Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
26.november 2010.a. xxxx kohtumaja, xxxx Võru tn 12
Tsiviilasja number
2-08-15268
Tsiviilasi
AS K. hagi E. K. võla, summas 3530 krooni ja viivise, summas 3529 krooni nõudes
Tsiviilasja hind
3530 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja: AS K. , registrikood xxxxxxxxx xxx xx xx xxxxx xxxxxxx Esindaja: S. E. , postiaadress J. I. , xxx xx xx xxxxx xxxxxxx E-post: Kostja: E. K. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xxxx xx-x
esindajad
Kirjalik menetlus
1.Rahuldada hagi osaliselt. 2.Välja mõista E. K. AS K. kasuks neli tuhat kakssada viiskümmend viis (4255,62) krooni 62 senti laenulepingust tuleneva võla katteks (sealhulgas tagastamata laenusumma ja lepingu sõlmimise tasu 3530 krooni ja viivis 725,62 krooni). 3.Määrata kindlaks E. K. poolt AS-le K. hüvitatavate menetluskulude suurus 1500 (üks tuhat viissada) krooni. Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. 4.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Menetluskulude jaotuse ja hüvitatavate menetluskulude suuruse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja hüvitatavate kulude suurus kindlaks määrati. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 25.10.2007 laenulepingu, millega kostja sai kiirlaenusüsteemist www.euro24.ee laenu summas 3000 krooni. Pooled leppisid kokku, et kostja tagastab laenusumma ja lepingu sõlmimise tasu -530 krooni hiljemalt 09.11.2007.a. Kostja ei ole oma lepingujärgset kohustust laenusumma tagastamiseks täitnud, ta ei ole reageerinud ka hageja poolt saadetud võlateatisele ega hagihoiatusele. Laenulepingu üldtingimuste p 9.1 kohaselt lepingust tulenevate maksekohustuste mittenõuetekohasel täitmisel oli kostja kohustatud maksma viivist 0,5% kalendripäevas. Toetudes poolte lepingule ja VÕS §-dele 76 lg 1, 82, 100, 101 lg 1 p-d 1 ja 6 ning 396 lg 1 taotleb hageja kostjalt 7059 krooni väljamõistmist, millest 3000 krooni on põhivõlg, 530 krooni lepingu sõlmimise tasu ja 3529 krooni viivis. Kostja vastuväited Kohus on hagi menetlusse võtmise määrusega kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest ning hoiatanud, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise või selle puudulikkuse korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada ( tl.1-2). Kostja on hagiavalduse ja selle lisad kätte saanud 20.02.2010 (tl. 41), kuid ei ole määratud tähtajaks kohtule kirjalikku vastust saatnud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja otsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel osaliselt rahuldada , sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. TsMS § 407 lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg 2 võib hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks esitada ka hagiavalduses.
2 (4)
TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Käesolevas asjas on hageja esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks hagiavalduses. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega põhinõude osas õiguslikult põhjendatud, kuid viivise arvestamisel tuleb rakendada seaduses sätestatud intressimäära. Poolte vahel sõlmitud leping vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele, s.o. VÕS § 402 kohaselt krediidileping, millega majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vastavalt VÕS §-le 415 lg 1 ei või tarbijalt nõuda võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel viivist rohkem kui VÕS § 94 sätestatud suuruses (seadusjärgne viivis). VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS §-st 82 lg 2, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Hageja on hagiavalduses esitatud asjaolude tõendamiseks lisanud hagile nõuet tõendavate dokumentidena väljatrüki laenutaotlusest (tl.8-9), teate võlast (tl.10), hagihoiatused (tl. 11, 12) ja laenulepingu üldtingimused (tl.15-18). Kuna üldtingimuste p-s 9.1 sätestatud viivise määr – 0,5 % tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest ei ole tulenevalt VÕS § 415 lg 1 käesoleva lepingu puhul rakendatav, tuleb viivis kostjalt välja mõista VÕS § 94 sätestatud määras. Seaduses sätestatud intressimäär oli alates 09.11.2007, s.o. laenu tagastamise tähtajast kuni 10.detsembrini 2008 11 % aastas, s.o. 0,030 % päevas , alates 10.detsembrist 2008 9,5 % aastas, s.o. 0,026 % päevas ja alates 01.jaanuarist 2009 8 % aastas, s.o. 0,022 % päevas. E. K. olnud viivituses põhivõla (laenusumma ja lepingu sõlmimise tasu -3530 krooni tagastamisega ajavahemikul 10.11.2007-09.12.2008 375 päeva, alates 10.12.2008 -31.12. 2008 22 päeva ning alates 01.01.2009 kuni hagiavalduse esitamiseni 01.02.2010.a. 397 päeva. Seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista seadusjärgse viivisena kohustuse täitmisega viivitamise eest kokku 725,62 krooni (3530x 0,030% x 375 = 397,12 krooni) + (3530 x 0,026 % x 22 = 20,19 krooni) + (3530x 0,022% x 397= 308,31 krooni). Kostja võlgneb hagejale seega 4255,62 krooni, sealhulgas tagastamata krediidisumma ja lepingu sõlmimise tasu –3530 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivis 725,62 krooni. Menetluskulude jaotus TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
3 (4)
Hageja on esitanud kohtule koos hagiavaldusega kohtukulude nimekirja (tl. 6), seetõttu on võimalik käesolevas tagaseljaotsuses määrata kindlaks ka E. K. poolt hüvitatavad AS K. menetluskulud. Menetluskuludena taotleb hageja riigilõivu, summas 250 krooni ja esindaja õigusabitasu, summas 2500 krooni väljamõistmist. Maksekäsu kiirmenetluses on tasutud riigilõivu 250 krooni (tl.23 pöördel), mis tulenevalt kuni 01.01.2009 kehtinud riigilõivumääradest kattis ka hagi esitamiseks nõutava riigilõivusumma. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuluna täies ulatuses väljamõistmisele, kuna hagihind, mis on aluseks võetud riigilõivu tasumisel, on arvutatud põhinõude järgi ning põhinõude osas on hagi rahuldatud täielikult. Õigusabikulude tõendamiseks on hageja esitanud J. I. 01.02.2010.a. arve nr 918501 summas 2500 krooni (tl.7). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. J. I. .02.2010.a. arvest nähtub, et 2500 krooni kuulub tasumisele esindamise eest kohtumenetluses võlglase E. K. . Kohus on seisukohal, et kostjalt hageja kasuks väljamõistetavat lepingulise esindaja tasu tuleb vähendada arvestades hagi osalist rahuldamata jätmist 50 % võrra. Seega kokku tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1500 (250+1250) krooni. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Epp Tombak Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.