Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni poolte vahelise lepingu põhitingimuste kohaselt 0,052 % päevas põhivõlalt. Vastavalt lepingus kokkulepitud intressimäärale 19% aastas on AS Sampo Pank arvestanud intresse vastavalt Lepingu üldtingimuste punktile 3 alates panga poolt kostja kasutuses olevalt järelmaksulimiidi summalt igapäevaselt vastavalt selle kasutamise ajale ja kasutatavale järelmaksulimiidi summale kuni lepingu lõpetamiseni summas 1366 krooni. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes võlaõigusseaduse §-dest 76 lg 1, 82 lg l, 100, 101 lg 1 p-d 1 ja 6, 113 lg l, 415 lg 1 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-st 367 taotleb hageja kostjalt kokku 21263,26 krooni väljamõistmist, millest 14140,01 krooni on põhivõlgnevus, 5757,25 krooni viivis ja 1366 krooni intress ning viivise väljamõistmist hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni eest 0,052% päevas tasumata võlasummalt. Kostja vastuväited Kohus on hagi menetlusse võtmise määrusega kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 30 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest ning hoiatanud, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise või selle puudulikkuse korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada ( tl.1-2). Kostja on hagiavalduse ja selle lisad kätte saanud 10.06.2010 (tl.19), kuid ei ole määratud tähtajaks kohtule kirjalikku vastust saatnud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja otsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel osaliselt rahuldada , sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. TsMS § 407 lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg 2 võib hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks esitada ka hagiavalduses. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 alusel võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, põhjendavas osas võib piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Käesolevas asjas on hageja esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks hagiavalduses. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega põhinõude osas õiguslikult põhjendatud, kuid viivise arvestamisel tuleb rakendada seaduses sätestatud intressimäära. Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 164 lg 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Osundatud paragrahvi lg 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

3 (5)

AS Sampo Pank ja K. L. sõlmitud leping vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele, s.o. VÕS § 402 kohaselt krediidileping, millega majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vastavalt VÕS §-le 415 lg 1 ei või tarbijalt nõuda võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel viivist rohkem kui VÕS § 94 sätestatud suuruses (seadusjärgne viivis).Viivise arvestamine õigusaktidega tarbijakrediitidele kehtestatud maksimaalmääras on sätestatud ka AS Sampo Pank ja K. L. sõlmitud limiidilepingus (tl.7) VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS §-st 82 lg 2, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. TsMS § 367 on sätestatud, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on hagiavalduses esitatud asjaolude tõendamiseks lisanud hagile nõuet tõendavate dokumentidena limiidilepingu (tl.7), limiidilepingu üldtingimused (tl.8), teate lepingu ülesütlemise kohta (tl.9) teatise nõude loovutamise kohta (tl.10) ning hageja poolt kostjale edastatud võlateatise (tl.11). Seaduses sätestatud viivise määr oli alates 21.02.2008 (võlgnevuse tasumise tähtajale järgnev päev vastavalt lepingu ülesütlemise teatele) kuni 10.detsembrini 2008 11 % aastas, s.o. 0,030 % päevas , alates 10.detsembrist 2008 9,5 % aastas, s.o. 0,026 % päevas ja alates 01.jaanuarist 2009 8 % aastas, s.o. 0,022 % päevas, milline intressimäär kehtib ka käesoleval ajal. K. L. on olnud viivituses tarbijakrediidilepingust tuleneva põhivõla – 14140,01 krooni tagastamisega ajavahemikul 21.02.2008-09.12.2008 292 päeva ,alates 10.12.2008 -31.12. 2008 22 päeva ning alates 01.01.2009 kuni kohtuotsuse tegemiseni 26.11.2010.a. 695 päeva. Seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista seadusjärgse viivisena kohustuse täitmisega viivitamise eest kokku 3481,55 krooni (14140,01 x 0,030% x 292 =1238,67 krooni) + (14140,01 x 0,026 % x 22 = 80,88 krooni) + (14140,01 x 0,022% x 695= 2162 krooni) ning lisanduv viivis kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tagastamata krediidisumma, lepingu sõlmimise tasu ja kuni kohtotsuse tegemiseni arvestatud viivise katteks 18987,56 krooni.

4 (5)

Menetluskulude jaotus TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on esitanud kohtule koos hagiavaldusega kohtukulude nimekirja (tl.6), seetõttu on võimalik käesolevas tagaseljaotsuses määrata kindlaks ka K. L. hüvitatavad OÜ A. F. . Menetluskuludena taotleb hageja riigilõivu, kokku summas 3000 krooni (maksekorraldused t.15, 16) ja esindaja õigusabitasu, summas 4500 krooni (Julianus Inkasso OÜ 15.04.2010.a. arve nr 944084 tl.12) väljamõistmist. Riigilõiv 3000 krooni kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuluna väljamõistmisele. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Kohus on seisukohal, et kostjalt hageja kasuks väljamõistetavat lepingulise esindaja tasu tuleb vähendada 50 % võrra, arvestades hagi osalist rahuldamata jätmist ning asjaolu, et kohus lahendas asja kirjalikus menetluses, mistõttu lepingulise esindaja ülesanded seisnesid vaid hagiavalduse koostamises ja kohtule esitamises. Seega kokku tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 5250 (3000+2250) krooni. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Epp Tombak Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.