07.2007-10.02.2010 eest 3138,52 krooni ning 11838,88 krooni lepingust nr 08-009586-KE tulenev võlgnevus , sealhulgas põhiosa 10086,35 krooni, intress ajavahemiku 21.01.2008-21.01.2008 eest 31,36 krooni , menetlustasu 50 krooni (võlgnevuse kirja koostamise ja saatmise eest) ja põhiosa viivis krooni ajavahemiku 15.07.2007 kuni 10.02.2010 eest 1671,17. Eeltoodust lähtudes ja toetudes TsMS § 367 ja võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 8 lg 2, 23 lg 1, 76 lg 1, 101 lg 1 p-d 1 ja 6, 94, 102 ja 113 lg 1 taotleb hageja kostjalt 35 670,79 krooni väljamõistmist ning viivise väljamõistmist protsendina põhinõudelt (27733,99 krooni) alates 11.02.2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). Kostja vastuväited Kostja on hagiavalduse koos lisadega ja kohtumääruse on 20.märtsil 2010.a. kätte saanud (tl.28), kuid ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o. 20 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest kohtu poolt nõutud vastust andnud. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl. 24-25). Kohtu põhjendused TsMS § 407 lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et käesolevas asjas on võimalik hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg alusel rahuldada. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks, kui kostja jätab hagile vastamata (tl.4 pöördel). Kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, puuduvad. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivise nõudmise õigus kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni tuleneb ka VÕS § 113 lg 1. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl.7-14) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale lepingust nr 07-14 7061-VL tulenevalt kokku 23831,91 krooni, s.h põhiosa 17647,64 krooni, intress ajavahemiku 10.07.2007-14.05.2008 eest 3045,75 krooni ja põhiosa viivis ajavahemiku 10.07.2007-10.02.2010 eest 3138,52 krooni. Lepingust nr 08009586-KE tulenev võlgnevus on kokku 11838,88 krooni, s.h põhiosa 10086,35 krooni, intress 21.01.2008 seisuga 31,36 krooni , menetlustasu

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult kostja kanda. Hageja on hagiavalduses palunud jätta kostja kanda hageja menetluskulud – hagi ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu – kokku 6277,34 krooni. Seega on kohtul võimalik TsMS § 1741 lg 3 alusel määrata käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 138 lg 2 on üheks kohtukuluks riigilõiv. TsMS § 144 p 7 alusel arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuväliste kulude hulka juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Käesolevas asjas on S. A. S. kiirmenetluse avaldus A. K. (tsiviilasi nr. 2-08-19799) jäetud TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel rahuldamata 06.01.2010 (tl.15) ning hagi on kohtusse esitatud 12.02.2010, seega ei esine alust maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu arvamiseks menetluskulude hulka. Hagi esitamisel on tasutud 11.02.2010.a. riigilõivu 6000 krooni (maksekorralduse koopia tl.6). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista 6000 krooni. Vastavalt TsMS § 177 lg 2 tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS §-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamatult täidetavaks.